UKV (6H3П) 70MHz -> 100MHz`ks

[Pläsku]

Vs: UKV (6H3П) 70MHz -> 100MHz`ks

Uurisin veidi kirjandust, on nii 8,4MHz (Estonia-3) kui ka 6,5MHz (VEF Radio, Rigonda S). Leidsin sellise huvitava asja, et kunagi on tehtud sellist lampidega autoraadiot nagu A-18E. Sellel on see sama ühelambiline plokk sagedusele 88-104MHz.

[TeeTL]

Vs: UKV (6H3П) 70MHz -> 100MHz`ks

Uurisin veidi kirjandust, on nii 8,4MHz (Estonia-3) kui ka 6,5MHz (VEF Radio, Rigonda S)

Laias laastus oli NSVLi lampraadiotes kasutusel kaks plokki.

УКВ-Е (E nagu vene keeli emkost' ehk mahtuvus, st. mahtuvushäälestus) tüüpi plokid olid 8,4MHZ vahesagedusega, lambiks 6Н3П ja need olid valdavad kuni 1964 aastani.
Võibolla oli mõni ka 6,5MHz vahesageduega, eitea, kõiki raadioid ja andmeid pole läbi lapanud.

Edasi tulid УКВ-ИП2 (И nagu induktiivsus , st. induktiivsushäälestus), mis olid 6,5MHz vahesagedusega. lamp sama, 6Н3П. Neid vorbiti kuni 80nendate aastateni. Võibolla olid mingid tähised veel peale -ИП2, ja võibolla mõnel oli ka 8,4MHZ vahesagedus, aga see ei muuda põhimõtet.

Erandiks olid kõrgema klassi raadiod, kus oli reeglina omad mitmelambilised plokid. Reeglina induktiivsushäälestus.

Iga tüüpi plokke oli eksportvariantidena ka nn. lääne FM diapasooni jaoks.
Seejuures ei ole lääne FM kogu aeg olnud 88-108MHz, vaid oli 87,5-100 MHz (kuni 1960) seejärel 87,5-104MHz ja siis kuni 108 MHz (alates 1979) ; aastaarvud on Saksamaa näitel.
Mis tähendab, et ka Euroopast ei ole lihtne leida täieliku 88-108MHz ULL alaga lampraadiot. Ja NSVL eksportvariandid pole kah olnud ükski 88-108.

Nagu siin ülalpool-postitajate poolt juba öeldud, on УКВ-Е tüüpi plokid kaasaegse FM suunas häälestatavad teatava nupukuse olemasolul või teooriateadmiste abil (üks ei sega teist, eksole), ja УКВ-ИП2 eelpooltoodud venekeelse juhendi alusel.

Aega ja visadust on igal juhul vaja. Juba ИП2 ploki lahtivõtmine detailide vahetuseks on paras tükk tööd.
УКВ-Е on lihtsamini juurdepääsetav, ja teoreetiliselt on ümberhäälestus 5x lihtsam.