võimendi krõpsub

[Padasonic]

Originally posted by resr+Oct 2 2005, 21:00--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (resr &#064; Oct 2 2005, 21:00)</td></tr><tr><td id='QUOTE'>vaheta see kuumenev trans ära. viga on selles. transid kuumenevad üleliia sellepärast et on emitteri ja baasi vaheline ajutine lühis-läbilöök...[/b]

Ohjahh...

<!--QuoteBegin-eERuheeRu@Oct 5 2005, 15:28
sellel võimendil on selle stabilisator naprasenija plaadil 2 identset skeemi, seega eeldan, et kummagi kanali jaoks üks....või siis ei tea ka üks transs on KT814B, teine 815B, äkki on nii, et üks stabiliseerib ühte perioodi, teine teist...[/quote]
See stabiliseerib näiteks eelvõimu mõlema kanali toidet. ±14V vist oli. Ehk nagu Rom juba mainis - mõlemad kanalid peaksid krõpsuma. Seda krõpsuvat kanalit tuleb väääga kannatlikult uurida. Hea oleks omada mäluga või pika järelhelendusega toruga ossi. Muidu võidki sinna võimendi juurde tavalise ossi ekraani jõllitama jääda - kui käibki krõps, siis pole kindel, kas nüüd sähvatas miskit ekraanil, või ainult tundus. Pole neid helikaardiga töötavaid osside softe väga tõsiselt uurinud, sest andmed masendavalt nirud. Aga selleks otstarbeks võivad isegi kõlvata. Neist on siin foorumis korduvalt juttu olnud. Mul on selliste "krõpsuvigade" jaoks vana vene C1-76. Ajab asja ära.

[Matis]

See stabliseerimisplokk tekitab +/-42V dist +/-31 V. Katsetamiseks saab võtta toite eelvõimule lõppvõimust. Undamine küll tuleb sisse kuid saad teada kas krõbin tuleb stablisaatori plokist. Mul tegi see võim niisugust nalja et hakkas seda rohelist tuld vilgutama Aitaski see kt3102 asendamine kt315ga.

[Jyrka]

Originally posted by Padasonic@Oct 6 2005, 03:02
Hea oleks omada mäluga või pika järelhelendusega toruga ossi. Muidu võidki sinna võimendi juurde tavalise ossi ekraani jõllitama jääda - kui käibki krõps, siis pole kindel, kas nüüd sähvatas miskit ekraanil, või ainult tundus.

Muide see PEAK indikaator võimendifoorumist reageerib ka päris hästi krõpsudele,
LEDi järelhelendust saab pikemaks suurendades 0,33 kondet.

[martinj]

Konkreetsemalt.
Millal krõpsub ? Kas krõpsu tugevus on seotud helitugevusega ?
Kuidas sõltub krõbs täbriregulaatorite asendeist
Paralleelita ka prooviks lõppvõimu sisendid.

Edit: kasutasin modeõiguseid ja kustutasin siit teemast mõned elektrotehnilised idiootsused.

[Padasonic]

Originally posted by Padasonic+Oct 6 2005, 03:02--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (Padasonic &#064; Oct 6 2005, 03:02)</td></tr><tr><td id='QUOTE'>See stabiliseerib näiteks eelvõimu mõlema kanali toidet. ±14V vist oli...[/b]

Originally posted by Matis@Oct 6 2005, 11:50
See stabliseerimisplokk tekitab +/-42V dist +/-31 V.

Täpselt nii ongi. Taastasin päeval ühte "remonditud" KORVET&#39;i ja selle skeem virvendas veel silme ees. Minu paha.
<!--QuoteBegin-Jyrka@Oct 6 2005, 22:22
Muide see PEAK indikaator võimendifoorumist reageerib ka päris hästi krõpsudele...[/quote]
Seda küll aga tülikas teist kusagile eelvõimu külge pookida, et näeks, kust see krõpsumine algab, või õigemini - kuhu signaal kinni jääb. Peaks mingi opakaga võimukobara ette aretama. Ossiga vast ikka mugavam.

[eERuheeRu]

Originally posted by martinj@Oct 6 2005, 23:31
Konkreetsemalt.
Millal krõpsub ? Kas krõpsu tugevus on seotud helitugevusega ?
Kuidas sõltub krõbs täbriregulaatorite asendeist
Paralleelita ka prooviks lõppvõimu sisendid.

Edit: kasutasin modeõiguseid ja kustutasin siit teemast mõned elektrotehnilised idiootsused.

Üritan võimalikult täpselt kirjeldada, natuke aega peale käima panemist hakkab üks kanal krõpsuma.

Krõpsumine on umbes selline, et mängib-krõps-vaikus-krõps-mängib-jne krõps meenutab midagi sellist nagu laseks pisikest kondekat tühjaks läbi valjuka.

Krõpsub suvalisel ajal, ja ainult siis kui võimendi vaikselt mängib.

Krõps kaob kui volüümi järsult korraks peale keerata (siis natukese aja pärast tuleb tagasi)

Tämbriregulaatorite asendi kohta ei te, küll aga veel üks tähelepanek krõpsuperioodi ajal on madalad sagedused tugevalt moonutatud.

Kas see "paralleelita" tähendab seda, et ühendan lõpu sisendid lihtsalt kokku? (GND-GND ja signaal-signaal) Ehk siis kui ikka üks krõpsub on lõpp ja kui mõlemad, siis eelvõimendis viga?

[Jyrka]

Originally posted by Padasonic@Oct 7 2005, 02:57
Peaks mingi opakaga võimukobara ette aretama. Ossiga vast ikka mugavam.

Õige oss muidugi parem, aga sellele pole midagi ette vaja, aitaks Zener dioodiga
asendada.

Vaheta lihtsalt lõppudel signaaliotsad ajutiste pikendustega ära, samuti saad vahetada
eelvõimus C2 pote poolsed otsad, ehk leiad veel midagi. GND pärast pole üldjuhul vaja muretseda.

[eERuheeRu]

Peale seda kui toitestabikas lüüdid ära vahetasin, vea sümptomid muutusid:

Otseselt krõpsumist pole enam täheldanud, aga mõlemad kanalid moonutavad madalatel sagedustel, lasin sisendisse signali winISD nimelise programmiga 20Hz-200Hz ja heli pole puhas vaid krõbiseb(nõrgemalt kui enne), kui nüüd järsult kõvemaks keerata või TK lülitit vajutada siis krõbin kaob ja tuleb jälle suvalisel ajal tagasi.

Üldiselt läks asi paremaks peale lüütide vahetust seal stabika plaadil.

Et siis proovin seal stabika plaadil need transid ka ära vahetada?

Kas stabika plaadil olevad lüüdid peavad tingimata 100V olema, ma panin 50V

[eERuheeRu]

Nii, eilse sain natuke aega asja kallal nibida.

mulle tundub, et ajasin jamajuttu selles suhtes, et mõlemad kanalid nüd krõbisevad, üks on ikka korras, olin kõlrijuhtmed ära vahetanud vist kogemata.

Nüüd siis tegin nii, et kui võimendi mõlemad kanalid toimisid, siis jätsin sisendi ainult ühte kanalisse (keerasin winampil balanbsi paremale) ja lühistasin lõppvõimu sisendid, mõlemad lõpud hakkasid mängima.

Nüüd oli vaja võimendi korralikult krõbisema ajada kuna ta raibe ei tahtnud eile seda teha miskipärast, selleks siis hea abivahend programm WinISD->tonegenerator, sellega lasin 50Hz signaali võimendisse ja kui kliki kõvemaks keerasin siis oligi kohe krõbin majas, natuke krõbises kuni jäi täiesti vait.

Panin WinISD kinni ja uuesti lasin signaali ühte kanalisse, mängis, lühistasin lõpu sisendid ja voilaa, TEINE KANAL EI MÄNGI&#33;

Seega peab viga olema vasaku kanali lõpus.

Esialgu kolkisin siis krõpsumise ajal kõik jupid kruvikeeraja peaga läbi, eriti tulemust ei andnud kui vaid seda, et aeg ajalt krõpsumise sagedus muutus ja vahest isegi kadus korraks. Parimaid tulemusi sain kui ühte KT503E(VT15) transsi näpuga õrnalt keerutasin, siis peaaegu kogu aeg krõpsumine lakkas paariks sekundiks või isegi rohkemaks.

Pingestabikas tundub siiski korras olevat, mõõtsin seal transsidel pinged üle nii krõpsumise ajal kui ka korrektses töös, pinged samad ja mõlemas pooles võrdsed (küll pisut madalamad kui skeemil näidatud, aga sellest pole vast hullu).

Täpsustuseks niipalju, et olen sama lõppu juba korra parandanud, nimelt vahetasin seal ära lõputransid ja ühe 1oomise taki mis oli maha põlenud.

Mis saab nüüd?
Oletame et teen nüüd nii, et hullan jälle võimendiga niikaua kuni üks kanal vait jääb, kas siis on mõtekas hakata testriga pingeid suvalistes sõlmpunktides üle möötma, või lendan kohe selle KT503 kallale ja joodan jootekohad üle?

Mis siis kui selgub, et ongi mõni transs pe***s, siis vist suvalisest vahetamisest ei piisa, kui võimendi ahelas transs katki on, siis peab 0-i paika ajama jälle jah?, kas seal peaks siis mõlema perioodi vastavad transid ära vahetama ja võimalikult võrdse beetaga panema ja kas mõlemas kanalis?

[Padasonic]

KT503 (samuti KT502) on iseenesest tuntud krõpsujad. Üks koibadest kaotab aegajalt kontakti kristalliga. Ja kui see transs maha joota, siis vahel jääb see vigane koib plaadile või kukub transi küljest ära. Aga selles skeemis, mis mul on, ei sobi VT15 hästi krõbisema. Lihtsalt osa selle kanali kaitseskeemist lõpetaks tegevuse.
Pinged ei saa eriti valed olla, sest siis tekiks ka väljundisse mingi alalispinge ja valjuka kaitseskeem peaks relee lahti päästma -> mõlemad kanalid jäävad vait.
Ega selles lõppvõimus ometi neid punaseid kondekaid pole? Sellised õhukesed kandilised liistakad. Juppide tabeli järgi küll pole aga äkki polnud paremaid parasjagu võtta. Need on ka kanged krõbisema.
Selline targutus siis. Raske on sedasi nõu anda, kui ei saa võimul "pulssi katsuda ja keelt vaadata". Eriti sellise tüütu vea korral. Kannatlikku pusimist&#33;

[eERuheeRu]

Originally posted by Padasonic@Oct 18 2005, 15:19
KT503 (samuti KT502) on iseenesest tuntud krõpsujad. Üks koibadest kaotab aegajalt kontakti kristalliga. Ja kui see transs maha joota, siis vahel jääb see vigane koib plaadile või kukub transi küljest ära. Aga selles skeemis, mis mul on, ei sobi VT15 hästi krõbisema. Lihtsalt osa selle kanali kaitseskeemist lõpetaks tegevuse.
Pinged ei saa eriti valed olla, sest siis tekiks ka väljundisse mingi alalispinge ja valjuka kaitseskeem peaks relee lahti päästma -> mõlemad kanalid jäävad vait.
Ega selles lõppvõimus ometi neid punaseid kondekaid pole? Sellised õhukesed kandilised liistakad. Juppide tabeli järgi küll pole aga äkki polnud paremaid parasjagu võtta. Need on ka kanged krõbisema.
Selline targutus siis. Raske on sedasi nõu anda, kui ei saa võimul "pulssi katsuda ja keelt vaadata". Eriti sellise tüütu vea korral. Kannatlikku pusimist&#33;

Punaseid kondekaid pole selles võimus kuskil (ma mõtlen neid kandilisi või ümmargusi lapikuid keraamilisi jullasid). Pisikesed konded on kõik K73-x (oli vist selline markeering)

Võimalik et ajasin ka muidugi sassi selle tähistuse(trükiplaat pisu tolmune), kuna ta asub paarikaupa kõrvuti mingi sama kujuga transiga millel on peal kollane täpp (sellel kahtlasel on kaks valget täppi), et äkki on nad ikka võimendusastmes.

Veel üks küsimus enne kui pusima hakkan jälle, oletame, et nüüd kutsun esile olukorra kus kanal jälle vait on, sinu väite järgi peaks siis tekkima väljundisse alalisvool ja relee välja lülitama kanali, point selles, et releed kindlasti lahti ei päästeta, seega teooria selline, et kuskilt ei pääse lihtsalt signaal läbi, kui nüüd hakkaks mõõtma kord tervet kanalit, kord katkist ja võrdlema pingeid, see vist võtab muidugi kuu aega?

Ega vist ilma ossita ja erioskusteta sellele veale intelligentselt ei lähene :P

[dex7er]

Tuttav teema.. Minul Radiotehnika y-101 oli sama asi..et kui m2ngis mingi teatud ja hakkas krapsima ja j2i vait... Mõõtsin trantse..maha jahtuvana trants töötas ja kui oli kuumaks läind siis jamas..vahetasin ära ja töötab ideaalselt..võimalik et sul sama jama

[Padasonic]

No kui 2 valget täppi (üks küljel, teine otsa peal) siis sobib VT15 ja KT503E küll. Seal kõrval on siis VT14 ja KT502E. Need transid võiks põhimõtteliselt välja joota ja võim käib ikka samamoodi edasi. Aga... selle kanali ülekoormamisel (oletame, et balansiga teine kanal maha keeratud ja siis nupud kagusse) ei lükata enam valjukat tagant ära, vaid saab rahulikult küpseda, kuni valjukas või võimu kanal (või mõlemad) otsad annavad. Kui muidugi väga hullu kärinat kuulata, siis läheb alaliskomponent väljundis nii suureks, et kaitseskeem hakkab lõpuks releega plõksima. Selline oht siis.
Seega ikka mujalt tuleks seda viga otsida. Pingete mõõtmine tuleb muidugi kasuks. Hea mõte oleks korras kanalilt mõõdetud pinged skeemile kirja panna. Kui ka viga ei leia, siis kunagi hiljem sama lõppvõimu putitades kiidad ennast nähtud vaeva eest. Ja kuu aega nüüd küll ei lähe. Vast tund - poolteist, kui kõrvaliste asjadega ei tegele.
Kui selle VT15 mudimisel krõbin kaob, siis tuleks sealkandis vägeva luubiga ringi vaadata. Ehk on mingi külmjoode või pragu. Ossiga oleks ilmselt viga juba käes.

Ahjaa, üks mõte tuli veel. Kui võimu kanal parasjagu vait on, siis võiks uurida, kas võimu väljundis (otse plaadil) on kah vaikus. Selleks võiks võtta mingi valjuka, traadid külge ja siis üks ots massi, teine võimu väljundisse (enne releed). Ja ettevaatlikult, et miskit valesti ei lähe&#33; Enne igaks juhuks vaiksemaks keerata, et lahjema valjuka pappi teise tuppa ei virutaks. Kui nüüd heli läbi tuleb, on relee kontaktid oksüdeerunud või põlenud ja sel juhul on isegi mingi võimalus, et VT15 krõbin kuulda on.
Selline pikk jutt seekord. Ehk on abiks.

[eERuheeRu]

Originally posted by Padasonic@Oct 19 2005, 03:15
Ahjaa, üks mõte tuli veel. Kui võimu kanal parasjagu vait on, siis võiks uurida, kas võimu väljundis (otse plaadil) on kah vaikus. Selleks võiks võtta mingi valjuka, traadid külge ja siis üks ots massi, teine võimu väljundisse (enne releed). Ja ettevaatlikult, et miskit valesti ei lähe&#33; Enne igaks juhuks vaiksemaks keerata, et lahjema valjuka pappi teise tuppa ei virutaks. Kui nüüd heli läbi tuleb, on relee kontaktid oksüdeerunud või põlenud ja sel juhul on isegi mingi võimalus, et VT15 krõbin kuulda on.
Selline pikk jutt seekord. Ehk on abiks.

Avastasin veel ühe seaduspära, krõpsumine ei hakka kunagi kohe, vaid ~10 min peale sisselülitamist, seega võib asi olla mingi detaili kuumenemises. Kuumaks lähevad mul jõudeolekus ainult stabikaplaadi KT814 ja KT815 ning relee, siis võib asi olla tõesti relees.

Mõõtsin skeemi järgi lõppvõimendi plaatide väljundil (pin 10) testriga ära alalispinged (vist jama idee muidugi), aga mõlemal näitas GND ja punkt 10 vahel pinget 0.01-0.015V alalist(võim vaikselt mängis), kuid katkise kanali kõlariklemmidel oli null mis null (seda siis kui võimendi kanal peale krõpsumist vait oli jäänud).

Seega see relee kontaktide oksüdeerumise asi võib vist paika pidada küll, millega kodustest vahenditest seda oksiidi eemaldada saaks? Kuidas puhastamist läbi viia?

Mida rohkem seda võimu krutin seda rohkem eelmiste omanike poolt "ära parandatuna" ta tundub
Relee plaadi liigutamisel ja relee kolkimisel sain eile terveks õhtuks krõbinast lahti, siis avastasin ka muidugi selle, et seal releeplaadil ka kallal käidud, mingitel juhtmete otstel jootejäljed ja üks kruvi poollahti jne.

Ootan vastuseid, nädalavahetusel prooviks siis releed timmida.

[andreie]

Kui soojenedes efekt suureneb... Kas oled proovinud jootekolviga transistoridele sooja anda?

Vanasti kasutati seda nippi krõbisevate K548UN1-de leidmiseks. Katkised eksemplarid läksid kolvisooja saades mõnusalt kahisema.