Loll küsimus

[Markunn]

Tervist tehnikaspetsid.

Harige inimest/inimesi. Kõlarid - ilusad ja head asjad. Neid ostes kipume ikka vaatama nende võimsust, tegelikult on see võimsustaluvus ja siis sagedusvahemikku.
Nyyd jõuangi poindini, kus julgen väita, et enamus kõlartel see märgitud sagedusvahemik ju paika ei pea. Mille järgi see märgitud on - näiteks 360.- euristel Magnat Monitor 2000 põrandakõlaritel
on selleks vahemikuks märgitud 18-38.000 Hz. No andke andeks, see on ju pullikaka? Korralikud kallid sub-woofrid mängivad madalat sinna kanti, kui ma ei eksi, või ma olen millestki valesti aru saanud?
Samas kui 2000 eurostel samasuurtel Bowers&Wilkins põrandakõlaritel selleks sagedusvahemikuks 40Hz - 28kHz. Reaalsues mängivad B&W kõiki sagedusi hulka paremini, ERITI madalat osa, mis on vastupidi märgitud ju..
Mida need numbrid siis näitavad lõppude lõpuks, kui keegi viitsib seletada.

M.

[plaaster]

Vs: Loll küsimus

Mina olen arusaanud, et kõik oleneb kõlarikastist. Kui madalale mängib. Kõlarikasti suurus arvutatakse valjuka andmete järgi.

[tartu pets]

Vs: Loll küsimus

Teen siis 3 punkti, mille põhjal võiks keskmine tarbija kõlareid poes valida. Väike välimääraja nö.

1. Võimsus. Enamasti seostatakse võimsus helitugevusega. Võimsust on vaja jälgida, kui sobitada kõlareid võimuga kokku. Mida ühtlasem on võimendi ja kõlarite võimsusnäitajad, seda parem. Ideaalis olgu kõlarid natukene nõrgemad, kui võimendi.

2. Absoluutne sagedusvahemik. See pole VALE väide, et kõlarid suudavad mängida 18-20 000Hz vahemikus. Erinevus tuleb sisse, kui HÄSTI seda suudavad. Väikene tabel, kuidas määrata bassika järgi kõlari REAALSET madalat ulatust: 4" ~= 80Hz. 5.25"~= 60Hz, 6.5"~= 45Hz, 8"~= 35Hz, 10"~= 30Hz, 12"~= 25Hz, 15"~= 20Hz, 18"~ 15-18Hz. Tegu on siis valjukate omaresonantsi -20% lisaks. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata kesksageduse valjuhääldile. Bass ja kõrgsagedused on selgesti ära tuntavad helipildis.

3. Kõlari kast. Selleks koputage kõlareid. Kui kumiseb, siis on puudu seina paksusest, tugedest või summutusmaterjalist. Ja see kumin on vägagi tuntav lisamoonutus tervele heliregistrile. Eriti kesksagedusele.

Väikese lisamärkusena: kõlari tundlikus on mitme erineva faktori koosmõju ning seda jälgides kõlareid valida on tavatarbijal keeruline. Rule of thumb on mõtekas valida natukene vähem tundlikud kõlarid, kuna siis võib eeldada väikest moonutust valjukatel...

[Markunn]

Vs: Loll küsimus

Selge see, et oleneb kastist, elementidest, materjalidest ja heliallikast jne jne Aga füüsikaseaduste vastu ei saa. Selles point ongi, et milleks märgitakse 18 hz miinimum madalsageduseks
Mind huvitaks veel, et palju inimkõrv üldse kuuleb madalaid ja kõrgeid?

[tartu pets]

Vs: Loll küsimus

ok, ma enne püüdsin ikka kena olla, aga kasutaja markunn. On olemas selline asi nagu google ja sinul klaviatuur. http://en.wikipedia.org/wiki/Hearing_range

See selleks. Märgitakse seetõttu, et kasutatavad valjukad on oma LIIKUMISE (loe kummipumbaks) olemise tõttu võimelised liikuma 18Hz juures...aga lainepikkus selle sageduse edastamiseks on nii suur, et väikesed valjukad seda paratamatult teha ei suuda.

[Markunn]

Vs: Loll küsimus

ok, ma enne püüdsin ikka kena olla, aga kasutaja markunn. On olemas selline asi nagu google ja sinul klaviatuur. http://en.wikipedia.org/wiki/Hearing_range

See selleks. Märgitakse seetõttu, et kasutatavad valjukad on oma LIIKUMISE (loe kummipumbaks) olemise tõttu võimelised liikuma 18Hz juures...aga lainepikkus selle sageduse edastamiseks on nii suur, et väikesed valjukad seda paratamatult teha ei suuda.

Ei ei, Pets, kõik on hästi, ma sellele eelkõnelejale ütlesin selle viimase lause, et loogiline et kastidest ja elementidest, seda nagu teavad vist enamus?

Suur tänu postituste eest. Abiks.

[moi]

Vs: Loll küsimus

Mida need numbrid siis näitavad lõppude lõpuks, kui keegi viitsib seletada.

Lühidalt: paber kannatab kõike ja lollidelt on vaja nende raha kätte saada.

[Markunn]

Vs: Loll küsimus

Eks ta nii ole, kuulama peab enne, peab ikka ükskõikne olema, kui ilma kuulamata kõlarid ostab, eelkõige peaks neid oma kodus oma võimendiga kuulama rahulikult ja siis otsustama, mitte poes.
Ise olen Audiocentrist ja Roosikrantsi HI-FI klubist küll asju koju tassind katsetamiseks, tagatise alusel muidugi.
Ja tartu pets, eks muidugi saab googeldatud, lihtsalt see info oleks ehk siin foorumis paljudele huvi pakkunud, et mida inimkõrv kuuleb.

[rainadov]

Vs: Loll küsimus

Teen siis 3 punkti, mille põhjal võiks keskmine tarbija kõlareid poes valida. Väike välimääraja nö.

1. Võimsus. Enamasti seostatakse võimsus helitugevusega. Võimsust on vaja jälgida, kui sobitada kõlareid võimuga kokku. Mida ühtlasem on võimendi ja kõlarite võimsusnäitajad, seda parem. Ideaalis olgu kõlarid natukene nõrgemad, kui võimendi.

2. Absoluutne sagedusvahemik. See pole VALE väide, et kõlarid suudavad mängida 18-20 000Hz vahemikus. Erinevus tuleb sisse, kui HÄSTI seda suudavad. Väikene tabel, kuidas määrata bassika järgi kõlari REAALSET madalat ulatust: 4" ~= 80Hz. 5.25"~= 60Hz, 6.5"~= 45Hz, 8"~= 35Hz, 10"~= 30Hz, 12"~= 25Hz, 15"~= 20Hz, 18"~ 15-18Hz. Tegu on siis valjukate omaresonantsi -20% lisaks. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata kesksageduse valjuhääldile. Bass ja kõrgsagedused on selgesti ära tuntavad helipildis.

3. Kõlari kast. Selleks koputage kõlareid. Kui kumiseb, siis on puudu seina paksusest, tugedest või summutusmaterjalist. Ja see kumin on vägagi tuntav lisamoonutus tervele heliregistrile. Eriti kesksagedusele.

Väikese lisamärkusena: kõlari tundlikus on mitme erineva faktori koosmõju ning seda jälgides kõlareid valida on tavatarbijal keeruline. Rule of thumb on mõtekas valida natukene vähem tundlikud kõlarid, kuna siis võib eeldada väikest moonutust valjukatel...

;
Ma üldjuhul ei viitsi vaielda. Aga Sul, "tartu pets" on mõned selgitused mitte selged! Sagedusriba on ikkagi see, valjuhääldi-kõlari poolt heli taastamisvõime, kus helitugevus ei kuku alla -8dB, keskmise taastatava sagedusriba suhtes. Keskmiseks sagedusribaks loetakse vahemikku 100-8000 Hz. Siia sisse jääb ka tavaline 1000 Hz, mis on ligilähedane inimese kuuldetugevuse maksiumile sageduslikult. Inimesed on kõik erinevad ja ka see igaühe maksium nihkub kindlasti mingis piirides kõigil. Aga lihtsustamiseks jääb see 1 kHz alati keskmisesse spektriossa ja seepärast kasutataksegi nivoomõõtmisi võrdlevalt 1 kHz olnud nivoo suhtes!
Järgmine asi on moonutused! Need on helitraktis kõige suuremad just elektroakustilistes muundurites! Aetakse pingsalt taga elektritraktis klirri sajandikke protsente, samas akusilistes muundurites ulatuvad need protsendid kümnetesse! See on see reaalsus, mida helitehnikatehnika tase pole veel suutnud ületada. Seega, kes mida soovib? Ülihea võimendi, mille headusest, võimsusest jõuab kuulajani 0,1-0,2 %!!! Seda lõivu me maksame energiaga! Lõpptulemuse taastab ikkagi elektroakustiline muundur! Aga elektromehaaniliste muundurite sagedusharakteristiku ebaühtlust silume ka kuidagi-kuidagi kõlari konstruktsiooniga. Selle konstruktsiooni väljamõtlemine on kunst! Ka see on lõivumaksmine, meie oskuste ja teadmiste puudusele.
Ka peaks kõlari, valjuhääldi võimsus ületama võimendi võimsust, soovitavalt 2-3 korda! Sellega töötab kõlar kerges režiimis ehk, me vähendame tunduvalt sealt tulevaid moonutusi! Samas nende moonutuste tekkimise põhisüüdlased on enamuses jällegi elektromehaanilised muundid!
Kogu eesmärk on ju taastada heli taastamiskohas samane helipilt, mis oli enne muundamist elektriliseks signaaliks. Võimendi võimsus valitakse juba ruumiakustikaga.
Kui aga arvudest, siis hr. "moi" ütles õigesti ja tabavalt: "Paber kannatab kõike!"
Mina lisaks siia veel, et reklaami raha nimel kannatab kõike ka kirjutada + kellele meeldib ema, kellele tütar!

[tartu pets]

Vs: Loll küsimus

noh, see võimsuse teema on mõeldud sellena, et kui võimendi on võimsam, siis võimendi ISE ei moonuta nii palju ja suudab valjukate liikumist paremini kontrolli all hoida. Ennegi on valjukaid maha põletatud nõrga võimendiga.

aga austatud rainadov, see oli mõeldud tava tarbijale väliseks määrajaks. Kui ribu-rada pidi peensusteni minna, siis poleks meiesuguseid onusid vajagi enam

[moi]

Vs: Loll küsimus

;
Sagedusriba on ikkagi see, valjuhääldi-kõlari poolt heli taastamisvõime, kus helitugevus ei kuku alla -8dB, keskmise taastatava sagedusriba suhtes.

Miks just 8 dB, mitte 3 nagu elektroonikas on tavaks filtrite puhul?

[mikumaku]

Vs: Loll küsimus

noh, see võimsuse teema on mõeldud sellena, et kui võimendi on võimsam, siis võimendi ISE ei moonuta nii palju ja suudab valjukate liikumist paremini kontrolli all hoida.

Loen ja loen seda lauset ja aru ei saa. Seletage mulle lollile kuidas mahub 3-liitrisesse purki 5 liitrit vett ! Kas nii et hoiab purki paremini kontrolli all, sest on raskem ?

[tartu pets]

Vs: Loll küsimus

Loen ja loen seda lauset ja aru ei saa. Seletage mulle lollile kuidas mahub 3-liitrisesse purki 5 liitrit vett ! Kas nii et hoiab purki paremini kontrolli all, sest on raskem ?

kui võtta purgi analoogia, siis paneme mõlemad purgid 3 liitrit vett täis. paneme kaaneks midagi kerget, nt paberi. Kui mõlemat purki raputada, kummal enne "kaas" pealt lendab? Eks ikka 3 liitrisel. Inerts (energiahulk) kantakse oluliselt kiiremini üle. Kõlarite-võimendi suhtes on nõrgem võimendi valjukale saatuslik: ei suuda oma piirparameetrite lähedal enda üle kontrolli hoida ning hakkab hetkeks läbi laskma ebasoodsaid volte-ampreid. Targemad võimud katkestavad enda hoidmiseks ahela, kuid ka sellest mikrosekundist piisav valjukale, et maha surra... Võimsam võimendi suudab jahedam olla sama koormuse juures, hoida paremat kontrolli voltide-amprite üle.

[rainadov]

Vs: Loll küsimus

Miks just 8 dB, mitte 3 nagu elektroonikas on tavaks filtrite puhul?

;
Sama küsimus tekkis ka mul, kui eile vastust otsisin. Võibolla on ka trükiviga, sest 3 ja 8 on peaaegu ühesugused. Samas ma ei leidnud kusagilgi oma raamatukogus norme kõlarite sagedusriba piirmäärade määramisest. Otsin õhtul asukoha uuesti üles. Raamat oli Hi-Fi kõlaritest. Loodan hr. moi, et ka Sul on too raamat olemas.

[moi]

Vs: Loll küsimus

Üks variant on veel, kuna heli rõhk käib lineaarselt koos võimsusega siis võiks olla ka 6 dB. Aga mul sobivat raamatut käepärast ei ole.