Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

[home]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Selline firma nägu Heliumacoustics on tegelenud selle küsimusega, nägu ka nimi viitab sellele. Ilmselt tulevikus hakatakse kõlaritesse kuulamise ajal mingeid nüüdisaegseid jahutusvedelike sisse kallama.... Ja kui arvestada et õhurõhk, ja niiskus on ka olemas, tulevik tundub roosiline. Kaablivennad puhaku jalga.

[OSX]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Kallatakse ammugi, ferrofluid on vedeliku nimeks. Ja et kuulajaid keemiakatsetest säästa, kallatakse juba tehasest...

[ergo]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Terve valjuka kuumutamise katsetega peab ettevaatlik olema. Eriti kui neil neodüüm-magnet - see lõpetab oma magnetina toimimise juba >80 kraadi celsiuse juures ja pöördumatult.

https://www.supermagnete.de/eng/faq/What-temperatures-can-magnets-sustain

Siin artiklis lk 39 joonis iseloomustab hästi mis valjult kuulates kõlari mada otsaga juhtub võnkepooli soojenemise tõttu.

https://pearl-hifi.com/06_Lit_Archive/15_Mfrs_Publications/Harman_Int'l/AES-Other_Publications/LS_Heat_Dissipation-Thermal_Compression.pdf

Klippeli lehelt leiab muidugi ka veel palju edasi arenenuma mudeli sel teemal.

Ma olen mänginud ka Texas Instrumentsi SmartAmp Demo plaadiga. See võimendi võimaldab reaalajas elemendi impedantsi ja seeläbi pooli temperatuuri jälgida ja siis ta limiteerib vastavalt kõlarisse antavat signaali hoides elemendi optimaalsetes lineaarsuse piirides. Arenduse faasi jaoks on tal aga pull meetod et pooli kuumenemise profiili omale selgeks teha - nimelt mängitab ta elementi 20kHz signaaliga mis täiskasvanule kuuldamatu mingi 5..10min, samal ajal jälgides kuidas pool kuumeneb. Too laseb ka pooli 80 kraadini kuumeneda profiili saamiseks.

http://www.ti.com/lit/an/slaa757/slaa757.pdf

[moi]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Suht lihtne on välja arvutada mis toimub valjuka mähises kui tema temperatuur on 50 või 100 kraadi ja millisel võimsusel sina jõutakse konkreetse valjuka puhu. Kas aga on käsitlusi, mis arvestaks reaalsete muusikaliste signaalide korral, kas ja millisel temperatuuril ja võimsusel tekkib kuumenemise ja jahtumise vaheline tasakaal konkreetses valjukas ning kuidas selle tasakaalu punkti liikumine ajas toimub ning kuidas heli mõjutab?

[ergo]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Variante on olemas küll. Näiteks LspCAD Pro modelleerib temperatuurist tulenevaid effekte. Tal on võimalus ise sisestada eri muusika võimsus profiilie 'power profiles' kuna eri muusikastiilide puhul on effekt muidugi väga erinev. Enamus popp muusikat on viimasel ajal nii kompresseeritud, et võrdub vist enamus ajast halvima võimalikuga muidugi.

[moi]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

See pole ikka päris see mida ma mõtlesin. Ehk kui muusikas on mingi tugev tümps sees, siis selle tümpsu ajal mähise temperatuur tõuseb aga enne järgmist tümpsu jõuab natuke langeda, ehk temperatuur pidevalt kõigub. Kuidas see heli mõjutab?

[martk]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Kas teooria asemel poleks lihtsam teha praktiline töö - ohverdada mõni väiksevõimsuseline kõlar, milles ükshaaval lasta valjuhääldid puruks, mõõtes samalajal moonutust mikriga. Tavaliselt kuulates max lubatu äärel lastakse ju puruks enamasti kõrgsagedus valjukas , teiseks bassivaljukas ja harvim on keskvaljuka läbilaskmine.

[OSX]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Muidugi oleks praktiline töö väga hariv. Alustame sinu Technicsitest siis jah... .

[martk]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

To OSX:
technics sb7 ja sb10 on ülekoormuskaitsega, niiet valjukaid läbipõletada praktiliselt võimatu . Kui ohutuli püsivalt põlema jääb, siis ise vaatad, millist nuppu vajutad, et kaitse maha saada.

[OSX]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Ükski kaitse signaaliahelas ei tee head, nii et ühtlasi ellimineeriks ka kaitsmed, mis seal enam....

[martk]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Alati loen huviga, kuis jaapanlaste insenerid, kelle büroo büdžett ületas eesti riigi eelarvet, igatpidi omalajal ämbrisse astusid, eriti elektrolüütidega ja kaitsesüsteemidega. Meil eesti poisid teavad täpselt ja eksimatult, kuis audiot oleks pidanud valmistama

[OSX]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Ma jälle loen huviga kuidas tullakse näppu m iga võrdlema. Raha ei pane kaitsmeid ja elektolüüte kuldjuhtmena helisema. Seeriatootmise juures ja SB-7 aega arvestades, oli kaitsmesüsteemi olemaolu lihtsalt tavaline, kui see oleks valdavalt kasulik olnud, näeksime me neid asju ju vähegi arvestatavates kõlarites.
Audes pani ka oma kõlaritesse kaitsme sisse. Valera ütles mulle isiklikult tehases, et kui sa kõlarist normaalset bassi tahad, jooda see junn vahelt ära.

[moi]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

milles ükshaaval lasta valjuhääldid puruks, mõõtes samalajal moonutust mikriga. Tavaliselt kuulates max lubatu äärel lastakse ju puruks enamasti kõrgsagedus valjukas , teiseks bassivaljukas ja harvim on keskvaljuka läbilaskmine.

Idee ei ole mitte puruks lasta vaid selgusele jõuda, kas kuumenemine normaalsel kuulamisel (mis on muidugi erinevate inimeste jaoks erinev mõõt) kuidagi heli mõjutab halvenemise suunas.

See milline valjukas esimesena laguneb on enamasti sõltuvuses sellest, kas võim aetakse klippima või mitte. Kui ei aeta klippima ja kõlari maks seeditav võimsus on selline, et ta muusikaga hakkab lagunema, siis sureb esimesena bassikas. Kui võim aetakse klippima, siis sureb esimesena kõrgete valjukas. Asi on selles, et spektraalselt on muusikas bassi otsa võimsus palju suurem, enamasti on ka kõrgete valjukas suurema takistusega ja tundlikum, ning sinna ette on pandud nivoode ühtlustamiseks takisteid, mis oluliselt vähendavad sinna jõudva signaali võimsust. Klippimisel aga genereeritakse hüppeliselt palju kõrgsagedusi, mida algses signaalis ei ole ja see põletab kõrgete valjukaid maha.
Nõukogude S-90 on selles osas erandlik, seal sureb esimesena maha keskageduse valjukas, bass on lihtsalt nii robustne ja kõrgsageduses on nii suured takistused sees.

Aga imelik, et asi jälle kord isikliuks ja m. pikkuse võrdlemiseks kisub.

[home]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Milleks vaielda asjade üle, mis on niigi teada, ei pea olema geenius et aru saada mis toimub ja kuidas sellest võitu saada. Kui see õnnetu Audes kõrvale jätta, näiteks Kinoshita ette võtta, torkab kohe silma et kõlar ja crossover kannatab 3000W ja impedantsi langust 0.8 Oomini, JDF võimendi annab välja 3200W 0,5 oomi juures. Kodus kuulates ei hakka seal midagi kuumenema, moonutama. Ja maksab palju vähem, kui Esteloni betoonist bluetooth kõlarid.

[martk]

Vs: Valjuhääldi võnkepooli takistuse temperatuurisõltuvus

Ma jälle loen huviga kuidas tullakse näppu m iga võrdlema. Raha ei pane kaitsmeid ja elektolüüte kuldjuhtmena helisema. Seeriatootmise juures ja SB-7 aega arvestades, oli kaitsmesüsteemi olemaolu lihtsalt tavaline, kui see oleks valdavalt kasulik olnud, näeksime me neid asju ju vähegi arvestatavates kõlarites.
Audes pani ka oma kõlaritesse kaitsme sisse. Valera ütles mulle isiklikult tehases, et kui sa kõlarist normaalset bassi tahad, jooda see junn vahelt ära.

Et siis Matshushita insenerid vibutasid aastatel 70 kuni 80 oma väikest näppu ja nüüd eestlased tagantjärgiguuglitargalt vibutavad oma suurt m-i, et oldi valel teel, kuna eestlastele on Punase Reti insener öelnud, et kaitsesüsteem kõlaris kaotab/muudab bassi. Ja seesama Punane Ret/hilisem Audes püüdis püüdlikult, kuid edutult, kärgkõlarit Technicsilt maha viksida NLiidu vahenditega?