tervist.
seoses kõlarite valmimisega on kogu helisüsteem juba suht lõppstaadiumis ja võib teda laiemale ringile eksponeerida.
kõigepealt siis kõlaritest. kõlarid on üheribalised fullrange elementidega tornid. elemendid on visatoni BG20. kõlarite disaini poole pealt nii palju, et tahtsin teha midagi pikka ja nii peenikest kui võimalik. nii nad saidki siis 1,2m kõrged ja miski paarkümend senti laiad ja sügavad. viimistluse poole pealt otsustasin klassikalise poolmatt musta kasuks. hing ihkaks küll midagi teistsugust, aga nende kõlarite pealt tahaks kunagi saada kapitali ka uuteks projektideks. ehitusliku poole pealt on 99% isetehtud. tänud ka Indrekule, kelle käest tellisin ära freesitud esipaneelid, et saaks elemendi ära uputada. ja üldiselt oli Indrek igat muud pidi ka abiks
kast ise on tavaline invertertüüpi kast, mille projekteerimine ja häälestamine on kestnud oi kui kaua. sisemiselt on kast kolmekordselt toestatud ja stabiilsuse üle ei nuriseks. kõikse magusam asi aga nende juures on just heli, mida nad edastada suudavad. fullrange kõlariga teadupärast mingeid suuri filtreid ei kaasne ja signaal jääb puhtaks ja informatiivseks. madalsageduste koha pealt üllatusin eriti. mõtlesin, et äkki on vaja ka bassituge subwoofri näol, aga peale kuulamisi selgus, et siiski selleks vajadust ei ole. bass on kiire, täpne. piisavalt madal minu ja minu kuulatava muusika jaoks. ükski Raul Vaigla bassitõmme kuulmata ei jää. seejuures on kasti f3 kuskil 50 hertsu kandis, mis paljudele supakameestele võib lausa kõrvupõletava kõrgsagedusena tunduda. üks asi on kindel. kukele see f3 sagedus. parem on asja oma ruumis ja aparaatidega kuulata ja otsustada milline on kõige meeldivam kõrvale. mitte otsustada midagi mingi numbri põhjal tehnilises passis. kesksagedus on erk ja väga detailne. vokaal on meeldiv ja igale lauljale isikupärane. trummid on naturaalsed ja täpsed. kitarr selline, mis toob kerge naeratuse näole tingitud antud elemendi isikupärast on muhk kuskil 1khz ja 5khz vahel. selle muhuga on nagu kuidas kunagi. mida kiirem ja agressiivsem on muusika, seda enam tuleb ta esile. aga mida aeglasemaks muutub muusika, seda vähem paneb seda tähele. peaaegu üldsegi mitte. ja samas rockkitarristi kitarr peabki olema natuke lõikavam kui jazzmuusiku oma. kõrgete ots on selge ja puhas, mulle need topeltkoonuse kõrged igastahes väga meeldivad
nüüd siis võimendist ja cd-dekist.
dekk on mul Sony CDP-M305. high end ta just nüüd ei ole, aga kõige madalama otsa asi ka mitte. minu vajadusi hetkel rahuldab ja "ette" ta ei jää. võimendiks on vanakooli ressiiver Sansui 1000x. väga pehme, sooja ja naturaalse häälega pill. kui esimest korda ta sisse läilitasin ja muusikat kuulama hakkasin tundus justkui, et muusika "ärkas".
üldiselt olen süsteemi jõudlusega rahul. helipilt on kõlaritel väga 5+. tea kas see on sellest, et kõik sagedused tulevad ühest allikast või midagi... aga jah, rahul veel, uued mõtted on juba peas
edit: veidi ulatuslikum pildigalerii siin.
seoses kõlarite valmimisega on kogu helisüsteem juba suht lõppstaadiumis ja võib teda laiemale ringile eksponeerida.
kõigepealt siis kõlaritest. kõlarid on üheribalised fullrange elementidega tornid. elemendid on visatoni BG20. kõlarite disaini poole pealt nii palju, et tahtsin teha midagi pikka ja nii peenikest kui võimalik. nii nad saidki siis 1,2m kõrged ja miski paarkümend senti laiad ja sügavad. viimistluse poole pealt otsustasin klassikalise poolmatt musta kasuks. hing ihkaks küll midagi teistsugust, aga nende kõlarite pealt tahaks kunagi saada kapitali ka uuteks projektideks. ehitusliku poole pealt on 99% isetehtud. tänud ka Indrekule, kelle käest tellisin ära freesitud esipaneelid, et saaks elemendi ära uputada. ja üldiselt oli Indrek igat muud pidi ka abiks
kast ise on tavaline invertertüüpi kast, mille projekteerimine ja häälestamine on kestnud oi kui kaua. sisemiselt on kast kolmekordselt toestatud ja stabiilsuse üle ei nuriseks. kõikse magusam asi aga nende juures on just heli, mida nad edastada suudavad. fullrange kõlariga teadupärast mingeid suuri filtreid ei kaasne ja signaal jääb puhtaks ja informatiivseks. madalsageduste koha pealt üllatusin eriti. mõtlesin, et äkki on vaja ka bassituge subwoofri näol, aga peale kuulamisi selgus, et siiski selleks vajadust ei ole. bass on kiire, täpne. piisavalt madal minu ja minu kuulatava muusika jaoks. ükski Raul Vaigla bassitõmme kuulmata ei jää. seejuures on kasti f3 kuskil 50 hertsu kandis, mis paljudele supakameestele võib lausa kõrvupõletava kõrgsagedusena tunduda. üks asi on kindel. kukele see f3 sagedus. parem on asja oma ruumis ja aparaatidega kuulata ja otsustada milline on kõige meeldivam kõrvale. mitte otsustada midagi mingi numbri põhjal tehnilises passis. kesksagedus on erk ja väga detailne. vokaal on meeldiv ja igale lauljale isikupärane. trummid on naturaalsed ja täpsed. kitarr selline, mis toob kerge naeratuse näole
tingitud antud elemendi isikupärast on muhk kuskil 1khz ja 5khz vahel. selle muhuga on nagu kuidas kunagi. mida kiirem ja agressiivsem on muusika, seda enam tuleb ta esile. aga mida aeglasemaks muutub muusika, seda vähem paneb seda tähele. peaaegu üldsegi mitte. ja samas rockkitarristi kitarr peabki olema natuke lõikavam kui jazzmuusiku oma. kõrgete ots on selge ja puhas, mulle need topeltkoonuse kõrged igastahes väga meeldivad nüüd siis võimendist ja cd-dekist.
dekk on mul Sony CDP-M305. high end ta just nüüd ei ole, aga kõige madalama otsa asi ka mitte. minu vajadusi hetkel rahuldab ja "ette" ta ei jää. võimendiks on vanakooli ressiiver Sansui 1000x. väga pehme, sooja ja naturaalse häälega pill. kui esimest korda ta sisse läilitasin ja muusikat kuulama hakkasin tundus justkui, et muusika "ärkas".
üldiselt olen süsteemi jõudlusega rahul. helipilt on kõlaritel väga 5+. tea kas see on sellest, et kõik sagedused tulevad ühest allikast või midagi... aga jah, rahul veel, uued mõtted on juba peas
edit: veidi ulatuslikum pildigalerii siin.
kadedaks ajab.
Comment