Vs: Tester A802
Selles teemas pole kõrgepingega mingit kokkupuudet. Need probleemid jäävad laua ja tooli seljatoe vahele ja kui taburett istumise all on siis kõrvade vahele ja ei puuduta kõrgepinget. Probleem on kõrgema pinge mõõtmisel, kui on seda testri mõõte piirkond ja vale mõõtmise tehnoloogia lambi anoodidelt pinge mõõtmisega. Mina ei julgeks anda soovitusi pingejaga kasutamiseks üle 1000V mõõtmisel, sest see esitab kõrgemad nõudmised nii juhtmetele, pingejaga isoleerimisele, kui ka testri otstele. Minu kasutuses on olnud kilovoltmeeter, kuni 20 KV pinge mõõtmiseks ja need juhtmed ja otsikud olid väga aukartust äratavad ja mõõdeti nendega koobi või kordistaja pealt pinget. Olen näinud ka fotosid, mis juhtus ühe noore mehega, kes eiras ohutustehnika nõudeid ja läks ilma loa ja saatjata alajaama, kus oli 10KV sisend , ronis üle piirde ja üritas mõõta fiidri lattidelt tava testriga pinget. Need fotod olid rohkem kui jubedad ja juhtus see ENSV-s. Enne kui midagi mõõta tuleb enesele selgeks teha mida ja kuidas mõõta ja pole see kõrgepinge sugugi nii kaval, et kusagil lambi anoodil, hambad laiali passib ja siis laksu annab. Anood pinge 400V mis võib genereerida 200 KHZ juures pole veel kõrge pinge, olgugi, et testri otsa eemaldamisel jookseb korralik saba järel. Kui testri otsad oleks paika pandud, väljalülitatud seadmega, sisselülimisel pinge mõõdetud ja uusti välja lülitatud, poleks midagi juhtunud. Tingimusel , et on ka testril vajalik mõõtepiirkond. Teatud võimalus on olemas, kus PP võimu lõpu anoodi torkimisel läheb lõpp genereerima, aga see veel testrit ei tapa. Jutt on konkreetsest võimust, millel teatud nipid juures.
Selles teemas pole kõrgepingega mingit kokkupuudet. Need probleemid jäävad laua ja tooli seljatoe vahele ja kui taburett istumise all on siis kõrvade vahele ja ei puuduta kõrgepinget. Probleem on kõrgema pinge mõõtmisel, kui on seda testri mõõte piirkond ja vale mõõtmise tehnoloogia lambi anoodidelt pinge mõõtmisega. Mina ei julgeks anda soovitusi pingejaga kasutamiseks üle 1000V mõõtmisel, sest see esitab kõrgemad nõudmised nii juhtmetele, pingejaga isoleerimisele, kui ka testri otstele. Minu kasutuses on olnud kilovoltmeeter, kuni 20 KV pinge mõõtmiseks ja need juhtmed ja otsikud olid väga aukartust äratavad ja mõõdeti nendega koobi või kordistaja pealt pinget. Olen näinud ka fotosid, mis juhtus ühe noore mehega, kes eiras ohutustehnika nõudeid ja läks ilma loa ja saatjata alajaama, kus oli 10KV sisend , ronis üle piirde ja üritas mõõta fiidri lattidelt tava testriga pinget. Need fotod olid rohkem kui jubedad ja juhtus see ENSV-s. Enne kui midagi mõõta tuleb enesele selgeks teha mida ja kuidas mõõta ja pole see kõrgepinge sugugi nii kaval, et kusagil lambi anoodil, hambad laiali passib ja siis laksu annab. Anood pinge 400V mis võib genereerida 200 KHZ juures pole veel kõrge pinge, olgugi, et testri otsa eemaldamisel jookseb korralik saba järel. Kui testri otsad oleks paika pandud, väljalülitatud seadmega, sisselülimisel pinge mõõdetud ja uusti välja lülitatud, poleks midagi juhtunud. Tingimusel , et on ka testril vajalik mõõtepiirkond. Teatud võimalus on olemas, kus PP võimu lõpu anoodi torkimisel läheb lõpp genereerima, aga see veel testrit ei tapa. Jutt on konkreetsest võimust, millel teatud nipid juures.
Comment