Teade

**henri503** · 06 m 2011, 17:22

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega.

Siis tekkib küsimus kas on mõtet enam..
võibolla siis mõni etem valjukas vaadata?

**radiotehnika35** · 06 m 2011, 18:24

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega.

Esmalt postitatud henri503 poolt Vaata postitust

Siis tekkib küsimus kas on mõtet enam..
võibolla siis mõni etem valjukas vaadata?

Ei saanud päris täpselt aru mida sellega nüüd mõteldi

Ühesõnaga, küsimus ei ole sellest vaatenurgast kas või miks ei peaks olema mõtet - eksperimenteerimisel on alati mõtet, ka siis kui tulemus ei ole ootuspärane (samas loogiliselt mõteldes tekib hoopis siin küsimus: - "miks ei peaks olema"?). Üldiselt on alati asjalood nii, et mõteldes, et ei tasu (mis mõttes ei tasu? materiaalselt? - ei peagi, on mõningane eelarve detailidele/materjalidele mis tuleb osta, esimene katsetus 50-70€, seega mõte ei ole antudjuhul üldse kasumiteenimisest lähtuv, pigem midagi püüda ise valmis teha, õnnestub siis või mitte

!

Etema valjuka mõttest ei saa ma ka aru - jutt käib magnetsüsteemist, mitte olemasoleva kopeerimisest.
Antud juhul ei näe mõtet, et ostan poest valjuka ja lammutan ta laiali, et sellega eksperimenteerida.
Veel enam - võrdlus 4 valjuka vahel ei anna mingit alust arvamaks, et see vene magnet on drastiliselt kehvem kui lääne omad - kindlasti on margivahe kuid seda ei ole üldiselt ka tuntud tootjate valjukate puhul teada.
Ma pigem usun, et antud juhul on põhipoint hoopis mehaanikal, õigemini mehaanilise poole täpsusel, mitte magnetsüsteemi päritolumaas

E: kui joonist uurisid siis sai vast päevselgeks, et antud eksperiment ei sea ootusi ultramadalale, superkvantitatiivsele inframürale

**mikumaku** · 06 m 2011, 18:50

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega.

Isetegemisel on alati mõte sees, kasvõi kaifi pärast. Aga mida nimelt Sa tahad seal teisiti või paremini teha? Valjukas on olemuselt tervik ja projekteerijad-tootjad on suure tõenäosusega oma teadmiste ja võimaluste piires loonud iseendaga kooskõlas oleva masina. Kui nüüd korv ja membraan ja magnet ja tsentreerseib samaks jätta ja mängida magnetsüsteemi metallosadega ja võnkepooliga... kodustes tingimustes on see üks kuradima vaevarikas tegevus ja tulemuste hindamiseks on tingimata vaja mingit testkambrit ja mõõtemikrofoni ja veel midaiganes... raske saab olema Sinu tee püha tõe juurde.
Aga ilma poolialuseta poole on olemas küll. Alumiiniumist lapikust lindist spiraal, pressitud isolatsioonilindiga vaheldumisi.

**tartu pets** · 06 m 2011, 19:26

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega.

nt klappides kasutatakse aluseta poole, lakiga kokku keritud nö komposiidi põhimõttel. poolialustena võid kasutada mitmeid materjale, alates ämblikuvõrgust lõpetades titaaniga. Ma olen lugenud, et paber pidi kõige parem olema, kuid inseneri vaatepunktist oleks hea katsetada vase, jne materjalidega, mis pole väga levinud.

mis sinu idee puhul, kui ma õigesti aru sain, oleks kasutada s90 magnetit ja sellest ehitada kõrgsagedus siidikupliga? teades, et s90 bassika pilu on ca 35mm(radiotehnika, sa tead kohe täpsemalt öelda) siis võib saavutada audese siidikuppel-kesksageduse sarnase tulemuse. Hea oleks alustada "mootori" (ehk magneti) omadustest: magnet tugevus, voo tihedus jne. Googlis peaks olema magnet mootorite kalkulaatoreid ja valemeid. Usun, et leiad küll midagi.

to henri: isetegemisel on rõõm, milleni jõuab harva. Isetegijad teavad, millest räägin

**radiotehnika35** · 06 m 2011, 19:34

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega.

Püha tõde ei ole olemas

Otsest sihti ei olegi seatud, hetkel!
Kaudne siht on midagi kuppel-tweeteri ja kuppel-mid laadset.
Seega, algsest "korvist" loobun täielikult. Selle asemele läheb magnetsüsteemi peale isoleermaterjalist rõngas (joonisel punased ristkülikud), see saab olema getinaksist või tekstoliidist - eks näis kumb paremini õnnestub.
"Membraan" kui seda enam nii võiks nimetada oleks siidist pressitud (selleks tulevad terasest treitud tempel ja matriits millega laineline osa ja kuppel formeeritud saab) "ketas".
Selles osas ilmselt on mul joonisel puudujääke - laineline osa vahest ei peaks olema nii ulatuslik sest suurt käiku sellelt ei oota, samas kui ta liiga suur on siis ilmselt jääb raskeks ja aeglaseks.
Või oleks kupliosa mõttekas teha üldse eraldi? Ehk koos minimalistliku võnkepooli alusega - jällegi ei ole eriti infot mida kasutatakse tööstusliku sarnase valjuka kuplina?
Vähest infot leidsin - klaaskiud aga see on ikka üsna raske, need kuumakindlad kangad, DuPont-i Nomex ehk ka sobiks?
Polümeervaikudega on vähemasti mõned tööstuslikud kuppelvaljukad töödeldud, ilmselt saaks katsetada selle võimalikkust ka antud mõtte puhul.

Selle tehase magnetsüsteemi puhul ma nii kindel ei oleks - masstootmise puhul need suhteliselt kirvemeetodil tehtud. Ilmselgena tundub, et hoolikam sobitamine annaks paremaid tulemusi.

Jumala eest, ei plaani midagi ulmelist, lihtsalt soov eksperimenteerida, et kas ja kuidas.
Selge, et parameetrite mõõtmine on veel lisaks ja mahukas teema, nõuab lisaseadmeid/tehnikat aga kui suurelt alustada siis jookseb mõte üsna kergesti liiva...

Oli meil siin ju puitkonstruktsiooniga väristajast kunagi teema, miks mitte proovida midagi uut ja täpsemat?
Peenmehaanika ei ole kunagi külmaks jätnud - kooliski see omandatud

E:
tartu pets

Mul hetkel käesolev 30GD-2 (ühest vanast Amfiton 35AC-018 [kui mälu alt ei vea]) on võnkepooli läbimõõt aluselt mõõdetuna 50.65mm, mähise pealt 52.40mm. Poolialus ise on vaskfooliumist, 0.122mm paks - ilmselt siis 0.125mm on tüüpmõõt?
Samas kõrgemate sageduste puhul (kuhu ma natuke tüürin selle mõttega) see vask on paha - raske on saadanas, al. oleks parem, magneesium veelgi parem aga mis otstarbeks nii õhukest magneesiumilehte tööstus kasutab - ma hetkel ei kujuta ette (selle võimalikuks leidmiseks).
Vase juures pigem 1. oluline pluss - toimetab soojuse hästi eemale aga aitab mingil määral ka see "vedel magnet" n.n. ferrofluid.

Siin http://nagi.ee/photos/radiotehnika35...in-set/289021/ ainult magnet, seal teiste elementide vahel all.
Ja siin on võnkepool, näha ka vaskalus, muidu korras element aga serv ära ussitanud: http://nagi.ee/photos/radiotehnika35/19959487/in-set/289021/
toorik igaljuhul minuarust OK

**Sgrafito** · 07 m 2011, 09:10

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega.

Üks mis jooniselt silma hakab on imho need punased ristkülikud, peaksid olema vast võimalikult lähedal tsentrile (õigemini siis peaks olema lisaks veel üks rõngas) vältimaks kogu selle süsteemi võnkumist. Lainelise osa pikkuseks võiks vast jaguda vaid paarist kolmest millimeetrist ja kui eesmärgiks siiski kõrgemad sagedused peaks kogu liikuva süsteemi mass olema minimaalne (siit ka uuesti soovitus toestada kogu süsteem võimalikult lähedal kuplile).

**radiotehnika35** · 07 m 2011, 11:57

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega

Jah, uurisin veel neid samatüübilisi valjukaid ja seda lainelist osa neil ei olegi, 1 "keerd" healjuhul...
Aga, ega kellelgi ei ole Audese mid-kuppelvaljukat? Otsisin nende kohta aga eriti targemaks ei saanud - või on keegi ehk kunagi niisugust isegi lammutanud?
Päris kõrgeid ei sihi - maru suur see võnkepool ja läheks raskeks süsteemi mass

**OSX** · 07 m 2011, 17:57

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega

Jah, isegi puhtalt keskriba tarbeks läheb selline vigur raskeks. Eriti ise tehes. Kuid mina katsetaks sellise tahtmise juures hoopis korrata Technicsi 2way koaksiaalvaljuhääldit ( http://www.thevintageknob.org/technics-SB-RX70.html ), kus siis magneti keskel oleks kõrgribavaljuhääldi (otsiksin tööstusliku millist annab kohandada nii et mahub suure võnkepooli sisse) ja membraaniks prooviks leida mingit sandwich tüüpi sileda materjali.

Koonus ja kuppel on selliste kujudega esmalt seetõttu et need tagavad minimaalse vajaliku jäikuse läbipainde suhtes, samas kui memraani kaal jääb veel mõistlikuks. Akustilise laine kuju suhtes ei ole kuplil või veel vähem koonusel mingit eelist - kuna teatud järelvõnked tekivad paratamatult siis näiteks koonuses kiirgab mingit heli nii koonuse lähim kui ka kaugeim füüsiline punkt. Mida suurem on koonuse sügavus, seda enam tekib ajalist viivitust koonuse eri osade heli suhtes.
Flat membraan tekitab ka igal juhul mingeid järelvõnkeid, kuid mitte nii nagu koonus.

Igaks juhuks lisan et RX70 puhul seisab kõrgriba VH süsteemi suhtes paigal, puudub suure amplituudiga seotud Doppleri moonutus.

**radiotehnika35** · 07 m 2011, 19:32

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega

Mass teebki muret. Kõrgheli kuppelvaljukate liikuva osa mass seal vist 0.2 ja 0.5g vahel... Annab nuputada ise tehes, et kuidas või mis ja kas asja saabki.
Samas ma ikka mõtlen, et võta või S-90 keskriba - mis kergest membraanist siin saab rääkida. Mis selle sagedusulatus on? Hetkel raamat kuuris pimeduses ja otsima minna täna enam ei viitsi.

Need Audese keskriba kuppelvaljukad, käesoleval ajal vist enam neid ei toodetagi? Mudelitähis oli kas 14 või 15 ja selle järel tähed ja siis takistus...
On kellelgi andmeid?
Ehk leiaks kusagilt mõne rikkis niisuguse isendi? Saaks eksperimenteerida nendega natuke?

Netis tuhnides jäi mulle ette veel niisugune "imeloom" nagu super-tweeter, mida see endast kujutab? Mõnede sagedus ulatuvat üle 100kHz. Millest nende võnkeosa koosneb? Kärbsetiibadest

?

Siis veel tähelepanek dome-tweeterite juures:
See millest ma ühes teises teemas kirjutasin, selle remondist õigemini.
Pildid:
http://nagi.ee/photos/radiotehnika35...in-set/289021/ võnkeosa
http://nagi.ee/photos/radiotehnika35...in-set/289021/ vaade põlenud poolile
http://nagi.ee/photos/radiotehnika35...in-set/289021/ ja siin siis üldvaade, siiani töötab see remonditud valjukas

Aga selle juures üks huvitav tähelepanek - tema magnetsüsteemi keskel, selle punni mis alumise flantsi keskelt üle tuleb (aidake, kuidas seda nimetatigi, mitte ei tule meelde?), peale oli liimitud poroloonisarnane ümar ketas, kas see summutab järelvõnkeid kiiremini või mis on selle otstarve?
Üks teine sarnane tweeter mis oma järge nüüd ootab - Veres Audio TW351 (mingi no-name hiinakas), sellel seda pehmendust seal ei ole

- targemad, millest see erinevus?

Selgituseks veel mõni pilt:
http://nagi.ee/photos/radiotehnika35...in-set/289021/ ja see http://nagi.ee/photos/radiotehnika35...in-set/289021/ , viimasel näha ka magnetsüsteemi pilu - selle keskel oleval punnil oligi teisel elemendil poroloonilaadne tükk, pildil oleval ei ole - milleks see on? Kas see on parem või halvem?

**YRO** · 07 m 2011, 20:00

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega

Esmalt postitatud radiotehnika35 poolt Vaata postitust

Aga selle juures üks huvitav tähelepanek - tema magnetsüsteemi keskel, selle punni mis alumise flantsi keskelt üle tuleb (aidake, kuidas seda nimetatigi, mitte ei tule meelde?), peale oli liimitud poroloonisarnane ümar ketas, kas see summutab järelvõnkeid kiiremini või mis on selle otstarve?
Üks teine sarnane tweeter mis oma järge nüüd ootab - Veres Audio TW351 (mingi no-name hiinakas), sellel seda pehmendust seal ei ole

- targemad, millest see erinevus?

Üks näide http://www.speakerdesign.net/tweeter...f_725c003.html

**radiotehnika35** · 07 m 2011, 20:05

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega

Esmalt postitatud YRO poolt Vaata postitust

Üks näide http://www.speakerdesign.net/tweeter...f_725c003.html

Just niisugune nagu see must.

**OSX** · 07 m 2011, 20:11

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega

Audese keskriba oli 20M40-8. Kõrged olid 10T20-8, 14T20-8 ja 15T20-8 olid hilisemad mudelid.

Kõrgete kupli alla käib normaalsel juhul kaks asja: vaset nn lühisrõngas ja siis vatiinist vms summutusmaterjal, tõesti järelvõnkumise kiiremaks summutamiseks, kuplialuste peegelduste vähendamiseks. Kui seda aga pandud pole siis on hiinlasel see vatiin kuhugi padja sisse pandud

Arvan et ilma ikka ei sobiks teha.

Estonia tegi asju õieti - vaskrõngas oli nii kõrgetel kui keskribas ja ka demfeeritud oli korralikult, Audes ratsionaliseeris ja vaskrõngas kadus, keskribas asendus mahuline vatiin lihtsa vildiga...

**radiotehnika35** · 07 m 2011, 20:21

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega

Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust

Kõrgete kupli alla käib normaalsel juhul kaks asja: vasest nn lühisrõngas ja siis vatiinist vms summutusmaterjal, tõesti järelvõnkumise kiiremaks summutamiseks, kuplialuste peegelduste vähendamiseks. Kui seda aga pandud pole siis on hiinlasel see vatiin kuhugi padja sisse pandud

Arvan et ilma ikka ei sobiks teha.

Estonia tegi asju õieti - vaskrõngas oli nii kõrgetel kui keskribas ja ka demfeeritud oli korralikult, Audes ratsionaliseeris ja vaskrõngas kadus, keskribas asendus mahuline vatiin lihtsa vildiga...

Lühisrõngas? Kas mingit joonist vms? ma hästi ei saa aru milline see peaks olema?
Kas kusagilt võiks leida õhukest alumiiniumfooliumit millest poolialus teha?
Joogipurki uurisin aga see on liiga paks, selle Verese elemendi poolialus on tunduvalt õhem (käevahel tundub). Trükkplaadi 0.035mm vask ilmselt jääb liiga raskeks või kui sihtida rohkem keskmist sagedusala siis ju ei tohiks või???

Ja veel: vaatasin Audese elementi, http://www.audes.ee/index.php?id=1449&tpl=1003 tekkis veel niisugune küsimus: miks on poolid kõik väiksema takistusega kui nimitakistus?
Kuima eksperimenteerimiseks kerin pooli ikka 8oomi, mida see siis üldiselt muudab - kas muutub tulemus kehvemaks?

**OSX** · 07 m 2011, 20:39

Vs: Jahmerdamist valjuhäälditega

Noh, kas ma oskan jälle selgelt sõnastada, aga proovin. Vaskrõnga mõte on muuta magnetilist juhtivust, millest sõltuvad eelkõige ebalineaar- ja IM moonutused. Öeldakse küll "lühisrõngas" aga tegelikult on see rohkem nagu silinderkübar, st et ta peab katma silindri küljega sisuliselt terve võnkepooli võimaliku amplituudi ulatuse. See pole pelgalt vaskfooliumi kiht kärni otsal.
Bassidel on liikuva süsteemi moonutused niigi suured, seal lühisrõngast ei kasutata, see on kvaliteetsete kesk- ja kõrgribade temaatika.

Teade

Jahmerdamist valjuhäälditega

Jahmerdamist valjuhäälditega

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment

Comment