Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Lõputransid küljes, väljundis ilusti null aga jõudevoolu ei saa paika.
Momendil E30 -180mV, E29 149mV. Võimu sisselülitamisel E29>200mV, E30<-60mV.
Dioodid VD24 ja VD25 on asendatud KD521V, kõik dioodid VD1-VD4 korras.
Väljundi 0 mõõda E31 ja maa vahel, jõudevoolu pingelangu mõõdad E29-30 vahel.
Oluline on kanalis reguleerida algvool ja eelvool.
Potega r59/r56 tuleb keerata e34/e31 pinge nulli.
Potega r71/r72 tuleb keerata e29,e30/e33,e36 pingeks maa suhtes 30mV
Tänud Jyrka! Homme tööl sudin edasi.
_________________
Täpsustused selle postituse kohta allpool 29. postituses.
Võimus 20 transsi otsesidestuses, seetõttu mitteloomuliku ujumise põhjust küllaltki raske leida. Analüüsida tuleb VT20, 21 kollektorite pinget +- 1,8xV, see 3,6-3,8 V tekib 6 dioodi siirete pingelangude summana (6x0,6x=3,6-3,8V), R71 min asendis on see umbes 2,6V. Minu võimul jõudevoolul 75mA on see pinge 3,7V.
Sinu saadud 180, 149 mV juures peaksid lõputransid päris soojaks minema või midagi ei klapi, kui kasutasid lõppude isoleerimiseks toodet 75-646-93 siis jahutus parem.
VT20 kollektor 1.93V
VT21 kollektor -1.95V
R71 kruttimine ei muuda mittemidagi.
E29-E30 vahel 0.3V.
Väljundis oli hetkel 60mV, tundus liikuvat 0V poole.
Väike vahe on õlgades
VT20 emitter 33.7V
VT21 emitter -34.2V
VT20 kollektor 1.93V
VT21 kollektor -1.95V
R71 kruttimine ei muuda mittemidagi.
E29-E30 vahel 0.3V.
Väljundis oli hetkel 60mV, tundus liikuvat 0V poole.
Väike vahe on õlgades
VT20 emitter 33.7V
VT21 emitter -34.2V
Mõõda kas R71 äärmistel otstel pinge muutub kui keerad, peaks 1V piires olema, või väljalülitatuna kuidas takistus muutub.
Toitepinge vahe tekitavad suure voolutarbega releed +poolel, minul seetõttu teised releed ja nende toide eraldi.
Vahetasin katkise pote 220R vastu, nüüd kõik OK! Kas peaks teises kanalis ka äravahetama, et kanalid oleks sümmeetrilised või pole vahet?
Tänud Jyrka!
Potega r71/r72 tuleb keerata e29,e30/e33,e36 pingeks maa suhtes 30mV. Kas see tähendab siis ,et tuleb mõõta pinget e29 ja e30 vahel ning e33 ja e36 vahel. Või tuleb e29 ja e30/ e33 ja e36 kokku ühendada ja korpuse suhtes mõõta?
Vs: ... tuleb keerata e29,e30/e33,e36 pingeks maa suhtes 30mV.
See jutt, mis on võetud postitusest #17, on eksitav ja vale.
Lõpptransside jõudevoolu seadistamisel mõõdetakse pinget ühes kanalis E29 ja E30 ning teises kanalis E33 ja E36 vahel.
Osutatud pinge 30 mV vastab jõudevoolule 50 mA ainult võimendi esimese (neljaoomise) versiooni puhul.
Kui väljundi õlas on 1,5 Ω takistid, siis oleks õige pinge 50 mV.
"Dreams are nothing more than wishes
and a wish is just a dream you wish to come true."
Vs: ... tuleb keerata e29,e30/e33,e36 pingeks maa suhtes 30mV.
Rohelistele väikeseks selgituseks.
Sissejuhatus:
jõudevool (algvool) on vajalik, et signaalita olekus hoida transistorid avatuna. Selleks lõputransidest pidevalt jookseb läbi väike vool, mis hoiab nende sulgumist ära (klass A). Kui anda "suurema" amplituudiga (jõudevoolu piirkonnast väljas) signaal peale, siis transistorid on avatud tänu signaalile endale (klass B). Kuna selline töörežiim sisaldab endas nii klass A, kui klass B, siis nimetataksegi sellist võimendit AB klassi võimendiks. Tõsi A-klassis püsib võimendi väga väikeses ulatuses. Avatuna hoitakse transistorid selleks, et ära hoida väga koledad astmelised moonutused. Nõrga signaali puhul mängibki võimendi A-klassis. Kui jõudevooli poleks, siis vaikselt kuulates oleks moonutuse tase meeletu.
Põhijutt:
Lõputranse läbiv vool signaalita olekus arvutatakse välja mõõtes emiteris olevate takistitel pingelangu abil I=U/R Estonia konstruktorid on selleks lausa spetsiaalselt välja toonud E-klemmid. Näiteks 8-oomine versioon, emiteri takistid ühes õlas on 1,5R neid on parallelselt 3 tükki ja kogu takistus teeb 0,5R. Kuna klemmid E29-E30 või E33-E36 hõlmavad kahte õlga, siis kogu takistus on 0,5Rx2=1R, seega elementaarne oomi seadus ütleb, et näiteks 50mV näidu korral on lõpuastet läbiv vool 50mA.
Nelja oomisel on ühes õlas 1R takistid samuti kolm tükki, kogutakistus 0,33R.
PS! võib mõõta jõudevoolu ka õhe õla Emiteri ja väljundi vahel, aga siis peab õlgate sümeetria õige olema (null väljundis).
Jõudevoolu maa (korpuse) suhtes mõõtma ei pea ja neid E-klemme kokku ühendama ka ei pea, enne kui midagi teete mõlge ikka läbi mida teete ja miks.
Comment