Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Ka mina käisin AP kõlareid kuulamas... viisakalt otse öeldes - ei midagi sellist, mida veel kuulata tahaks... Juba tükimat aega on kuulamise osas mitmed küsimused ja tähelepanekud kripeldanud.
Alustuseks üks tsitaat H. Pedusaare raamatust "Helitehnika Kodus"
Võrdlused on jube toredad - heli oli ülisärav, elu oli sees, emotsiooni oli palju jne. Ja siis selgub, et arvustajad ei tea, mis pill mängib, pole sellest üldse kuulnudki? Mida veel? Salvestised, mida üldiselt testiks kasutatakse, ei sisalda suurel hulgal eksootilisi pille. Pillide mittetundmine viib väga kergesti eksiteele. Igal pillil on oma füüsilised mõõtmed, oma kindel diapasoon, kõlavärv ja mängutehnika. Muusikakuulajale on nendest kõige olulisemad kõlavärv ja füüsilised mõõtmed. Neid tundmata on kõlari headust võimatu hinnata. Miks? Füüsilised mõõtmed määravad väga suurel määral instrumendi kõla suuruse. Selle nähtuse näitlikustamiseks võib kujutleda järgmist olukorda:
kuulajal on silmad kinni seotud ja tema ees mängitakse naturaalseid pille ilma võimendamata. Kui tema käest küsida, kas tegemist oli väikeste või suurte pillidega, siis üsna tõenäoliselt ta vastab enamuse pillide suuruse õieti.
Kõlarid peavad suutma taasluua instrumentide näilise suuruse. Kas seda saab headuseks pidada kui instrumendid kõlavad kõik kordades väiksemana? Ei saa eriti heaks pidada niisugust kõlarit, mis taasesitab kontrabassi ukulele suuruses. Rõhutada tuleb seda, et selle kriteeriumi hindamisel saab arvestada ainult naturaalseid töötlemata instrumente. Elektroonilistel, elektroakustilistel ja töödeldud naturaalsetel instrumentidel puuduvad mõõtmed või on need mittevastavuses tegelikkusega. Töödeldud ja elektroonilised pillid pole üldsegi mitte vähem tähtsad, kõlarite headuse hindamisel on nad suureks abiks sagedusala piiride ja üldise detailsuse hindamisel, sisaldades komplekseid tämbreid.
Instrumentide kõlavärv on väga tähtsal kohal kõlari headuse hindamisel. Kõlari sageduskarakteristiku ebalineaarsus avaldab sellele väga suurt mõju. Kõlavärvi kuulama õppimine on keerukam, aga mitte midagi üle jõu käivat. Soovitav on külastada kohti, kus muusikud ei kasuta võimendust, muusikariistade poode või siis ise mängida. Muusikaõpingute käigus oli mul võimalus kuulata vahetult paljusid instrumente ja tähelepanekuid teha nende kõla iseäärasuste kohta. Pean tunnistama, et kahjuks ei pööranud paljud interpreedid ise tähelepanu oma instrumentide kõlavärvile ja käisid mööda metafüüsika radu, aga see on juba teemast liiga väljas. Need ülevägistatud kesksageduselemendid ei pakkunud midagi röömustavat ka selles osas.
On selge, et suurem valjukas venitab väiksemad instrumendid suuremaks, aga efekt pole nii ebameeldiv kui pillide kokku pigistamine.
Järgmine tsitaat Pedusaare raamatust
Selle kohta pole midagi muud öelda, inimese kujutlusvõime on väga võimas. Niisama kuulata on üsna lihtne, aga süvenenult kuulata on väga keeruline, väsitav ja kohati ka pingeline. Kui tegemist on kõlarite võrdlemisega, siis kahjuks ei saa niisama kuulata, niisama kuulates on kõik kõlarid head. Lisame veel natuke maagiat ja olemegi võsas. Siit leiame ka põhjuse, miks heana tundunud kõlar ühel päeval mängib ja teisel ei mängi ja kolmandal tahaks juba uut.
Veel üks tsistaat Pedusaare raamatust
See on üks väga oluline tähelepanek! Seda lähenemist on mõttekas kasutada kitarrivõimendi või mõne muu instrumendi võimendi konstrueerimisel, kus instrumenti ja võimendit käsitletakse ühe tervikuna. See lähenemine aga ei sobi mitte mingil juhul kõrgekvaliteedilise muusikakuulamiskõlari konstrueerimiseks. Kõlar peab neist "lisadest" vaba olema. Kui raamatu kirjutamise hetkel oli see probleemiks, siis aeg on näidanud et ka praegu on see probleemiks.
Kokkuvõteks lähtudes H. Pedusaare soovitustest. AP kõlarid midagi rõõmustavat kuuldavale ei toonud. AP juttu kuulates sai selgeks, et ta ei taotle naturaalsust, tugev kaldumine on spetsiifilise valjukatämbri poole. Oli kuulda, et need kõlarid on ettenähtud toimima koos sama imelike võimenditega. Testi käigus aga ei päästnud neid ei võimendite vahetus ega kaablite vahetus. Üldine kõla meenutas üksikut keskribaelementi, mis oli väga ebalineaarne. Instrumendid olid kokkusurutud ja kõla tugevalt moonutatud. Need harvad korrad kui lülitati ümber 12-tolliste lairibakõlaritele küsis nii mõnigi, et kuidas nii hästi järsku mängima hakkas Loodaks, et kohalolnud seltskonnast enamus lootis kuulda siiski naturaalsuse poole kalduvaid kõlareid.
Pean tunnistama, et kahjuks ei pööranud paljud interpreedid ise tähelepanu oma instrumentide kõlavärvile ja käisid mööda metafüüsika radu, aga see on juba teemast liiga väljas.
Kuid just siia ongi koer maetud. Käisin meie noori viiuldajaid kuulamas, ja seal üks sümpaatne tegelane kohe eristus teistest väga, nii et teisi enam mina kuulata eriti ei tahtnud. Sain ka selle põhjuse teada, nimelt oli ta saanud pillilaenutus programmi kaudu endale Sibeliuse Akadeemiast rariteetse viiuli. Enamus kõlarite puhul piisab peale vaatamisest, selleks et nad ära hinnata, kuulamist väärivad vähesed.
Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.
Enamus kõlarite puhul piisab peale vaatamisest, selleks et nad ära hinnata, kuulamist väärivad vähesed.
O jaa - olen end samalt mõttelt päris tihti leidnud. Kui veidi järele mõelda, siis ehk jämedalt nii 80% osas see vist peabki paika. Eeldab muidugi teatavat kogemust.
O jaa - olen end samalt mõttelt päris tihti leidnud. Kui veidi järele mõelda, siis ehk jämedalt nii 80% osas see vist peabki paika. Eeldab muidugi teatavat kogemust.
isegi selle järgi saab aru, kus poes ja mis hinnaga müüakse.
Parim kõlar on "kontserdi külastamine". Selleks, et seda kõike realiseerida, peab alustama heade kontsertide külastamisest. Sellega aga on tänapäeva Eestis raskusi: häid pillimehi on, head tehnikad on, häid, tarku mehi pole, sellest on väga palju - eriti tarku mehi.
Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.
Kui mina peaksin sellest kirjutama, arvan et see põhjustab jälle paksu verd, ja kuigi eriti oma maine pärast ei muretse, ei viitsi ka tühjalt vaielda....
Kogu see kõlari ehitus on väga vana asi, ja läbi ja lõhki ära seletatud. Aga kuna mingi tulemuse saab alati kätte, saavad sellega tegeleda absoluutselt kõik. Kui näiteks santehnik hakkab kõlarit valmistama, paratamatult kisub see rohkem wc poti poole, jne. Vaevalt et see santehnik, kaks aastat ette ostab endale kontserdipileti, istub lennukisse, ja läheb külastab selle korraliku kontserdi ära, millest saab ehitatava kõlari nii öelda etalon. Lisaks on hiinlased teinud igasugu mõõteriistad kõigile kättesaadavaks, metoodika puudumine ei häiri kedagist. Kirjutada sellest võib lõpmatuseni, aga vaevalt see midagi muudab....
Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.
...Kui näiteks santehnik hakkab kõlarit valmistama, paratamatult kisub see rohkem wc poti poole, jne. Vaevalt et see santehnik, kaks aastat ette ostab endale kontserdipileti, istub lennukisse, ja läheb külastab selle korraliku kontserdi ära, ....
Seliega on nii ja naa. Tunnen isiklikult ühte nn santehnikut kes ostabki kaks aastat piletid ette. Klassikakontserdile - Viini, Pariisi. Kõlareid, tõsi, ei valmista.
Kipub tagasi audioposimiseks. Mõni mees vaatab võimendi toitekaabli välimust või hinda ning on teadmine käes, kas kõlbab kuulama hakatagi. Odavtootjad teevad välimuselt sellised kõlarid, nagu tarbija ootab. Kui vaja siis ka natuke vahtplasti ja läikivat kilet ning tuleb "Tannoy Kingdom Royal" hinnaga 169.99.-
viimati muutis kasutaja marcor1; 02 m 2019, 15:27.
Minu silm näeb esmalt seda, kas sagedusribades võnkuvad pinnad on optimaalse suurusega või mitte. Seejärel kõik momendid mis puudutava tarastust - on valjukad siis süvistatud või lausa paneeli taga, on kast teravate nurkadega, on plastikut palju, on esipaneel süvistatud vms.
Lisaks konkreetsete elementide ehituse iseärasused, kui neid on.
Kõik see tekib kogemuse kasvades, ei ole muidugi nii et vaatad nagu röntgeniga, näed kõigest läbi. Seepärast hindangi et umbes 80% juhtudest läheb visuaal sooritusega kokku, aga 20% juhtudel võib ka üllatusi olla - nii meeldivaid kui ebameeldivaid.
Hinnalipik ei mängi siin muide mitte mingit rolli.
Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
Konfutsius
Kõik see tekib kogemuse kasvades, ei ole muidugi nii et vaatad nagu röntgeniga, näed kõigest läbi. Seepärast hindangi et umbes 80% juhtudest läheb visuaal sooritusega kokku, aga 20% juhtudel võib ka üllatusi olla - nii meeldivaid kui ebameeldivaid.
On kahte sorti inimesi:
1. Need, kes saavad pooliku infoga terviku kätte
Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubts
Seliega on nii ja naa. Tunnen isiklikult ühte nn santehnikut kes ostabki kaks aastat piletid ette. Klassikakontserdile - Viini, Pariisi. Kõlareid, tõsi, ei valmista.
Tubli mees. Ja jõudu talle, sest nende piletite hankimine nii lihtne ka pole. Lisaks kõlarite kuulamise turism on ka täitsa olemas.
Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.
Comment