Orbita 205 uriseb

[kaurman]

Tere!

Mure järgmine:

Kui tahan lintmakki mängima lülitada ja selle tarbeks vastava nupu alla vajutan (enne mängimisasendisse pööramist), siis kipub makk vahel kõlarite kaudu urisema. Teadjatega vesteldes on jäänud mulje, et kõige tõenäolisemaks põhjuseks on mõni väsinud kondekas.

Pole ise suurem asi tehnika asjapulk, aga kui keegi oskaks kätte juhatada, millist kondekat, kus ja kuidas testida, siis vahetamisega saaksin ilmselt hakkama.

PS olen aru saanud, et põhimõtteliselt saab kondekat testida, kui vaadata, kuidas tester takistuse mõõtmisel käitub? Samas on mulle jäänud mulje, et enamasti tehakse seda analoogtestritega ja digitaalne multimeeter pole selleks tarbeks eriline abimees...
Kuidas siis lood on?

Panen skeemi manusena kaasa

Kaur

[reuter]

Vs: Orbita 205 uriseb

sedasi saab testida kondeka lühist või katkestust, lekkimise või mahtuvuse kohta sedasi adekvaatset infot ei saa

[martinj]

Vs: Orbita 205 uriseb

Krt, see skeem on väga "jupiterilik" . Minul see igatahes urises tänu sellele, et salvestuslüliti jamas.

[kreeklane]

Vs: Orbita 205 uriseb

enne kui kondensaatoreid vahetama tormad, puhasta lülitid ära.

[kaurman]

Vs: Orbita 205 uriseb

Selge. Tänan vastuste eest. Uurin siis neid lüliteid.

Ikkagi oleks huvitav teada, et kuidas siis kondekate tervist kontrollida. Kindlasti on foorumis sellest juttu, aga seni pole ühegi konkreetse teema otsa sattunud. Oleksin lingi eest tänulik.

Teine teema:

Kuna ei raatsinud nii pisikese asja jaoks eraldi teemat teha, siis uurin siit.

Mul on rca-->din üleminek. Segadusse ajab RCA osa. NN "augud" on valge ja kollane. Pistsin valgega tähistatud auku punase rca ja kollasesse musta.

Kuna võimendi teeb kenasti häält, siis eeldasin, et kõik on ok, aga hakkas lihtsalt huvitama, et kas see oleks võimendi jaoks eriline katastroof, kui ta peaks oma din sisendisse saama signaali, mille puhul rca otsad on vahetuses?
Parem ja vasak lähevad lihtsalt vahetusse, ja kõik? Ei mingit traagikat?

[reuter]

Vs: Orbita 205 uriseb

ainult kanalite vahetus juhtubki.
tavaliselt on valge või must vasak kanal ja siis mingi muu värv, nt punane on parem kanal

[kaurman]

Vs: Orbita 205 uriseb

Nii... Nüüd otsustasin selle orbita peal veidi kätt harjutada, kuna varases nooruses jäi see trikk tegemata.

Võtsin muuhulgas ette ka lüüdivahetuse, et lihtsalt aimu saada, kuidasmoodi see asi käib.

Sellega seoses tekkisid mõned küsimused:

1) Veneaegseid lüüte ära võttes nägin, et nad on trükiplaadist tihendiga eraldatud. Kas see tihend täidab mingit isoleerivat eesmärki? (st. kas seda on vaja ka tänapäevaste lüütide puhul?)

2) Kas peale kindlama kinnituse on veel mingi hea põhjus, miks lüüdid joodetakse trükiplaadile võimalikult lähedale?

3) Lüütidele täpselt analoogse asenduse leidmine ei ole alati nii lihtne. Siit küsimus: kui palju võib mahtuvuse ja voltide osas originaali ületada?
Selle põhjal, mis seni olen lugenud, on jäänud mulje, et voltide ületamisel pole üldse probleemi ja mahtuvus võib elektrolüütkondensaatori puhul olla kuni 100% originaalist suurem. Kuidas seda viimast väidet kommenteerite?

Või timmitakse ebasobiv mahtuvus vastavalt paralleel ja jadaühendusega siiski alati paika?


4) Orbital seal toite juures 4 (loodan, et ei eksi) suurt kondet. Eeldan, et toitelüüdid? Sellised vindiga, mis istuvad oma pisikeses soklis ja on mutriga kinni. 2000 MKF ja 50 V. Miskipärast ei ole kusagil märgitud, kas otsaklemm on + või -. Või olen ma lootusetult rappa sattunud ja need ei olegi elektrolüütkondekad?

Mina, lähtudes sellest et nad siiski on elektrolüütkondensaatorid, kaevasin elfa kataloogist välja sellise: Stud el.cap. 2200uF/63V (369-3)

Kas passib asenduseks?


Parimat,

Kaur

[Matis]

Vs: Orbita 205 uriseb

Mutriga lüütidel on mutriosa (kest) - ja see ots +.
Samas katsetamiseks võib vast ka mujalt lüüte osta, vaevalt et sellel pillil palju töötunde ees on. Kõrgem 63V kondega võib ilusti asendada 50V st. Ainult nõuka skeemidega kippus nii olema et 25V se pingega skeemis juba oli 50V konde. Tänapäeval on sinna tunduvalt odavam 35V panna.

[kaurman]

Vs: Orbita 205 uriseb

Samas katsetamiseks võib vast ka mujalt lüüte osta, vaevalt et sellel pillil palju töötunde ees on.

Tjah, see on õige küll, et seda makki sajaliste kihiga katta oleks üsna rumal. Aga kust neid odavamaid kondesid võiks saada?

K

[martinj]

Vs: Orbita 205 uriseb

1. Jah. Kest on miinus, klemm on pluss
2. Suure voolu korral parasiittakistuse vähendamine.
3.Voltide suhtes võib ületada niipalju,kui kulub (vähem ei tohi olla !) Mahtuvus sõltub ahelast. Üldiselt on lüüdiahelad tehtud nii, et võid 2x suurema panna julgelt. Kriitilisi väärtusi pole, sest lüüdid hajuvad suuresti.
4. Otsakemm on +

[kaurman]

Vs: Orbita 205 uriseb

Tänud vastajaile, sain targemaks.

1. Jah. Kest on miinus, klemm on pluss

Sattusin veidi segadusse. Ma pidasin oma esimese küsimusega silmas nö jalgadel seisvaid lüüte. Nende suurte 2000MKF purkide puhul jah, on tihend ümber pandud, et teisega kokku ei läheks, nagu aru saan.

Aga jalgadel seisva lüüdi ja trükiplaadi vaheline tihend ju ei ole selles mõttes vajalik. Üks jalg on pluss ja teine miinus ja kere hoopis isoleeritud? Või olen ma millestki valesti aru saanud?

[kaurman]

Vs: Orbita 205 uriseb

Soojendan vana teema jälle üles.

Vahetasin toites 4 suurt purki ära. Asemele said 2200 MF ja 50 V. Käeharjutuse mõttes said vahetatud ka mõned lüüdid sellel nö põhiplaadil, mis ilmsesti heli võimendamisega tegeleb.

Juhtus aga nii, et makk enam ei käivitu. Täpsemalt, kusagil on lühis, sest peakaitse läks läbi, kui käivitada üritasin.


Need uued toitelüüdid ei paista omavahel kuidagi moodi lühistatud olevat. Tõsi, parema puudumisel on nad hetkel paigutatud tugevamat sorti papp-plaadile ja nende korpustel on kokkupuutumise võimalus. Samas, nagu ma aru saan, on korpus isoleeritud, mistõttu ei tohiks probleeme olla.

Tekkisid teatud kahtlused trafo osas, kuna keegi pakkus, et peaks kontrollima. Tõsi, enne ju töötas. Pole vist kuigi tõenäoline, et trafo üle öö hingusele läheb?

Nojah, jootsin lahti c7-l ja c8-l (kui ma nüüd skeemi vaatamisel ei eksi. Faradid igatahes klapivad) ühe otsa. Mõlemad need kinnitusid trafol samale klemmile (1). Lisaks läks sinna ka üks juhe, mis sai samuti lahti ühendatud. Seis on nüüd selline, et mõlema kondeka teine jalg kinnitub vastavalt klemmile üks ja kolm (numbrid pole küll päris kohakuti, aga neid on sama palju kui klemme, seega ilmselt klapib), kusjuures kolme tuleb lisaks üks juhe.

Kui nüüd mõõta nr 3 ja selle 1 vahelist takistust, kust kondekad ja juhe lahti sai võetud, siis on näiduks 14,2. Ise ei oska sellest ööd ega mütsi arvata.

Kõrvalise küsimusena: kui tester on mõõtmise ajal nö piiksuasendis, siis piiksub küll. Miks nii? Kas ei peaks mitte R=0 korral piuksuma?

Nojah, täiendavaks lisainfoks veel niipalju, et puhastamise eesmärgil sai surgitud ka käivituslülitit. Tundus küll, et sai õigesti kokku. Üks anomaalia meenus tegelikult ka. Pärast nn. "parandamist", hakkas salvestuslüliti väga vabalt liikuma. Enne oli ikka veidi raske vajutada. Liigitasin selle probleemi kõrvaliseks ja pole eriti süvenenud. Kui keegi aga arvab, et see mingil imepõhjusel võiks kurjajuur olla, oleksin info eest tänulik.

Tegelikult hindan muidugi igasugust nõu edasise diagnostika osas. Mõnesmõttes olen ma selle makile võlgu, et ta jälle tööle saaks.

Kaur

[kreeklane]

Vs: Orbita 205 uriseb

kas vahetasid C5/C7/C2 ja C3?
sel juhul pead vaatama et C2 ja C3 oleksid teistest isoleeritud ja korpusesse puutuda ei tohi

[kaurman]

Vs: Orbita 205 uriseb

Tänan vastuse eest.

kas vahetasid C5/C7/C2 ja C3?
sel juhul pead vaatama et C2 ja C3 oleksid teistest isoleeritud ja korpusesse puutuda ei tohi

Kui ma vaid teaks... Skeemi lugemise loogika pehmelt öeldes veel lonkab.
Kaks vahetatud neljast olid ehk c6 ja c5, aga pead ei julge anda.

Igal juhul isoleerisin vahetatud 4 igaks juhuks ära ja läks käima. Tõsi lülitit sai ka veel torgitud, mistõttu lõpuks ei teagi, kuhu koer maetud oli.

19 kiirus hetkel miskipärast külge ei lülita. Tundus küll, et klemmid läksid kokku nagu vaja, aga peab veel uurima. Samuti jäi salvestuslüliti toimimisloogika esialgu segaseks, seega, ka selle töölesaamisega tuleb veel pusida.

Lisaks:

Keegi võiks jagada infot teemal pinge elektriseadeldise korpuses.

Nimelt kõnealuse lintmaki korpus paneb pingeindikaatoril silma põlema (pani juba enne seda, kui ma ta ette võtsin), mis ei tundu sugugi õige asi. Veelgi jaburam, et sama lugu on ka pesumasina korpusega.

On mul õigus, selline asi ei ole mitte mingil juhul normaalne?

PS need, kes soovitavad nüüd maandada.... Mul paraku ei ole seinas maandust.
Mida tarka ette võtta?