Vs: Multimeeter katki 
Tundub et tegemist oli hinnalise multimeetriga, ilmselt aga mitte veel päris "lollikindla" isendiga, mis kõike kannatab.
Las' ta jääb paremaid aegu ootama, ehk kunagi on teadmisi ja kogemusi niipalju kogutud et seda remontima asuda.
Seni aga soovitaks eksperimentidega tagasi hoida ja vahelduseks teooriaga tegeleda. Ei ole hea kui teooria ja praktika väga tasakaalust väljas on, kooliraha läheb mõttetult palju ja tulemusi ikka vähe...
Alustuseks võiks ka odav multimeeter olla, aga alati tuleb enne teada kui ühendada...
Paar tähelepanekut-korrektsiooni eelneva kohta ka. Eesti keeles öeldakse lapiku või lameda asja (nagu nt. paber, plekk või muu lehtmaterjal) kohta õhuke-paks, ümara asja (nagu juhe, traat, pliiats, ...) kohta aga peenike-jäme. Küll aga räägitakse isolatsioonikihi paksusest, mis üldjuhul suurema pinge korral võiks jah paksem olla ja seepärast ka suuremale pingele mõeldud juhtmed (koos isolatsiooniga) on jämedamad. Juhtmete ja mähisetraadi kohta on levinud ka ristlõikepindala (ilma isolatsioonita siis) mainimine, üsnagi otseselt sellest on sõltuvuses lubatav voolutugevus.
Ja veel - austusest vana-aja teadlaste vastu on nende nimedest tuletatud mõõtühikute lühendid rahvusvaheliste kokkulepete järgi alati suurtähega. Volta järgi volt - V, Hertzi järgi herts - Hz, Ohm'i järgi oom - Ω jne.
Head harjutamist ja õpihimu!
Esmalt postitatud onx15 poolt
Las' ta jääb paremaid aegu ootama, ehk kunagi on teadmisi ja kogemusi niipalju kogutud et seda remontima asuda.
Seni aga soovitaks eksperimentidega tagasi hoida ja vahelduseks teooriaga tegeleda. Ei ole hea kui teooria ja praktika väga tasakaalust väljas on, kooliraha läheb mõttetult palju ja tulemusi ikka vähe...
Alustuseks võiks ka odav multimeeter olla, aga alati tuleb enne teada kui ühendada...
Paar tähelepanekut-korrektsiooni eelneva kohta ka. Eesti keeles öeldakse lapiku või lameda asja (nagu nt. paber, plekk või muu lehtmaterjal) kohta õhuke-paks, ümara asja (nagu juhe, traat, pliiats, ...) kohta aga peenike-jäme. Küll aga räägitakse isolatsioonikihi paksusest, mis üldjuhul suurema pinge korral võiks jah paksem olla ja seepärast ka suuremale pingele mõeldud juhtmed (koos isolatsiooniga) on jämedamad. Juhtmete ja mähisetraadi kohta on levinud ka ristlõikepindala (ilma isolatsioonita siis) mainimine, üsnagi otseselt sellest on sõltuvuses lubatav voolutugevus.
Ja veel - austusest vana-aja teadlaste vastu on nende nimedest tuletatud mõõtühikute lühendid rahvusvaheliste kokkulepete järgi alati suurtähega. Volta järgi volt - V, Hertzi järgi herts - Hz, Ohm'i järgi oom - Ω jne.
Head harjutamist ja õpihimu!
. Tegelikult ka, ma olen TTÜ-s elektroonika tudeng alles teist semestrit, õigest elektroonikast pole veel haisugi, aga ajud juba suitsevad
, raske on õppida aineid mille vastu huvi ei ole, aga ega ma alla ka ei anna
.
Comment