Kammfiltri efekt

[ats]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Võtame Beag HOX-22, see peaks kammima niiet halb hakkab - või päästab olukorra elementide paljusus?

[MK]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Moi'le antakse nüüd ikka päris tuld aga põhjust pole, sest ega see probleem on tegelikult olemas aga kui palju seda kõrvaga kuulda on.

[GU50]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Mida punktkiirgurile lähedasem on valjuka kiiratav heli, seda konkreetsem ja sügavamate aukudega kammfilter tekib.

Uurime täpsemalt järele, mis kamm on. Sest mälu ütleb, et samades kastides ühe valjuka versiooni muusikaline heli ei erinenud kesk-kõrges otsas märkimisväärselt kahe valjuka versioonist. Jatkuu...

[moi]

Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Sellel kammfiltril on ka omad plussid ja selle pärast sellist "kaks sama riba mängivat valjukat kõlaris" lahendust madalamatel sagedustel ka kasutatakse. Kammfilter vähendab peegeldusi nendelt pindadelt, mille kaudu kuulajani kahest valjukast jõuab heli erineva teepikkuse kaudu ehk põranda ja lae peegeldusi eespool läbi käinud S6X ja M3XE puhul. Võib ka öelda, et selliselt paigutatud valjukate paaril on vertikaalsuunas kitsam suunakarakteristik kui horisontaalsuunas. Kuulata tasub selliseid kõlareid muidugi ikka täpselt kahe valjuka keskkoha kõrguselt.
Pikk jutt, sitt jutt. Kuna mul on ka kahe kesksagedusvaljukaga kõlarid, siis tegin ka ühe mõõtmise.
Seal on kolm ASK joont. Üks 50 cm kauguselt kõlarist, täpselt kahe valjuka keskjoonelt mõõdetud. Teine ülemise valjuka kõrguselt, kus valjuka tsentrist mõõdetult on alumise valjuka heli teepikkus 55 mm pikem, mis teeb kammfiltri madalaima aug sageduseks umbes 3000 Hz. Kolmas mõõdetud 80 mm ülemise valjuka tsentrist kõrgemalt sama kaugelt, mis teeb teepikkuste erinevuseks 87 mm ja filtri madalamaks auguks 2000 Hz. Mul on kesksagedus 3000 Hz pealt lõigatud ning kõlari esipaneel on kolmnurkne, ülemise valjuka ümbruses kitsam, kui alumise valjuka ümbruses, lisaks pole kesksagedusvaljukas 3000 Hz ümbruses väga punktkiirguse allikas, seepärast pilt väga akadeemiline ei ole. Aga auk on ikka suurem kui lihtsalt alumine valjukas üldse välja lülitada. Kõik mõõtmised on gated 3 ms pealt, et ruumi peegeldusi vähendada.

Võtame Beag HOX-22, see peaks kammima niiet halb hakkab - või päästab olukorra elementide paljusus?

Natuke päästab jah ning lisaks see, et valjukad on oma kiirgusteljega eri suundadesse keeratud, kõige hullem on see kammfilter ühe paari valjukate puhul.

[redart]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Heh, ja mul tuli alles nüüd meelde, et mu enda elutoas tiksuvad kõlarid, millel on NELI tweeterit reas. Tõsi, nad on erinevalt filtreeritud (pole viitsinud lähemalt mõõta) aga kindlasti on seal oluline ülekattuvus.

[moi]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Kuhu siis ilus Gradient 1.3 pilt kadus?

[redart]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Kuhu siis ilus Gradient 1.3 pilt kadus?

Oih, püüdsin otse netist linkida aga paistab, et on nähtav ainult mulle endale. Selle foorumi tarkvara pildipool on selline natuke müstiline
Loodetavasti nüüd paistab kõigile.

[olavsu1]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Oih, püüdsin otse netist linkida aga paistab, et on nähtav ainult mulle endale.

paistab et mõned googlesse sisselogind userid siiski nägid seda. nüüd näen mina aint telliskivi märki.

[moi]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Pikk jutt, sitt jutt.

Natuke siiski jätkuks.
On keegi märganud, et inimesel on kaks kõrva, vahega umbes 20 cm?
Kui nüüd stereo kõlaritest kuulata mono signaali, siis ei õnnestu inimesel kuidagi olla näoga kõlarite vahelise keskpunkti suunas sellises kuulamispunktis, kust mõlemasse kõrva oleks mõlemast kõlarist helil ühepikkune tee.
Seega ka seal tekkib kammfilter heli ASK-sse. Kui natuke arvutada, võtta kõlarite vaheliseks kauguseks 250 cm ja kuulaja kauguseks kõlarite vahelisest telgjoonest 200 cm, panna kuulaja nina täpselt mõlema kõlari keskjoonele, saab madalaimaks kammfiltri sageduseks mõlema kõrva jaoks umbes 1600 Hz. Mul oma süsteemi juures väga hästi mõõdetav asi.

[GU50]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Natuke siiski jätkuks.
On keegi märganud, et inimesel on kaks kõrva, vahega umbes 20 cm?
Kui nüüd stereo kõlaritest kuulata mono signaali, siis ei õnnestu inimesel kuidagi olla näoga kõlarite vahelise keskpunkti suunas sellises kuulamispunktis, kust mõlemasse kõrva oleks mõlemast kõlarist helil ühepikkune tee.

Füüsikalises plaanis on kõik korrektne.
Ehk on keegi märganud ka, et inimesel on üks aju seal 20 cm distantsiga paigaldatud eelmainitud elundite vahel? Vot sellel ajul on omad reeglid, kuidas implementeerida seda infot, mida lokaatorid vastu võtavad. Vajadusel nivelleeritakse neuronite tasemel elektrilaenguid liigutades (loodetavasti tehnikafoorumile tehniliselt piisavalt õige termin?) tekkivaid kamme. Ehk siis inimaju väga ei hooli alati sellistest füüsikaliselt põhjendatavatest ilmingutest. Seda enam, et inimesele meeldib märksa rohkem kuulata emotsioone tekitavaid heliteoseid kui lihtsalt helisignaale. Sümfooniakontserti või rockkontserti staadionil saavat nautida ka taskuraadio vahendusel, sest aju implementeerib kuuldud helid õigeks. Asi sel ajul siis väike kamm ära siluda?

[moi]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Ma natuke kahtlen, et aju sellise kammi korralikult ära silub.
Looduses ei tea mina ühtegi sellist heliallikat, kus kaks täpselt ühesugust helisignaali oleks mingi sellise väikse viitega kui stereo kõlarite paar. Kui pole sellist looduslikku allikat, ei ole olnud evolutsiooni käigus kõrvadel ja ajul võimalust selliseid allikaid kuulata ja nende põhjal kuidagi kuulmise aistingut korrigeerida ning tulemust testida.
Illusioone oskab aju muidugi igasuguseid tekitaga ja ka taskuraadio kaudu saab muusikast hea emotsioon tekkida aga kui üritad stereo süsteemist viimast võtta ja tahad natuke rohkem kui pelgalt emotsioon taskuraadio tasemel, siis tuleb ikka see füüsikaline piir ette.
Näiteks minul on juba suht ammu, alates ajast kui vähegi korralikuma stereo kokku sain, muusikat kuulates see tunne, et sweet spotis on kõlal mingi tämbriline puudus ja just kuskilt sealt 1 kHz-st üles poole, kuigi mõõtmiste järgi on kõik tuntavalt üle keskmise. Kui kuulata otse ühe kõlari ees, on tämber väga korras ja hea aga sweet spotist väljas on jälle heli ruumiline lava pilt (stage) olematu või väga imelik. Nokk kinni, saba lahti, nokk lahti, saba kinni.
Täitsa huvitav eksperiment oleks, mis siis juhtuks kui DSP-ga keeraks sellele kammfiltrile vastupidise ASK süsteemile peale, ainult praegusel DSP-l pole nii palju võhma, et sellist filtrit saaks lisada.

[olavsu1]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

võta üks bock ja vaevalt sa enam aru saad, kas kammib või ei

[moi]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Täitsa huvitav eksperiment oleks, mis siis juhtuks kui DSP-ga keeraks sellele kammfiltrile vastupidise ASK süsteemile peale, ainult praegusel DSP-l pole nii palju võhma, et sellist filtrit saaks lisada.

Siin oli mul illusioon, faasi vigadest tekkinud auke ei saa amplituudiga korrigeerida, kui mõlemas kanalis kammfiltri sagedusi tõsta, siis tõstmise summa kammfiltri sagedustel on ikka null.

[redart]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Ma natuke kahtlen, et aju sellise kammi korralikult ära silub.
Looduses ei tea mina ühtegi sellist heliallikat, kus kaks täpselt ühesugust helisignaali oleks mingi sellise väikse viitega kui stereo kõlarite paar. Kui pole sellist looduslikku allikat, ei ole olnud evolutsiooni käigus kõrvadel ja ajul võimalust selliseid allikaid kuulata ja nende põhjal kuidagi kuulmise aistingut korrigeerida ning tulemust testida.
Illusioone oskab aju muidugi igasuguseid tekitaga ja ka taskuraadio kaudu saab muusikast hea emotsioon tekkida aga kui üritad stereo süsteemist viimast võtta ja tahad natuke rohkem kui pelgalt emotsioon taskuraadio tasemel, siis tuleb ikka see füüsikaline piir ette.
Näiteks minul on juba suht ammu, alates ajast kui vähegi korralikuma stereo kokku sain, muusikat kuulates see tunne, et sweet spotis on kõlal mingi tämbriline puudus ja just kuskilt sealt 1 kHz-st üles poole, kuigi mõõtmiste järgi on kõik tuntavalt üle keskmise. Kui kuulata otse ühe kõlari ees, on tämber väga korras ja hea aga sweet spotist väljas on jälle heli ruumiline lava pilt (stage) olematu või väga imelik. Nokk kinni, saba lahti, nokk lahti, saba kinni.
Täitsa huvitav eksperiment oleks, mis siis juhtuks kui DSP-ga keeraks sellele kammfiltrile vastupidise ASK süsteemile peale, ainult praegusel DSP-l pole nii palju võhma, et sellist filtrit saaks lisada.

Siin mängib ilmselt oma rolli päris mitu asja.
1. Nagu me teame, suudab aju meie meeleelundite ja keskkonna ebatäiuslikkust või minupoolest ka "maatriksi glitch'e" päris hästi peita. Parim näide on silma pimetähn - otse keset meie nägemist on ala, mis ei näe midagi. See koht silmapõhjal, kust närvikiudude kimp silmamuna tagant väljub. Seal ei ole valgustundlikke rakke. Aga me saame sellest pimetähnist teadlikuks alles siis, kui teadlikult teeme teatud harjutusi, enamasti peidab aju selle meie eest ära, kompenseerides puudust silma mikroliigutuste, mälupuhvri ja oletustega. Samamoodi me normaalselt loome end ümbritsevatest helidest endale pideva ja sidusa maailma, kuna nii on lihtsam. Probleem on lihtsalt selles, et meie meeleorganitelt tuleva ja aju madalatel tasanditel eeltöödeldava info hulk ületab suurusjärkudes meie kõrgema ajutegevuse võime samaaegse infotöötluse osas. Ehk me peame tähelepanu suunama, ja see millele me ei suuna, jääb alateadvusse (omades meie emotsionaalsele seisundile ka sealtkaudu teatavat, enamasti alahinnatud mõju). Nüüd kui me teadlikult pühendame aega mingi nähtuse või glitchi uurimiseks, siis me õpime seda teadvustama ja see muutub osaks meie harjumusest. Samamoodi nagu me tegelikult ju õpime kuulama teatud muid peeni nüansse hi-end tehnikas, treenime ka kammieffekti kuulamist. Sinule see jääb kõrva, kuna sa oled seda treeninud. Kes pole, see ei märka.
2. Kuulamisruumi mõju. Mida peegeldustevabam, seda selgemalt kamm välja tuleb. Mida rohkem ruumipeegeldusi, seda rohkem see maskeerub.

[moi]

Vs: Fullrange (1-elemendiline kõlar)

Loogiline.
Pakub keegi lihtsa ja lollikindla viisi kuidas seda kammfiltrit stereo paari puhul vältida?
Kas või lühikeseks testimiseks võimaliku variandi.