Amfiton-y-002 Hi-Fi parandamine

[eERuheeRu]

Tere

Sain endale siis sellise võimendi, millel üks kanal nässus, ja mõtlesin seda parandama hakata (elu esimene parandusekatsetus).

Nii esiteks, kui toite sisse lülitan, siis hakkab kostuma trafo jurest sellist kõrinat nagu keegi krigistaks hambaid, krõgin lakkab, kui kaitserelee ennast välja lülitab. Millest see tingitud on, kas toitelüüdid kuivanud?

Katkise lõpu mõlemad kaitsmed on ära sulanud ja samuti ühe kaitsme kõrval olev 1W takisti on täiesti süsiks põlenud, vist on ka üks lõpuastme eelastmes olev transs kutu, kuna sealt ka trükiplaat tumedam.

Esiteks, millest alustada parandamist?
Teiseks, mis punkt valida nulliks, kui ma testriga pingeid hakkan mõõtma näiteks lõpptransi klemmidel? Mul on odav digitester, selel on hFE mõõtur küll, kuid kuidas seda kasutatakse?

Lugesin ka seda saiti www.hot.ee/evo14 seal oli päris head infi, aga suhteliselt üldist.

[kreeklane]

esimeseks liigutuseks olgu lõputransistorite lahtivõtmine.need tuleb uuesti taha ühendada alles siis kui kõik muu on korras.

[eERuheeRu]

Ma siis tegin nii
Kõigepealt tõmbasin skeemi ja selle järgi nägin, et maha on põlenud 1oomine 0.5W takisti R43, mis on ühe transi emitteriahelas. Siis jootsin lõptransid lahti ja kontrollisin testriga BKE vahelisi takistusi, ühel transil(KT819GM) olid kõik kilooomi kanti, teisel(KT818GM) oli KE/EK vaheline takistus 1oom, seega ilmselt lühises.

Teine probleem oli kaitsmetega, kas skeemil on õigus, et ned kaitsmed seal lõppude toites on 52A? . Ma ise arvan, et sinna 5A on küll ja isegi rohkem veel, remondi käigus nägin, et seal olid kaitsmed 6B2 ja üks 52A (vist oli remonditud ja paneelmaja kaitse ära virutatud). Igatahes panin tervesse kanalisse 5A kaitsmed ja töötas.

Nüüd on mul selline probleem, et mis saab edasi? Ühe kanali lõpp on täiesti lahti ühendatud, kui ma nüüd selle 1oomise takisti asendan, ja katkisele kanalile ka toitekaitsmed panen, ja siis voolu sisse ühendan, siis peaks olema kaks võimalust:
A) ei juhtu midagi
B) mõni eelaste hakkab kärssama
Ehk siis mis ma nüüd teen?

Ja ikagi, mi punkti ma pean võtma nuliks, kui tahan pinget mõõta lõputranssidel?


PS: sellest esimese postiruse trafopõrinast veel niipalju, et mul oli häälenupp "põhja" jäänud ja sisend oli grammofon. Võimendist poole meetri kaugusel lärmas estonia aktiivkõlar, arvata on, kust häired sisse tulid , sest see ülepeksmise tuluke ka hakkas vilkuma pärast relee klõpsu.

[eERuheeRu]

Ja siis veel, millega asendada transistoreid KT818GM ja KT819GM?

Tevalos, ega oomipoes neid pole, on AM variandid, need vist ei asenda?

[Jyrka]

Originally posted by eERuheeRu@Apr 11 2005, 10:56
Ja siis veel, millega asendada transistoreid KT818GM ja KT819GM?

Tevalos, ega oomipoes neid pole, on AM variandid, need vist ei asenda?

Vähemalt minust jäi neid Tevalosse veel.
Seal peaksid 2A kaitsed olema, kui lõputransid lahti ühendatud võid sisse lülida, kui korras siis on väljundis 0 lähedane pinge ja lõppude baasijuhtmete otstes umbes 0,5 v väljundotsa suhtes.

[eERuheeRu]

Originally posted by Jyrka+Apr 11 2005, 12:42--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Jyrka @ Apr 11 2005, 12:42)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-eERuheeRu@Apr 11 2005, 10:56
Ja siis veel, millega asendada transistoreid KT818GM ja KT819GM?

Tevalos, ega oomipoes neid pole, on AM variandid, need vist ei asenda?

Vähemalt minust jäi neid Tevalosse veel.
Seal peaksid 2A kaitsed olema, kui lõputransid lahti ühendatud võid sisse lülida, kui korras siis on väljundis 0 lähedane pinge ja lõppude baasijuhtmete otstes umbes 0,5 v väljundotsa suhtes. [/b][/quote]
Eks täna õhtul võibolla läheb siis andmiseks jälle, sain tevalost miskid asendused BD316 vist oli markeering

[eERuheeRu]

Nii, mulle toodi tevalost asenduseks BD317, oh häda ja õnnetust, see on PNP, mitte NPN, seega asendab nad hoopis KT819GM, mitte mu katkist KT818GM-i. Pean vist ikke ise tevalosse ronima

Mõtlesin, et äkki ostaks siis KT819GM/KT818GM asemele mõlema kanali jaoks asendused. Kas üleüldse eksisteerib selline oht, et kui ühte kanalisse panen teist liiki transid, siis see kanal hakkab kõvemini / vaiksemalt mängima?

[Matis]

Ei hakka vaiksemini kanal mängima kui transid on erinevad. Ainult saund võib olla teine, tyhijooksu voolu ja nulli on vaja nagunii timmida.

[Jyrka]

Originally posted by eERuheeRu@Apr 11 2005, 22:11
Nii, mulle toodi tevalost asenduseks BD317, oh häda ja õnnetust, see on PNP, mitte NPN, seega asendab nad hoopis KT819GM, mitte mu katkist KT818GM-i. Pean vist ikke ise tevalosse ronima

Mõtlesin, et äkki ostaks siis KT819GM/KT818GM asemele mõlema kanali jaoks asendused. Kas üleüldse eksisteerib selline oht, et kui ühte kanalisse panen teist liiki transid, siis see kanal hakkab kõvemini / vaiksemalt mängima?

Sul käidi vist Mustamäel, seal pole KT8xx transse, Paldiski mnt on olemas,
Kt818 on pnp transs, 819 npn.

[Rom]

Siis jootsin lõptransid lahti ja kontrollisin testriga BKE vahelisi takistusi, ühel transil(KT819GM) olid kõik kilooomi kanti, teisel(KT818GM) oli KE/EK vaheline takistus 1oom, seega ilmselt lühises.

Selle KT819GM võid südamerahuga prügikasti visata. (Igaksjuhuks mainin kuna jäi mulje, et pidasid teda korras olevaks)
Kui nüüd transistoride ostmiseks läheb, siis Jyrka räägib õiget juttu detailide saadavuse kohta. Nii naljakas kui see ka pole olen mõned korrad isegi pidanud ostma paari transistore nii, et ühed ostan ühest poest ja paarid neile teisest poest, sest ühes kohas ei ole korraga mõlemat saada

Veel mainin, et nii ära küll tee, et KT818 asendad muu transistoriga ja KT819 jätad samaks, või vastupidi nii ei tehta&#33;

Veel võid asemele panna KT864A(npn) ja KT865A(pnp)

[eERuheeRu]

Nii, asendustransse mul siis hetkel pole, vahetasin selle 1oomise takisti uue vastu ja hirmuga buutisin võimu üles.

Kärsahaisu ei tulnud.

Mõõtsin pinged transistori klemmidel nii, et testri miinusots oli võimendi kere küljes.

Pinged siis:

KT818GM otstel
K(19) +31.9V
B(16) +0.58V
E(12) 0V

KT819GM otstel
K(7) -31.3V
B(8) -0.53V
E(9) 0V

Kas need on ok, ja mis siis edasi nüüd?

[Jyrka]

Esimeste transside juures pote millega saad väljundisse 0 reguleerida, baasipingete järgi soojeneb 818 rohkem.

[eERuheeRu]

Originally posted by Jyrka@Apr 12 2005, 21:33
Esimeste transside juures pote millega saad väljundisse 0 reguleerida, baasipingete järgi soojeneb 818 rohkem.

ma vist pean nüüd viltuse näo tegema ja :unsure: ja ütlema et Jyrka, ma ei saanud aru mis sa sellega mõtlesid, mis mõttes väljundisse nulli.

eeRuheeRu on lambitehnik mitte asjatundja

sa mõtled, et mõlema kollektori pinge absoluutväärtused võrdseks, baasipingete absoluutväärtused võrdseks või mida? :S

olen loll

[eERuheeRu]

kui ma selle asja nüüd käima peaks saama, siis võin Jyrkale väärt abi eest paar õlmarit välja teha

[digital]

puust ja punaselt. kaks asja tuleb regullida võimu parandamisel - väljundi null ja jõudevool.
* väljundi null. Ühest potest saad keerata nii, et väljundi klemmile (enamasti ka transside emitter näiteks, kuigi seal mingi 1oom vms takk vahel) peaks jääma null volti. Kui seda ei saavuta, siis on veel midagi muud mäda ja see tuleks üles otsida enne lõpptransside külge panekut.
* jõudevool. Et transid ei avane kohe nullist, siis tuleb kahe õlaga võimendi puhul nullist üleminekul tekitada selline olukord, kus on mõlemad transid lahti ja lihtsalt lastakse voolu ühest toitest teise. Sellega siis on transid viidud enam-vähem lineaarsesse töörežiimi, kust edasi juba mõlemale poole läheb kenasti asi edasi. Kui jõudevool on liiga suur, siis hakkab asi tasakesi küpsema; kui jõudevool on liiga väike, siis moonutab, sest teatud lävipinge juures transs sulgub, võimendus kukub ära, siis on mingi auk ja teisel pool jälle sama läve juures võtab teine transs võimenduse üles. Kui ossiga saad siinust vaadata, siis siinuse nullist läbimineku kohtadel kukub signaal natuke vara kiiresti nulli ära, siis liigub kiir piki telge edasi ja siis järsku hüppab jälle sinna siinuse peale tagasi.
Sõltuvalt skeemist võib olla ka midagi teisiti aga üldiselt käib asi nii, et lõputransid ära, siis kõik ülejäänud transid ilmsete lühiste suhtes üle mõõta ilma välja jootmata (arvestades muid ühendusi... aga enamasti saab piisava pildi asjast). Siis toide peale ja väljundi null paika. Kui läheb paika ja kõik muud pinged ka normis, siis võib uued lõpptransid külge panna ja siis uuesti väljundi nulli kõigepealt üle timmida (see paigast ära minemine sõltub nüüd lõputransside sobimatusest; kui üldse nulli ei lähe,siis on kas veel mõni viga või transid üldse ei sobi; näiteks estonia võimudel on see transside paaritamise teema väga aktuaalne.); kõige viimasena siis panna eelvool paika, seda saab sõltuvalt võimendist näiteks mõõtes emitritaki peal pingelangu.