Palju vett vahepeal merre voolanud ja oleks aeg pisuke update teha.
Esialgu sai tehtud prototüübid, mis juba iseenesest osutusid paljulubavateks ja mõnusateks asjandusteks - see aga lisas ainult kindlust edasi liikuda.
Sain siis lõpuks valmis oma järjekordsed kõlarid, mis sedakorda on vähe pikemalt ette valmistatud, nii umbes pool aastat või isegi veidi rohkem. Tegemist on 2ribaste pisemate riiulikastidega, elementideks Visatoni 5" midbass W130SC8 ja tweeter Visatoni 1" SC10N. Kõlarid on magnetiliselt varjestatud, seega saab asetada teleri/monitori kõrvale(kui peaks vajadus olema).
Filtri puhul on arvestatud lihtsust - lõiked on 1.järku, ei ole mõtet ajsu keeruliseks ajada.
Nagu pildilt võib näha, siis on viimistlus sedakorda eriti huvitav ja eksklusiivne.
Kastid on tehtud 21/22 mm vineerist, jäikust väga-väga piisavalt. Inverterkõlar, toru ise tagaseinas. Kastid on lakitud.
Koos kõlaritega on tehtud ka viimistluselt ja väljanägemiselt sama stiilis jalg.
Kindlasti huvitab paljusid, kuidas kõlarid mängivad.
5" midbassi ja sellise väikese kõlari kohta üllatavalt korralik bass, suudab adekvaatselt mängida nii elektroonilise kui ka jazz ja klassikalise muusika puhul. Eriti nauditav minu jaoks on Hedvig Hansoni õrna naisvokaali mahedus, intiimne lähedus - tunda, kuidas vaikusest hakkab järjekordne lugu pihta.
Stingi puhul on palju kasutuses midbassi, mille esitamisega väga konkreetselt need kõlarid saavad suurepäraselt hakkama. Madalam bass(niipalju, kui sealt tuleb) on konkreetne ja jõuline, kuid samas jääb mahedaks.
Vägagi meeldejääv on trummari pintslitõmbed - soojalt ja mööda selgroogu meeldivat judinat esilekutsuv emotsioon...
Kesksagedus on naturaalne nagu pappmembraaniga valjukale kohane - ei ole alumiiniumkoonuse plekisust/agressiivsust ega ka plastikmembraanidele iseloomulikku lamedust. Helipildilt on vokaalosa asukoht selgelt määratletav, ei teki ka mingeid probleeme instrumentaalosiste paigutusega - kõik on selgelt arusaadav.
Kõlarite võimsusega ja helivaljusega ei tohiks tekkida kuni 15 m2 toas mitte mingeid probleeme, neid on täna oma väiksusele lihtne paigutada ja suudavad mõnusa elamuse pakkuda, on siis tegemist filmivaatamise või oma lemmikplaadi kuulamisega. Suuremates ruumides kui 15 m2 sõltub juba konkreetselt inimese maitsest - minu jaoks 40 m2 nn "suures-toas" kuulamiskohas puudujääke ei tekkinud, samas paljud ilmselt sooviksid lisada juba sellise suurusega tuppa subwooferi juurde.
Võib öelda, et praeguseks olen ma oma leidnud - ja seda ma mõtlen päris tõsiselt. Hetkel ei teki soovi edasi liikuda, kallimate elementide suunas - jõuab seda teha ka hiljem(kui peaks vajadus tekkima). Kõlarid mängivad ja rahulolu kasvab!
Riiulikastid on mulle kogu aeg meeldinud, nende disainiline pool ja soundi seisukohast konkreetsus on väga meeltmööda.
Esialgu sai tehtud prototüübid, mis juba iseenesest osutusid paljulubavateks ja mõnusateks asjandusteks - see aga lisas ainult kindlust edasi liikuda.
Sain siis lõpuks valmis oma järjekordsed kõlarid, mis sedakorda on vähe pikemalt ette valmistatud, nii umbes pool aastat või isegi veidi rohkem. Tegemist on 2ribaste pisemate riiulikastidega, elementideks Visatoni 5" midbass W130SC8 ja tweeter Visatoni 1" SC10N. Kõlarid on magnetiliselt varjestatud, seega saab asetada teleri/monitori kõrvale(kui peaks vajadus olema).
Filtri puhul on arvestatud lihtsust - lõiked on 1.järku, ei ole mõtet ajsu keeruliseks ajada.
Nagu pildilt võib näha, siis on viimistlus sedakorda eriti huvitav ja eksklusiivne.
Kastid on tehtud 21/22 mm vineerist, jäikust väga-väga piisavalt. Inverterkõlar, toru ise tagaseinas. Kastid on lakitud.
Koos kõlaritega on tehtud ka viimistluselt ja väljanägemiselt sama stiilis jalg.
Kindlasti huvitab paljusid, kuidas kõlarid mängivad.
5" midbassi ja sellise väikese kõlari kohta üllatavalt korralik bass, suudab adekvaatselt mängida nii elektroonilise kui ka jazz ja klassikalise muusika puhul. Eriti nauditav minu jaoks on Hedvig Hansoni õrna naisvokaali mahedus, intiimne lähedus - tunda, kuidas vaikusest hakkab järjekordne lugu pihta.
Stingi puhul on palju kasutuses midbassi, mille esitamisega väga konkreetselt need kõlarid saavad suurepäraselt hakkama. Madalam bass(niipalju, kui sealt tuleb) on konkreetne ja jõuline, kuid samas jääb mahedaks.
Vägagi meeldejääv on trummari pintslitõmbed - soojalt ja mööda selgroogu meeldivat judinat esilekutsuv emotsioon...
Kesksagedus on naturaalne nagu pappmembraaniga valjukale kohane - ei ole alumiiniumkoonuse plekisust/agressiivsust ega ka plastikmembraanidele iseloomulikku lamedust. Helipildilt on vokaalosa asukoht selgelt määratletav, ei teki ka mingeid probleeme instrumentaalosiste paigutusega - kõik on selgelt arusaadav.
Kõlarite võimsusega ja helivaljusega ei tohiks tekkida kuni 15 m2 toas mitte mingeid probleeme, neid on täna oma väiksusele lihtne paigutada ja suudavad mõnusa elamuse pakkuda, on siis tegemist filmivaatamise või oma lemmikplaadi kuulamisega. Suuremates ruumides kui 15 m2 sõltub juba konkreetselt inimese maitsest - minu jaoks 40 m2 nn "suures-toas" kuulamiskohas puudujääke ei tekkinud, samas paljud ilmselt sooviksid lisada juba sellise suurusega tuppa subwooferi juurde.
Võib öelda, et praeguseks olen ma oma leidnud - ja seda ma mõtlen päris tõsiselt. Hetkel ei teki soovi edasi liikuda, kallimate elementide suunas - jõuab seda teha ka hiljem(kui peaks vajadus tekkima). Kõlarid mängivad ja rahulolu kasvab!
Riiulikastid on mulle kogu aeg meeldinud, nende disainiline pool ja soundi seisukohast konkreetsus on väga meeltmööda.
Comment