Teade

Collapse
No announcement yet.

Estonia um 010

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Panin vt 28 ja vt29 asemele kt814 ja kt815(et vanad transid saaks teise kanalisse tagasi panna), pinge siiski väljundis sama...
    Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

    Comment


      #32
      Kui panen valjuhääldi võimendile järele, ning annan sisendi, siis pinge kukub 0,3 voldini(väljundis).
      Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

      Comment


        #33
        Sain võimendi tööle B)
        Tänud kõigile, kes aitasid


        Kas releed peavadki minema nii kuumaks, et vaevu kätt kannatab?
        Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

        Comment


          #34
          Sain võimendi tööle
          Tänud kõigile, kes aitasid


          Kas releed peavadki minema nii kuumaks, et vaevu kätt kannatab?
          Milles viga oli?
          Releed lähevad tõesti üsna soojaks nii, et see normaalne nähtus.

          Comment


            #35
            Hakkasin mõõtma pingeid mõlemast õlast eest tahapoole, kuni jõudsin vt20 ja vt21. Peale tuli neil küll võrdne pinge(teise õlaga).Kollektoritel olid pinged täiesti metsas.Hakkasin siis otsima sinna trantse, mis oleksid enemvähem võrdsed.
            Pikema proovimise peale sain väljundis pinge 0,5 voldini.
            Siis keerasin r71-st takistile r104 pinge 0,8v(o,7 ei saanud).
            Lõpukad külge........hakkaski tööle B)
            Ega minu parandus vist eelmisest omanikust eriti parem ei saanud, olen vist liiga kärsitu, et oodata linnaminekut, et tuua õiged transid(lõpus ikkagi kt 818, 19)
            Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

            Comment


              #36
              Originally posted by mako@Dec 27 2004, 16:38
              õiged transid(lõpus ikkagi kt 818, 19)
              Mis transid siis õigemad oleksid , mida tuua ei viitsi.
              VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINE

              Comment


                #37
                2 korda kt630 ja kt632.
                Vt28 ja vt29 asemel kt814 ja kt815.
                Vt21 ja vt20 olid olemas(vastava margi omad), aga sinna asemele sai midagi muud kombineeritud, et saaks enm-vähem väljundi nulli.
                Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                Comment


                  #38
                  Miskipärast läks estonia uuesti läbi
                  Nüüd olen siis niikaugele jõudnud, et vahepeal väljundis pinge kõikus kõvasti -2v kuni +2v h34r: . Nüüd siis nii, et väljundis 27v, kui panen valjuka järgi, siis kukub pinge nullilähedale ja kui sisend anda, siis tuleb puhas heli ka läbi :unsure:
                  Millest võib see olla põhjustatud?

                  Igaljuhul, kui linna lähen, siis ostan sinna uue komplekti trantse ja proovin asja joonde saada.
                  Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                  Comment


                    #39
                    Lugedes sinu juttu jäi mul mulje, et eelmine kord sa ei teinud ta täiesti korda ja see on ilmselt uute jamade põhjuseks. Muidu on kapriisne riistapu kuid kui korralikult ära parandada, siis teenib ausalt.

                    Comment


                      #40
                      Need dioodid, mis raikal, on lühises! Mis marki nad on? Või on lihtsam nii, et võtan eespoolt terved dioodid(vist samasugused) ja sinna asemele panen mingid muud ränidioodid(vastavalt pingele). Kas see on üleüldse hea mõte?
                      Muide üks diood on veel eespool läbi(loomulikult lõpuosa peal)

                      Edit:
                      uurisin oma kolaladu ja leidsin vajaliku kuju ja vastava triibumarkeeringuga dioode(mustade ja siniste triipudeg) :lol:
                      Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                      Comment


                        #41
                        Nüüd on küll närv täiesti must :angry:
                        Kui signaali läbi lasen siis on see suhteliselt vaikne, aga kui võimendi välja lülitan siis signaal tugevneb :angry: ,tavaliselt on siis mõni transistor kusagil katkestuses, kontrollin kõik ära ja näe imet, kõik transistorid on korras.

                        Kas kt 502e ja kt503e on jalagade asetus sama?


                        Mõlemad kanalid(lõpuosa) on erinevad :unsure: , raske seletada, aga kellel on skeem olemas, siis vaadaku kuidas on radikal olevad dioodid skeemis :unsure: .

                        Kõige targem oleks vist leida keegi, kes aitaks selle võimu korda teha nii, et ise näen ja kuulen kõike pealt, saan siis ise ka targemaks
                        Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                        Comment


                          #42
                          Originally posted by mako@Jan 26 2005, 19:18
                          Kas kt 502e ja kt503e on jalagade asetus sama?
                          Sama.

                          KT502 lähevad VT22 ja VT31 asemele;
                          KT503 lähevad VT23 ja VT30 asemele.
                          (Hetkel vaatlen paremat kanalit, vasakus kõik analoogselt.)


                          Dioode on seal kahe markeeringuga KD521 ja KD522 ja nende suuna tähistused korpusel on vastupidised. Visuaalselt ühed on tumedamate triipudega ja teised tiba heledamatega, kumb on kumb praegu ei mäleta, aga need mis radikatel on KD522, sinna soovitan ikka õiged dioodid panna.

                          Ei oskagi sind siit teiselt poolt netti juhendada, eks järk järgult tuleb liikuda viga otsides. Kõigepealt mõtle hoolega järgi ja katsu analüüsida võimendi kummalist käitumist.
                          Kui häid ideid enam ei tule või oled omast arust kõik variandid ära proovinud ja mõistus otsas, siis soovitan ajutiselt osad ahelad lahti ühendada, et jääks skeemi põhi osa ainult.
                          Näiteks:
                          mind on paaril korral lollitanud sisend signaali piiramis plaat ja sealt on võimendile tulnud mingi suvaline alalispinge, mis kõikus ja kord oli kord ei olnud, selle tagajärjel kõikus ka võimendi väljundis alalispinge ja "nulli" väljundis oli võimatu saavutada. (põhjuseks oli ühel korral rikkis diood ja teisel korral mingi kuivanud vedelik sisendi trükkplaadil, mis juhtis voolu nii kuidas ise tahtis) Kindluse mõttes jäta võimenduse osa sisendid õhku st võta juhtmed ära (näiteks paremal kanalil klemmid 46,47 jata vabaks).
                          Samuti soovitan lahti ühendada lõpu astme voolupiiramis ahela näiteks, tinutades ühe otsa lahti sellistel elementidel nagu R89,VD36, VD37,R90, R85,R86 me välistame selle ahela mõju skeemile ja selletõttu, et langeb ära päris mitu dioodi ja transistori on skeemis edasist vea otsingut kergem teostada. Pole harv juhus, kui vea otsing lõppeb just sellel etapil, sest peale piiraja lahti ühendamist hakkab skeem ilusti tööle, sest tihti on viga piirajas olevates dioodis/dioodides. Siis pole muud, kui vigane element tuvastada ja tinutada elementide otsad tagasi. Kui aga imet ei sündinud ja skeem ikka lonkab jätka samm- sammu haaval otsingut liikudes kas eest taha poole mõõtes pingeid või tagant ettepoole. Lõpu transistorid ühenda samuti lahti - hoiad raha kokku.
                          Hetkel ei tulegi rohkem midagi asjalikku meelde, muide see estonia võim on oma ette paranähtus, sest tema puhul pole võimalik tuua välja mingi kindla tüüpvea vaid iga kord kui parandusse tuuakse on vead väga erinevad.


                          Siiralt loodan, et sisendaste on sul korras, vastasel korral võid kaotada palju närvi rakke
                          Eks, uuri ja edu.

                          Comment


                            #43
                            Aga kui vaadata skeemi nende doodide hendamise kohaealt, siis on mlema kanali skeemid erinevad!, mis nii?
                            Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                            Comment


                              #44
                              Ei ole ju erinevad, lihtsalt pole vahet kas see dioodide jada on ühel pool potekat või teisel pool.

                              Comment


                                #45
                                Sain siis tänu Rom-le võimule hääled sisse
                                Aga ühe õla lõputransistor kuumeneb(kt818), nii et üks on külm, ja kt819 on soe.
                                Kuidas tuleb mul nüüd õlgadel pinged õigeks ajada(lõpukatel).
                                Kas on ka võimalus, et lõpukad pole sarnase võimendusteguriga?
                                Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                                Comment

                                Working...
                                X