Teade

Collapse
No announcement yet.

Krosspunktid?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Krosspunktid?

    On olemas mõned valjukad, mis tahavad hirmsasti kasti panemist:
    4A-32(50-14000)
    1A-20(800-16000)
    Tonsil GDVT(2500-20000).
    esimesi valjukaid tuleb kaks tk.Olen nüüd mõelnud veidi üleminusageduste peale.Enda visioon asjast on järgmine: ca 6000Hz ja 12000Hz. Mida teised asjaosalised sellest arvavad, kas tasub nii teha või pean ümber arvutama? 4A-32 teeb head häält, seepärast nii kõrgelt ära lõikan.

    #2
    Enne peaks ilma filtriteta sageduskäigu üle mõõtma, siis saab alles otsustada. Ilma mõõtmata võib ka laest või kohvipaksult lõikesagedused vaadata, kuid siis võib ainult ülihea juhuse puhul see täppi minna.
    Samas ei tarvitse kõik filtrid olla sama järku. Kõik sõltub sellest, mida pilt pärast mõõtmist näitab.
    vh

    Comment


      #3
      Mis sa selle projektiga saavutada üritad?Kas lihtsalt hale nendest kõllidest, et nad ilma kastita, või loodad head heli kätte saada.Viimane variant on kaheldav :-/
      muusika on kuulamiseks

      Comment


        #4
        Mis mõttes sageduskäigu üle mõõtma?Kirjutasin, et mis sageduseni mängivad. Mida sa selle all täpsemalt silmas pead?

        Miks ma ei peaks sealt normaalset heli konts. kõlarite mõistest välja saama. Egas need pole toakõlarid! Mõeldud ikka bändile või ürituste jaoks(koolid, baarid-pubid jne).

        Comment


          #5
          Kui üle mõõdad, siis märkad, et kogu seda riba, mida kataloog lubab, ei saa kasutada, sest sageduskäiku mõõdavad eri firmad eri meetoditega, odavamad firmad mõõdavab vahemikus +- 30dB, kallimad +- 10dB või veel vähem. teada on, et mida ilusamad andmed, seda paremini müüb. tihti on antud sagedusribad selliselt,et ülemine sagedusosa pakutakse 20kiloni välja, kuid pärast mõõtmist selgub, et tegelikult saad seda komponensti kasutada kusagil 6-7 kiloni, edasi on ainult harmoonilised. See paistab välja väga sakiline ja kole, kusjuures kasutatav sagedusosa on suhteliselt ühtlane. Ja seda 1A-20(800-16000) ei saa praktikas samuti lõigata 800 Hz-st. Kui nii madalalt lõikad, siis oled sellest üsna varsti ilma. Minuteada pole ka enam saada kusagilt nendele remondikaid. Minu mäletamist järgi sai seda pead panna enam-vähem normaalselt tööle 1200-1500 Hz või isegi kõrgemalt. Siis on ta suhteliselt töökindel.
          vh

          Comment


            #6
            Ja veel. Krossipunkte valitakse järgmiselt: kui sagedus hakkab ära kukkuma, siis punktis, kus on mõlema riba langus ca -6dB tehakse lõige. Kõrgete päid kindlasti kõrgemalt. Kui aga peaks mingil põhjusel olema tarvis teha mingit küüru lõikesagedusel, siis valitakse kokkupuute languseks ca -3dB. Need on küll lihtsustatud variadid või rusikareeglid, mille puhul tavaliselt eriti ei eksi, kuid kui on soov täpsemat süsteemi ehitada, siis tuleb natukene nipitada, et faasinihked lõikepunktides võimalikult sarnased oleksid. Tegelikult ongi faasinihked ja viivised isegi olulisemad kui võimalikult sirge sageduskäik.
            vh

            Comment


              #7
              Nojaa sellest saan aru, aga kui mul kasutada 12'' ja see 1A-20, mis mängib alates 850Hz, et mis sageduselt ma peaks nad omavahel ühitama panema. Päris suur ala on, kus nende sagedusala kattub. Või kasutan selle 1A20 omast vaid seda osa, kus ta kõige ilusamini mängib (sirge ala) ja kui tekivad moonutused sisse, ehk sagedusala hakkab kõikuma, toon juba järgmise valjuka sisse. Kas peaks umbes nii tegema.

              Olen enam-vähem faasinihkega kursis, aga kuidas ma täpsemalt selle mõju saaks uurida või kuidassee faasinihe üldse mõjub???

              Comment


                #8
                Kõuge arusaadavam erinevus on vist kõrvaga kuulates. Kui võrdled kahte kõlarit, millest üks on kokku pandud juhuslikult ja teine, millel on faasid ja nihked krossi lõikepunktides võimalikult kokku aetud, siis märkad kummalist erinevust. Teine variant kõlab selgemalt, läbipaistvamalt, ta kõlab ka vaikselt selgelt, samas esimene variant kõlab pudruselt, puudub selgus ja sa pead teda märgatavalt valjemalt kuulama.
                Faasimihkeid saab passiivfiltrite puhul vähendada eri järguliste ja erinevate filtritüüpide kasutamisega ja lõplik kokkuajamise lõikesageduse otsimisega. Töö on suur, kuid mõnikord annab tulemusi. Lihtsam on seda teha loomulikult aktiivkrossiga, millel viited reguleeritud on. Häälestada on kõige mugavam tavalise generaatori, ossi ja lampvoltmeetri abil. Siis märkad, et sinu helisüsteem kas on hääles või pole, nagu raadio, mis kas on jaama peal või mitte. Enam-vähem hääles olla ei saa. Kas ta on või pole.
                vh

                Comment

                Working...
                X