Jamamine erinevate valjukatega hakkas sügavamat huvi pakkuma ja isearetamise projekt ei anna enam rahu - tahaks proovida teha ise niipalju kui võimalik.
Paar toorikut sai ka juba välja otsitud - S90 madalsageduse äramädanenud poroloonservaga valjukas ja mõned 10GDN elemendid mis ka suht õlgedeks juba.
Esialgu tahaks keskenduda sellele madalsagedusvaljuka magnetsüsteemile. See näpuharjutuseks tundub parem, õigemini tundub sel olema natuke mänguruumi.
Paar küsimust/probleemi aga on mis vajaks asjatundjate soovitusi ja näpunäiteid.
Tegin ühe algelise joonise, sellel mõned mõõdud aga vajaksid teadjate seletusi.
Õigemini niisuguseid seletusi, et millised võiks olla joonisel küsimärkidega olevate osade mõõtmed. Ja olulisim - mis muutub kui teha need osad erinevate mõõtudega - kas on kuldset keskteed, kui teha suurem / väiksem "ideaalist" siis milline on lõpptulemus?
Joonisel olev siis baseeruks S90 madalsagedusvaljuka magnetsüsteemil, ülemise flantsi saan lasta teha uue aga segadust külvab ava läbimõõt selles -
*kas lasta teha see võimalikult kitsa võnkepooli piluga (siiski niipalju, et pool ilusasti liikuda saab) või on siinjuures midagi olulisemat mida samuti peab jälgima?
*Milline teras oleks hea? Kättesaadavatest, eksootilisi esialgu ei soovi proovida...
Minu esialgne valik on St-3 kuna sel üsna hea töödeldavus ja magnetväljas magneetub hästi.
Vaatasin ka originaal põhjaflantsi millel asub ka see keskosa mis magneti keskelt üles tõuseb - näeb üsna jubeda kirvetööna välja.
Kui laseks selle ka uue teha,
*kuidas mõjub lõpputulemusele see kui keskosa lihvida siledaks?
*Kui palju võiks jääda selle "punni" ja võnkepooli aluse vahele liikumiseks ruumi?
*Kas võnkepooli alusest võiks loobuda? Mõte:
Kerida pool ja isoleerida see lakiga millest moodustuks ka n.ö. poolialus. Kipun arvama, et tehniliselt ei ole see keerukas, mitmeid pisikesi sõjatööstuses kasutatavaid mootoreid lammutades on jäänud kätte lakki valatud rootorimähiseid, ilma igasuguse poolialuseta. Või -
*miks ei võiks see töötada ka valjuka puhul?
Vasest alus on raskem, ehk woofris kasutatav, alumiinium oleks valik kui mu mõttes olev ei sobi. Aga - kas PTFE vms. kõrget temperatuuri taluv isoleermaterjal sobiks? Kapton?
Membraanina on plaanis kasutada siidist pressitut, vähemalt esialgu katsetamiseks...
Millest antudjuhul sõltuks niisuguse valjuka sageduskäik?
Igasugu näpunäited / kohased muudatused ning vajalikud/küsitavad mõõdud on oodatud!
Joonis:
Paar toorikut sai ka juba välja otsitud - S90 madalsageduse äramädanenud poroloonservaga valjukas ja mõned 10GDN elemendid mis ka suht õlgedeks juba.
Esialgu tahaks keskenduda sellele madalsagedusvaljuka magnetsüsteemile. See näpuharjutuseks tundub parem, õigemini tundub sel olema natuke mänguruumi.
Paar küsimust/probleemi aga on mis vajaks asjatundjate soovitusi ja näpunäiteid.
Tegin ühe algelise joonise, sellel mõned mõõdud aga vajaksid teadjate seletusi.
Õigemini niisuguseid seletusi, et millised võiks olla joonisel küsimärkidega olevate osade mõõtmed. Ja olulisim - mis muutub kui teha need osad erinevate mõõtudega - kas on kuldset keskteed, kui teha suurem / väiksem "ideaalist" siis milline on lõpptulemus?
Joonisel olev siis baseeruks S90 madalsagedusvaljuka magnetsüsteemil, ülemise flantsi saan lasta teha uue aga segadust külvab ava läbimõõt selles -
*kas lasta teha see võimalikult kitsa võnkepooli piluga (siiski niipalju, et pool ilusasti liikuda saab) või on siinjuures midagi olulisemat mida samuti peab jälgima?
*Milline teras oleks hea? Kättesaadavatest, eksootilisi esialgu ei soovi proovida...
Minu esialgne valik on St-3 kuna sel üsna hea töödeldavus ja magnetväljas magneetub hästi.
Vaatasin ka originaal põhjaflantsi millel asub ka see keskosa mis magneti keskelt üles tõuseb - näeb üsna jubeda kirvetööna välja.
Kui laseks selle ka uue teha,
*kuidas mõjub lõpputulemusele see kui keskosa lihvida siledaks?
*Kui palju võiks jääda selle "punni" ja võnkepooli aluse vahele liikumiseks ruumi?
*Kas võnkepooli alusest võiks loobuda? Mõte:
Kerida pool ja isoleerida see lakiga millest moodustuks ka n.ö. poolialus. Kipun arvama, et tehniliselt ei ole see keerukas, mitmeid pisikesi sõjatööstuses kasutatavaid mootoreid lammutades on jäänud kätte lakki valatud rootorimähiseid, ilma igasuguse poolialuseta. Või -
*miks ei võiks see töötada ka valjuka puhul?
Vasest alus on raskem, ehk woofris kasutatav, alumiinium oleks valik kui mu mõttes olev ei sobi. Aga - kas PTFE vms. kõrget temperatuuri taluv isoleermaterjal sobiks? Kapton?
Membraanina on plaanis kasutada siidist pressitut, vähemalt esialgu katsetamiseks...
Millest antudjuhul sõltuks niisuguse valjuka sageduskäik?
Igasugu näpunäited / kohased muudatused ning vajalikud/küsitavad mõõdud on oodatud!
Joonis:
Comment