Teade

Collapse
No announcement yet.

Tämbriregulaator

Collapse
X
Collapse
 
  • Lehekülg kuni 1
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts
Eelmine template Järgmine
    #1

    Tämbriregulaator

    Tere!
    Ehitasin võimendi(Abo Raadiolülitused lk350), peagi selgus, et sinna on vaja ka tämbriregulaatorit(lk317a).

    Panin siis kõik kokku: CD lugeja--->helivaljusregulaator(100k)--->tämbriregulaator--->lõppvõimendi.

    Probleem seisneb selles et tämbriregulaator undab, siiski töötab>bass ja teravus.
    Kui tämbriregulaator vahelt ära jätta, siis mingit undamist pole.

    Kas viga võib olla selles, et r5 asemel(47k) on hoopis 33k pote?
    Ühine mass/maandus on olemas.

    Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217
    Sildid: Puudub
    #2
    kõigepealt toitepinge.see skeem tahab stabiilset24v
    kui sellega on kõik korras.siis plokide omavaheline sobitamine-raamatu järgi peab eelneva astme väljundtakistus olema alla 1 kilooomi.

    Comment

      #3
      24v pole, kusagil 21v kandis.
      Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

      Comment

        #4
        Originally posted by mako@Nov 1 2005, 16:44
        24v pole, kusagil 21v kandis.
        See undamist ei põhjusta.
        Kontrolli maanduse vedamine üle.
        Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

        Comment

          #5
          Originally posted by mako@Nov 1 2005, 16:44
          24v pole, kusagil 21v kandis.
          Ka hiinakatel on ~200mV piirkond, sellega saab kontrollida toite silumise headust,
          kui pole korralikult silutud siis sama nali kui Y101 grammeri võimuga.

          PS. Mina oleks valinud lk.314, paremate transside ja 21-24V toitega.
          VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINE

          Comment

            #6
            mida siis algallikad näitavad.
            nominaalne toitepinge 12v, kannatab lühiajaliselt kuni 30v toitepinget.
            väga tundlik igasugustele häiretele,nõuab stabiliseeritud toitepinget.
            (vabatõlge venekeelsest elektroonikateatmikust mikroskeemid ja pooljuhid)

            Comment

              #7
              Tundub, et kivi ise on kutu(või ka eksida), sest vahet pole, kas kivi jalgadel on pinge või mitte, kogu kupatus undab/ka töötab sama moodi edasi. <_<
              Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

              Comment

                #8
                Mõõda kivi pingeid ja kontrolli montaaz üle.
                Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                Comment

                  #9
                  kust sa toidet võtad? Toidet ikka stabiliseerid korralike stabilisaatoritega (näiteks LM317 koos mõne takistiga. Võimalik, et LM78xx seerias on ka mõni natuke kõrgema pingega). Stabilisaatorile peab kindlasti paar volti pingelangu jääma, siis töötab ta kenasti. Seega arvesta oma stabiliseering veel madalamale pingele. Kui võtad toidet võimendi + ja - toideotste vahelt (st siis kahepolaarne toide võimule), siis pead stabiliseerima mõlemad otsad maa suhtes eraldi (st siis näiteks LM7812 või LM7809&#39;ga + ots 0 suhtes ja LM7912 või LM7909&#39;ga - ots 0 suhtes). Kui ühe neist otsadest jätad stabiliseerimata, siis saad kohe müra.
                  Kui toidad eraldi allikast (st täiesti eraldi trafomähistest ja see ei puutu mitte kuidagi võimu enda toitega kokku), siis võib ühendada selle nulli ja võimu nulli kokku(lugeda selle null võimu suhtes nulliks) ja siis stabiliseerida ainult mittenulliseid otsi.
                  Üldiselt sõnastatult siis: stabiliseerida on vaja seal kõik pinged, mis ei ole võimendi nulliga võrdsed, võimendi nulli suhtes.

                  Ahjaa... Kui võtad toidet lõppvõimendi toitest, siis ega sa selle eelvõimendi väljundi maad(st siis lõppvõimu - toidet) lõppvõimu maaga, st siis 0-otsaga kokku ei pannud? niimoodi saad ainult jama. Kui võtad niimoodi toidet, siis pista sinna maa otsale ka kondekas vahele.


                  Teiseks, kiviskeemide ehitamise reegel: pane kivile võimalikult lähedale toitejalgadele silumiskondekad. Näiteks 100nF. Aitab vältida edasisi jamasid, nii analoog kui ka digiskeemidel.

                  Comment

                    #10
                    Tundub et sain tööle(undamine kadus ära).
                    Kõiges olin süüdi ikka ise,toide tuli trafost(sealt edasi eraldi alaldisse), aga kuna trafol on head klemmid, siis sai sinna cd lugeja toitestabilisaatori dioodid joodetud(ajutiselt),
                    kogu jama tuli alles siis väljan kui hakkasin tämbriregulaatorit ära arutama .

                    Tegelikult üks jama veel on---&#62; cd lugeja(arvuti oma) mängib natuke aega(umbes15 min, vahest rohkem), seejärel langeb pinge 78 voldi kant ja hakkab "nõkkama".
                    Stabilisaatoriteks on lm117 *2(12v ja 5 v). Kas viga võib olla stabilisaatoris või on trafo ise liiga lahja? Trafo pinge peale lüüte 16 kuni 18v.
                    Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

                    Comment

                      #11
                      Kui suur on pinge peale jama algust ja kui kuum on stabilisaator? Äkki tema termokaitse rakendub (kui CD toide ikka on võetud läbi stabilisaatori)? SEl juhul aitaks ehk radiaator.
                      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                      Comment

                        #12
                        mõõda üle sel juhul pinge enne stabilisaatorit. Siis on selge, kas pingelang on stabilisaatoris või enne teda.

                        Comment

                        Eelmine template Järgmine
                        Working...
                        X