Estonia parandus

[digital]

ikka 5,6,9,10... seal on esimesi numbreid kaks korda; plaadil olevad ja radikal olevad transid on eraldi nummerdatud.

[Siiasinna15]

jah minu viga, vabandust.
Aga millest ikkagi võib olla selle VT5 läbipõlemine(see sama lasti lühisesse ka kruvikeeraja abil ning sellest kustusgi heli kanalites nagu räägiti). Skeemilt vaadates see VT5 ei kuulu lõppaste juurde...

Aga kas võib niimoodi ak teha, et teiselt kanalilt võtan üldse toite ära sealt peale kondesid minevast juhtmest ja siis tegelen ainult ühe kanaliga nahu Jyrka soovitas

[Siiasinna15]

Niih pärast pikka foorumi lugemist ja kõike paika seades õnnestus saada puhas heli mikrofoniväljundisse paremasse kanalisse, vasakut pole veel proovinud. Samuti õhendasin seejärel lõputransid ja kõik jäi terveks(kõlaritega pole veel julgenud proovida). Teise kanalil avastasin, et VT30 tundub läbi olevat, kuna mõlemat pidi on takistus sarnane. VT22 juba oli terve, kas võib järeldada, et VT5 lähebki läbi just temale eelneva VT30 tõttu?

[Siiasinna15]

Müstika lahendatud....külmjoode

[digital]

Originally posted by Siiasinna15@Jun 11 2005, 00:31
kas võib järeldada, et VT5 lähebki läbi just temale eelneva VT30 tõttu?

Eip, vastupidi. VT30 läheb läbi temale järgneva VT5 tõttu.

Mikrofoniväljunditesse? Sa mõtled ikka kõrvaklapi? 1) mikrofon on sisendseade 2) tefefon vene keeles tõlgitakse kõrvaklapp.

VT5 läbipõlemist pole just liiga keeruline saavutada. Lased näiteks väljundi lühisesse maaga või negatiivse toitega.

Muidugi tekib üldse küsimus, et kuidas Estonia võimu üritati autosse ühendada? Kust mõeldi võtta nii kõrge toitepinge ja veel kahepolaarne ka. Kui seal ühendati näiteks kõlar negatiivse toiteotsa ja väljundi vahele, siis juba see võib seal vt5 ära tappa. Muidugi võib seal üksjagu asju juba sellest maha põleda, kui 2polaarse toite keskots lahti jätta. Siis võib näiteks sealtkaudu tekkida positiivne tagasiside ja kogu värk genereerima minna vms.

[Siiasinna15]

See tegemine ei olevatki kaugemale jõudnud, et hakati TOITE all toidejuhtmeid küljest võtma ja siis lihtsalt kuidagi olevat kruvikas "3-jalgse jubinakese" vastu läinud, mis oligi siis VT5. Sellega piirduski kogu hiigelsuur üritus

Mõõtsin siis teise õla kõik transid ka üle uuesti ja transistor VT9(lõputransil) tundub olevat läbi, kuna takistused siiretel mõlemat pidi ebamäärased. Seega siis VT5 läbipõlemine võib olal tingitud just VT9 läbipõlemisest ja omakorda VT5 "kustutas" VT30.

[Siiasinna15]

Räägitakse, et ESTONIA korraliku töörežiimi saavutamiseks peavad transistorite beetad olema samad ja transid tuleb vahetada paarikaupa. Kas siis VT5 asendamisel tuleb ka VT6 vahetada. Ega erinevad kanalid ikka üksteisest ei sõltu?

[digital]

Kui terve on, siis vahetada muidugi pole vaja. Kuid joodad ta ikka välja ja siis mõõdad beeta ära. Ja siis otsid sellise asenduse vt5-le, et mõlema beetad oleksid peaaegu võrdsed. Niisama suvaliselt valitud transsidega tööle ta ei hakka, tavaliselt tuleb ikka sobivad valida.

[Siiasinna15]

Aga mida see beeta endast kujutab üldse ja miks erinevate beetade korral tööle ei hakka. Tahaks siis selle sisust antuke aru saad akui võimalik :unsure:

[Jyrka]

Originally posted by Siiasinna15@Jun 12 2005, 22:37
Aga mida see beeta endast kujutab üldse ja miks erinevate beetade korral tööle ei hakka.

Beeta on transi võimendustegur, tööle hakkab erinevatega küll, küsimus on milliste probleemidega.
Kui vaatad skeemi siis näed, et kui tõmmata mõtteline joon sisendi ja väljundi vahele siis sellest allapoole jääv osa on ülemise peegelpilt. Võimendi normaalseks tööks peaksid need pooled ühepalju võimendama, ideaaljuhul poleks väljundi "0" potet vajagi.
On tulnud remonti võime millel seda 0-i potega paika ei saagi, tuleb eelmise
tegija vahetatud transse mõõtma hakata

[andreie]

Parandamine edeneb Sul päris hästi!

Sterevõimendi ühes kanalis susserdamine ei mõjuta kuidagi teist kanalit

Beeta on transistori normaalses töörezhiimis kollektori- ja baasivoolu jagatis. Mõõta on seda lihtne, eriti siis, kui on olemas beetamõõtur

Otsid 9V toiteadapteri, mõõdad üle, et oleks ikka 9V.

Ostad takisti 8.2 kOhm (kilo-oomi, lühidalt 8k2).

Ühendad toiteadapteri, takisti ja transi baasi-emittersiirde päripidi jadamisi (toiteadaptri pluss, takisti, transi baas, transi emitter, toiteadaptri miinus). Siis läbib baasiahelat vool (9V - V_be) / 8200Ohm, teades, et V_be on reeglina 0,65V, on see vool ümmarguselt milliamper.

Lülitad testri 200 mA mõõtepiirkonna peale ja ühendad transi kollektori ja toiteadaptri plussi vahele. Kui trans oli lühises, käib pauk ja tester on katki. Kaitsmed abiks. Kui trans oli korras, siis kollektorivoolu väärtus milliamprites ongi ümmarguselt transi beeta. Kirjutad selle numbri markeriga transi peale või teed tabeli või mis iganes.

Valid lähedase beetaga transistorid välja, korras.

Kui toiteadaptri pinge või takisti väärtus on teised, siis tuleb numbreid natukene korrigeerida, aga põhimõte on sama.

[digital]

või siis mingi suvalise pinge ja takistiga (baasivoolu ei ole mõtet liiga suureks ajada, siis läheb kollektorivool ka suureks... sobib näiteks seesama 1mA kanti). Siis mõõdad kahe testriga, ühega baasivoolu ja teisega kollektorivoolu. Muidugi võib ka kaudselt teha - panna kollektoriahelasse ka takisti (muidugi nii väike, et ikka saaks vastav kollektorivool tekkida, st väiksem kui (toitepinge-1,4V)(baasivool*beeta) ja siis mõõdad selle takisti pealt pinget ja baasitakisti pealt pinget ning teades nende takistite takistusi, arvutad voolud.
Samuti, kui see 9V ei ole täitsa stabiliseeritud, tuleks mõõta baasivool ka üle, muidu võid jama saada tulemuseks.
Btw, exceli tabeliga arvutamine võib palju mugavam olla.

[Siiasinna15]

Sain ka paarilised transid ja heli kõrvaklappides tuleb nüüd ka teisest kanalist, samuti sed punast tuld enam ei põle, kuid probleem selles, et nulli ei saa ikka paika, vaid püsib selline 0,2-0,3V. Märkasin ka seda, et pinge väheneb üle 50mV, kui lülitada A või B sisse esipaneelilt. Milles võiks olla nüüd probleem(transid sain kasutaja Jyrkalt). 28 ja maa vahele siis ühendasin 50 oomise taksiti, kuna väljundtransistoreid pole küljes ja mudiu ei saaks reguleerida ju.

PS:kui ühendan kõlari väljundisse, siis punane tuli läheb põlema ehk kaitselülitus siis vist samuti ei tööta korralikult(Otstel E16-E20 pinge ainult 0,6V). Ilma kaitselülituseta vasak kanal töötab, paremas pole vele lõputransse.

Hakkaisn mõõtma ka VT22 ja VT23 ning emitteritele peaks tulema pinge 29,7V, aga langeb 34V hoopis, samuti näiteks VT5 kollektor saab 30,5V asemel 35V

[Cheopps]

Kõlarikaitset kontrolli püsitakistitega.Ühenda väljundisse nt. 3oomine takisti(ühte väljundisse! sel juhul ei tohi võimendi kaitse järgi anda(punane LED põleb).Kui ühendad 4oomise taki, siis kaitse ei rakendu.Selle kaitse lävi on reguleeritav katseliselt potega R64.

Tegelikult on jah Estonia paika saamine üks Vatikani rulett(omad kogemused )

[Siiasinna15]

Ma ei suuda seda R64 leida......peaks olema R63 ühenduses, aga ei leia. Kaitse 8 oomiste kõlaritega ei rakendu, 4 oomistega rakendub. Kuna lõputransse küljes pole, siis maa ja 28 otsa vahele panin taki 100 oomise. Kuid ikkagi nullnivood ei saa alla 250mV, samuti algvool näitab 0mV, kuigi kõrvaklappides heli olemas ja OK. Milles võiks asi olla? Samuti peale 4 minutlilist lihtsalt seismist nullnivoo siiski paranaeb ning saavutab 150mV, järelikult sõltub see siis transside temperatuurist ju? mõõtsin ka R107 tulevat pinget ja see oli 0,7V, mis peaks olema normaalne....seega kas tõesit kusagil on veel mittesobivad paarid?Kuna VT5,VT6, VT30,VT31 vahetatud mõõdetud transside vastu.