Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

[hipster]

... võib praeguse enamlevinud dünaamilise valjuhääldi
välja vahetada?

Ise pakuks, et aatomi täpsusega midagi printida..

[home]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

[moi]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

Ei vaheta seda dünaamilist valjuhääldajat niipea miski välja. Ikka jupp aega veel käib selle olemasoleva lihvimine.
Tehnoloogiatega on nii, et see mis juba on kaua vastu pidanud, see kestab ka kõige suurema tõenäosusega veel edasi.

[hipster]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

[radiotehnika35]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

Phhhhhh

Võib tunduda provokatiivne aga kaugel sellest!

Mitte sittagi ei ole selles kõlarimaailmas mingit revolutsiooni oodata, kui keegi arvab, et maru innovatiivne on mingi printeriga seda printima hakata siis see klassifitseerub bling-blingi kategooriasse ja midagi enamat selles ei ole.
Geeniteadlased võivad neid kõlareid ka näiteks kloonida - tehnoloogia seal taga on ikka sama.

16. juuli 1969 tõusis õhku Apollo 11,

mõned kuud varem,

2. märtsil 1969 tegi oma esmalennu reisilennuk Concorde

mitu aastat VAREM

22. detsembril 1964 lendas meie sellise "lääneliku väärtushinnangu" põhiselt senini avalikkusele teadaolev kõige kiirem lennuk SR71 Blackbird, tehes seda kiiremini kui vulcan kahuri mürsk, 3 kuud varem, sama aasta 21. septembril lendas esimest korda seni proovitutest kiireim pommituslennuk XB70.

Seda rivi võiks veel pikendada.

Siis 1980te lõpus ilmus tegijate laborite lauale 8 1/2 näiduga ülitäpne HP3458 nanovoltmeeter millele ei ole kuni tänaseni tõsiseltvõetavat konkurenti jne, jne...

Mis neid asju ühendab?
See, et suuresti said need asjad võimalikuks tänu meestele kes oskasid käes hoida pliiatsit ning ka valdasid pliiatsi taasesituslikku võimekust kui kasutasid seda paberile joonlaua abil info jäädvustamiseks.
Tänased pöidlatreenijad ei tee enam midagi innovatsioonina tõsiseltvõetavat.
See oli nagu mingi Taani? "3D prinditud" jalakäijatesilla teema - tegelikult tegu lihtsalt impulsskeevitamisega, innovatsiooni ei ole asjas mis on 100a tagasi loodud kuid nüüd püütakse seda kaasaegse kõrvalfaktori juures justkui uueks avastuseks pidama.
No ei muutu ka elektronlamp tänaseks avastuseks kui seda proovida teha printides.

[elukaz]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

Stagnant.

[radiotehnika35]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

Ja sellega rahul. Oleks võimalus minna ajas tagasi sellesse aega siis ei mõtleks ka pikalt.

Mis nüüd puutub justkui negatiivse hinnagu? andmisesse (varasemalt lähtudes) siis sellest võiks mõnes teises teemas edasi heietada (näiteks mõnes, mis puudutab hinnanguid "rahvastiku paljususe ja sellest tingitud mõttetu toodangu vajadusest ""(aina)innovaatilisemate"" "taastootmise" vahendite tootmise teemal ja selle suhestusest selle sõna, "stagnant" tähendusse" (neid jutumärke peaks lugema teatava irooniaga).




Aga siinkohal, selles teemas seda vast teha ei ole mõtet?

[olavsu1]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

22. detsembril 1964 lendas meie sellise "lääneliku väärtushinnangu" põhiselt senini avalikkusele teadaolev kõige kiirem lennuk SR71 Blackbird, tehes seda kiiremini kui vulcan kahuri mürsk, 3 kuud varem, sama aasta 21. septembril lendas esimest korda seni proovitutest kiireim pommituslennuk XB70.

ja nende loojaks oli naine. koht: Area 51

[radiotehnika35]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

https://en.wikipedia.org/wiki/Kelly_Johnson_(engineer)



Aga kui vaataks nüüd ikka seda teemat lähemalt. Õigemini

*kuidas hakkab välja nägema millegi aatomtasandil tegemine?
*kuidas kõrvaldatakse erinevate vajaminevate materjalide termodünaamilised probleemid
*kuidas saadakse masstootmise võimekus ehk kuidas on kavas vajaminev tehnika sellele täpsusele vastuvõetava kuluga kohandada?

Need siis 3 esimest takistust. Miks mitte siis emotsioonitult arutleda - etteruttavalt muidugi saab ütelda, et unplausible aga millised takistused tuleb kõrvaldada ja kas see on mõttekas, et staatus muutuks vastupidiseks?

[mikumaku]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

Milleks seda õhku üldse võngutama peab ?
Inimajule interfeissi külge aretada üritatakse juba tükk aega, küll nad raisad selle lõpuks ära ka teevad.
Ja siis see biorobot usubki et see tehnoloogia on just talle ja ainult muusika nautimiseks välja mõeldud.
Sest just selline info on talle sisestatud.

[tartu pets]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

Milleks seda õhku üldse võngutama peab ?
Inimajule interfeissi külge aretada üritatakse juba tükk aega, küll nad raisad selle lõpuks ära ka teevad.
Ja siis see biorobot usubki et see tehnoloogia on just talle ja ainult muusika nautimiseks välja mõeldud.
Sest just selline info on talle sisestatud.

Juhtmevaba radiatisooniga ajukoe küpsetamine?
valgusimpulss neuronite ergutamiseks?
Biokeemiline kokteil loomuliku signaalirivi genereerimiseks ajus endas?
Või topiks aju vaskkaabeldust täis? Ai see oleks tegelt halb, vask hakkab ju EMI/RFi üles korjama...hakkad 24/7 raadiot jms vabalevi kuulma...

[redart]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

Mulle tundub, et lähitulevik sõidab ikkagi dünaamilise peal ja pigem mingit massiivset arengut ei toimu. Pigem muutub huvi väga hea heli vastu elitaarsemaks, turg väheneb ja areng aeglustub. Massituru areng tundub minevat pigem selles suunas, et akustilist disaini täiendab, halvemal juhul ka asendab üha rohkem signaalitöötlus. Optimeeritakse pigem seda, kuidas odavalt "good enough" ja "piisavalt suurt" heli saada. Üha rohkem hakatakse kasutama psühhoakustikat, nt seadme võimekuse puudumisest tuleneva bassi puudumist kompenseerib esimese harmoonilise esiletõstmine jne.
Kuigi see trend hea heli austajale suurt rõõmu ei tee, võib sealt võita olla ka hi fidelityl ja eriti DIY rahval. Digitaalne signaalitöötlus muutub kättesaadavamaks ja võimaldab heast tehnikast veel rohkem kätte saada ja seda märksa odavamalt ning kiiremini kui analoogfiltritega itereerides.
Aga see kõik puudutab seda, kuidas valjuhääldit ringi aetakse, mitte tema enda arengut.

[martk]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

üha rohkem signaalitöötlus. Optimeeritakse pigem seda, kuidas odavalt "good enough" ja "piisavalt suurt" heli saada. Üha rohkem hakatakse kasutama psühhoakustikat, nt seadme võimekuse puudumisest tuleneva bassi puudumist kompenseerib esimese harmoonilise esiletõstmine jne.

Täitsa nõus: Seda basside" kõrva ärapetmis meetodit" kasutatakse tõesti juba sedavõrd (boombox, soundbar), et lihtinimene lepib teadmisega - kodus küll sellist heli(rõhku)/sünergiat kätte ei saa kui oli lauluväljakul või saku tünnis kontserdil. Kurb, aga tõsi. Parandage mind audiotaadid, kes te tüdrukut kitarriga kuulate

Lihtfüüsika mainib, et helirõhu kvaliteet edastuse puhul sõltub edastaja pinnalaotuse suurusest, auditaadid samas rõhutavad pinnalaotuse liikumist Kas on mõlemal õigus või on õigus sellel, kes rohkem müüb ja promob?!

[home]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

- kodus küll sellist heli(rõhku)/sünergiat kätte ei saa kui oli lauluväljakul !

Osta endale suured ME Geithain kõlarid, siis saad tunda.



Mina ei ole sellega nõus, et arengut ei toimu, lihtsalt suured tootjad on "oma püksid täis teinud," samas on tekkinud palju väikeseid tegijaid, ja kes teeb häid asju, neil ka järjekord ukse taga. Ostetakse samas palju rohkem, kui kunagi varem. Ja need moe- ja ilu trendi asjad, nägu kaablid, lambid, vinüül, paistab et ka hakkavad otsa saama.

[radiotehnika35]

Vs: Kõlarimaailma tulevik e. milline valjuhääldi tehnoloogia...

basside

See jäi mõniaeg tagasi silma.

https://www.youtube.com/watch?v=Ni9ccFfnOJg

Kui andmeid vaadata siis on aeg ikka veidi edasi arenenud nende mitme kW PMPO numbritest, võibolla isegi uus laine kus rõhutakse kvantiteedile.
Või need nagamannide koolikottides pumpsuvad 600 eurised JBL boomboxikärakad. Üht äralammutatud niisugust rapet seest vaadates palju avastamisrõõmu just ei kogenud. Olid need PMPO musakeskused, mis nad olid, nii helilt kui tehnikalt olid nad paremad ja ka kulutuse suhe oli paar korda rentaablim.