Kõlarite mõõtmine

[moi]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Eelneval pildil ei ole arvutusteks kasutatava impulsi aken liiga vara avatud. Iga impulskarakteristik on tegelikult üldkujul sinx/x, ja enne päris suurt impulssi on alati väikse amplituudiga siinuse laadsed võnked, kui need maha lõigata ASK arvutamisest, ei saada tegelikult teoreetiliselt õiget ASK-d.

HomImpulsiga katsetades meenus ka see sinx/x enne suurt impulssi. Selle maha lõikamisega saab ASK ülemise otsa sujuvalt langeva nagu oleks madalpääsfilter ees, mida väiksem osa alles jätta, seda madalam on lõikesagedus. Et kui tahta mõõta näiteks supertviiterit 96 kHz kvantimissagedusega kuni 48 kHzini, ei tohi seda alguse osa sinx/x kindlasti maha lõigata, langus paistab välja muidugi juba ka tavalise 44 kHz puhul.

[scanspeak]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Maailm on mitmekülgne ja võimalusterohke:-)
Vähemalt Clio lubab ja julgustab sageduskarakteristiku mõõtmisel, vasakpoolset otsa küll märksa julgemalt maha lõigata.

http://www.audiomatica.com/download/clioman.pdf

lk118-119

Oma kogemus kinnitab täpselt seda sama.

Aga minu point oli tegelikult hoopis selles, et ärge võtke arvuti poolt näidatavat gatet automaatselt aluseks madalaima sageduse arvutamisel, vaid vaadake milline oleks gate pikkus siis, kui vasakpoolne joon oleks täpselt impulsi alguses.

[moi]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Vahepeal tuhnisin ka selle sinx/x põhjuse välja, see tuleneb helikaardi digi filtrist, mis peab olema (ja enamasti on) nn. brick wall, kui alguse impulsid maha lõigata tuleb see filter lihtsalt laugem ja ülemised sagedused tulevad all. Teoreetiliselt on võimalik softi ka nii kalibreerida, et sinx/x ongi maha lõigatud ja see kogu aeg igal mõõtmisel ühte moodi maha lõigata aga see on väga täpistöö.

[scanspeak]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Clioga käib Clio enda helikaart kaasas.
Võibolla siia ongi koer maetud...

[ergo]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Mõõtmine ei tõesta et JustMLS mingit adaptiivset akent kasutaks. Kõigist variantidest oli JustMLS ausalt öeldes enim varieeruv kui klõpsida järjestikuseid mõõtmisi teha. Muud andsid väga korratavaid karasid aga JustMLS just alla 1k või nii varieerus palju.

Igas tarkvaras sättisin akna 15ms peale (välja arvatud Holm freq. select - seal paneb ta siis vastavalt ise oma akna vastavalt sagedusalale.

Lisasin ka võrdluse, et kui Holmis kasutada lihtsalt 15ms akent versus seda adaptiivset. Alla 1kHz saab resolutsiooni jah juurde ilma et sealt ülespoole tulemus muutuks aga filtri disainiks mõõtmisi tehes sellest lugu pole.

sinx/x teema - panin näiteks ARTA mõõdetud impulsi ja sageduskara
1) mõõdetud soundika loopback - 1ch mode
2) mõõdetud soundika loopback - 2ch mode (siin kasutatakse paremat kanalit soundika omaduste tagasi kompenseerimiseks, ehk et impuls muutub "ilusaks" ilma pre ringinguta.

Ergo





PS. Just imestasin, et foorum paistab nüüd normaalse resoga png faile lubavat - nagu selgus kahjuks tehakse neist süsteemi poolt ikka käkid kehva resoga jpd-d Aga ehk on uba näha .

[YRO]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Ergo, pane pildid imgur.com'i ja siis lingi siia. Ta annab ka foorumi jaoks vastavate tag'idega, mida saad vasakult valida.

[moi]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Parem üks pilt kui sada sõna, ehk need alguse võnked. Mis reaalselt saab kui need maha lõigata. HolmImpulse pilt ja arvuti kõlarid nii nagu nad laua peal on.

Kui need sinx/x mõõtmisel juba näha on, siis mõjutab nende maha lõikamine ka tulemust, ükskõik kelle helikaart on kasutuses. Mõjutab muidugi vähe ja kui tead kuidas, saab sellega arvestada.

[moi]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Üks praktiline probleem kah arutamiseks: Kuidas mõõta OB kõlarite bassi otsa? Tavaline nearfield eriti kasutatavat tulemust ei anna, kas ainus võimalus ongi õues mõõta või on veel mõni?

[scanspeak]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Kas siin ei teki seda probleemi, et OB puhul sõltub bassiots veelgi rohkem kõlarite asukohast (ja ka kuulaja asukohast) ruumis ja ka ruumi enda omadustest?
Ja õues mõõdetud karakteristikuga (kus "tagaküljelt peegelduv laine läheb oma teed, ega liitugi, nii nagu see toas juhtub varem või hiljem, esikülje peegeldusega) pole seetõttu toas suurt midagi peale hakata...
Seepärast kas OB puhul saab üldse rääkida "objektiivsest" bassiotsast?

[moi]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Mingil määral jah sõltub OB bassi ots rohkem paigutusest kui tavalistel kõlaritel, teispidi aga võib aidata just vähendada neid ruumi mõjusid, sõltub kuidas tehakse/õnnestub.
Kõlari enda graafik on ju ikka olemas, et võrrelda simulaatoritega peaks vist õues mõõdetud kõige lähemale minema.

[ergo]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Vaata

http://musicanddesign.com/measure_dipole.html

ehk abiks.

Ergo

PS. lisaks seal veel teemasid mis võiks sind huvitada

http://musicanddesign.com/Dipoles_and_open_baffles.html

http://musicanddesign.com/Dipole-axis.html

[moi]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Musicanddesign.com-iga olen põhimõtteliselt kursis aga väike kahtlus on, et nearfield ei anna OB puhul õigeid tulemusi toas.

Üks OB nearfield näide pildina. Iga joon on mõõdetud eelmisest 10 cm kaugemal, esimene praktiliselt vastu koonust, joonte vahe dB-des ei ole õige (keerasin vahepeal nuppe, et asi mürasse ei upuks ja nihutasin pärast graafikuid). Dipole peak peaks arvutuste järgi olema umbes 400 Hz.
Võimalik, et küsimus on ka liiga toores valjukas, täitsa sisse mängimata ja resonants on veel tuntavalt kõrgemal kui peaks. Kõrva järgi bassi nagu ikka on, kuigi päris madal ots on muidugi puudu.

[scanspeak]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Paranda mind kui ma eksin, aga ma näen su lähenemises antud probleemile ja OB mõõtmises nearfieldiga, ühe olulise teguri kahe silma vahele jätmist. Nimelt kui sa mõõdad vastu koonust või koonusest 10, 20 jne cm kauguselt, siis saadud tulemus ei näita praktiliselt üldse tagumise(avatud kõlaripoole) mõju lõpphelile. Ja paraku OB puhul on
kõlarist tahapoole peegelduva heli roll oluliselt suurem, kui tavalise kõlari puhul.
Aga selle (lihtsustatud) selgitamiseks kujutame endale ette , et meil pole mitte tuba vaid ainult tagasein. OB kõlar asub tagaseinast 1m kaugusel ja kuulaja omakorda kõlarist 3m kaugusel.
Nüüd kui tuleb heliimpulss, siis levib nii kõlaritest ettepoole kuulaja suunas, kui ka kõlarite taha, võrdne kogus energiat (tõsi, sõltuvalt summutusmaterjalist, taha küll pisut vähem, aga võrreldes tavaliste kõlaritega siiski äärmiselt suur kogus energiat. Pealegi päris madalatel sagedustel, millest praegu jutt käib(100hz ja allapoole), see summutus nagunii märkimisväärselt ei mõju ei avalda.)

Tahapoole leviv laine on esialgu küll vastandfaasis, kuid peale seinapeegeldust toimuvad faasis muutused ja seinast peegeldunud heli tuleb samuti kuulajani - kuid väikese hilinemisega. Antud juhul on otselaine teekond 3m ning tagaseinast peegeldunud ja hilineva laine teepikkus on 5m.
Kui kaugus kõlarist suureneb 2 korda, siis helitugevus nõrgeneb 6db. Antud juhul on hilinenud laine teepikkus 1.66x pikem, ehk siis ta on umbes 4.5db võrra vaiksem.
Selleks, et nüüd summeerida need lained või saada ettekujutus, milliste esmaste protsesside tulemusena formeerub kuulamispunkti jõudev laine, tuleb need kaks, erineva helitugevusega ja "mõnevõrra sassiaetud faasidega" lainet omavahel liita, ning arvesse tuleb võtta ka seda, et teine laine pole mitte ainult 4.5db vaiksem, vaid ta ka HILINEB 2m, ehk siis 5.8ms. Ja see ajaline hilinemine, teebki "üksjagu pahandust" .
Isegi, kui kaks lainet oleksid täpselt samas faasis, mida nad paraku pole, oleks saadud tulemus, selle 5.8ms hilinemise tõttu, üsna õnnetu.
Toon siikohal näiteks ühe simulatsiooni, kus aluseks on võetud 10cm pealt mõõdetud nearfield ja sinna juurde on liidetud sama laine, mida on töödeldud eelpool toodud selgituste järgi.
Vaata mis toimub alumise otsaga alates 170hz-st allapoole...




Punane on otsesignaal (mõõdetud 10cm koonusest).
Roheline on sama signaal aga 4.5db võrra nõrgem (hilinenud heli).
Lilla on kahe signaali summa, kui ajalist nihet nende vahel mitte arvestada,
Helesinine on kahe signaali summa, mis võtab arvesse ajalise nihke 5.8ms (2m hilinemist).

Lõpetuseks lisaks veel niipalju, et -4.5db ja 5.8m on konkreetselt tingitud kõlari asukohast ruumis ja kuulaja asukohats kõlari suhtes ja nende asukoha muutmisel muutuvad loomulikult ka eeltoodud parameetrid ja muutub ka OB "bassiots". Seepärast ei saagi IMHO OB puhul rääkida mingist "objektiivsest bassist" - võib, aga see omaks ainult teoreetilist väärtust ja praktiliselt oleks see suht kasutu.
Ja teiseks, antud näide oli äärmiselt lihtsustatud, kuid reaalses toas on tunduvalt rohkem kõikvõimalikke tegureid ja peegeldusi, mis muidugi võivad üksteist ka osaliselt neutraliserida, kuid probleemi olemus jääb samaks - kahe, suhteliselt sarnase tugevusega laine levimine ja liitumine ruumis, teeb palju pahandust (tunduvalt rohkem kui tavalise kõlari puhul).

[moi]

Vs: Kõlarite mõõtmine

See kuidas kogu graafik kujuneb OB puhul on teada ja isegi olen teist simuleerinud aga kahtlus on just selles, et nearfield ei ole OB puhul mitte vaba tagumise poole kiirgusest või hakkab ruum mõjuma nagu kõlarikast teatud juhul. Näiteks sama kõlar teises toas andis nearfieldis mikker vastu membraani teise tulemuse. Pilti hetkel panna ei saa, on teises arvutis aga seda 50 Hz muhku ei olnud, oli ilus sirge kuni resonantsini, mis on kuskil 35-40 Hz. Huvitav oli veel see, et resonants oli kahe piigiga nagu inverterkasti puhul, ainult piigid olid väga lähestikku, vahe 3-4 Hz.

[Sgrafito]

Vs: Kõlarite mõõtmine

Aga et kas samasarnane bassiosa (d)effekt ei teki ka tahapoole avaneva inverteriga?