Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Mina ka ei saanud aru milles see point on. Kuidagi imelik võrrelda valjuka visuaalset liikumist, ja tehtavat heli. Ja mis see mass siia puutub, kas siis on nii, kui on näiteks auto mass teada, on meil ka kiirendus kohe teada.
Või on juttu koonustest, mis on need nn "porgand"? Minule need ei meeldi, sest minu meelest koondavad nad heli ühte kohta, väldin selliseid valjukaid.
Ilmselt provotseerib audiofiilia aja jooksul retrofiilse modernofoobia arengut.
Point on umbes selline, et helirõhk on võrdeline koonuse kiirendusega, suure massi puhul on kiirendus lihtsalt väiksem, ehk kasutegur on madalama aga see ei määra valjuka "kiirust", mille määrab see, kui sirge on ASK ja kui kõrge on ülemine piirsagedus.
Teist pidi sama asi: impulsskarakteristik ja ASK on teineteiseks teisendatvad. Juhul kui valjuka "kiiruseks" lugeda võimalikult järsu piigi frondiga impulsskarakteristikut, siis see front on seda järsem mida kõrgem on ASK ülemine piirsagedus.
Kui kiirusest rääkida, siis on ka teine võimalus kiire-aeglane skaalas heli hinnata, see on helinivoo kasvamise ja kahanemise kiirus. Seda määravad ülekande funktsioonis olevad reaktiivsed elemendid (kondensaatorid ja induktiivsused või nende akustilised-mehaanilised, või DSP puhul digitaalsed analoogid), mis endasse energiat salvestavad. Minimaalfaasisüsteemide puhul tähendab iga ASK tõus või langus mingit reaktiivelementi ülekande funktsioonis, mis mõjutab heli nivoo kasvamise ja kahanemise kiirust. Mitte-minimaalfaasi süsteemidega on veel keerulisem (kõik kõlarid koos ruumiga on sellised), isegi kui ASK on enamvähem sirge, on seal ülekandefunktsioonis sees reaktiivseid elemente.
Selle jutu Ilustratsiooniks sobib näiteks see post teisest teemast: https://www.elfafoorum.eu/threads/40...l=1#post596137
Ise esimese liigutusena katsetaksin alumist midi kuidagi tarastada, kinnine kast v Karlsoni piluga miskit, ehk hakkab kesksagedus paremini kandma.
4" mõõtu samuti ei pelgaks (valik suureneks), ja pigem väike Qts, väldiksin kummilõdvikut.
See lisa tarastuse katse on ka tehtud, ei andnud midagi head. Tegelikult on nende valjukate otsimine päevakavast maas. Sain DSP ümber seadistamisega heli oluliselt paremaks.
Järgmine vihje, mida alahinnata ei tasuks, oleks magnetjõu suurendamine lisamagneti näol.
Mõõteliselt muutub ilmselt vähe, kuulates rohkem ja eeldatavasti soovitud suunas.
Üsna kindel, 'jooned' hakkavad läbima mõlemat magnetit.
Erinevatel kõlalaudadel palju katseid teinud suvaliste ja vähem suvaliste valjukatega, sealt ka see väikese Qts-i eelistus keskribas.
Kui vahel on tükk metalli magnetjuhiks, ei saa kuigi kindel olla, et mõlema magneti väljad just pooli juures liituvad. Lisaks magnetvälja tugevdamine vähendab Qtsi aga lisa tarastus suurendab valjuka reaalset Q-d, et nagu vastuolulised soovitused.
Ei ole vastuolulised soovitused, mõlema nipiga heliline karakter muutub krõbedamaks ja 'mehelikumaks', olgu selleks Qts-i vähendamine või kastiresonantside 'ärakasutamine'.
Olen selle probleemiga tuttav, et väikest keskriba suure OB bassiga siduda. Kui oleksin praegu olukorras, kus kaks keskriba kanalis, siis ühele teeksin tarastuse, võimalusega selle nivood reguleerida vähemaks, et 'kastiheli' ei domineeriks, aga kandvus jääks.
Comment