Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

[tiidu93]

Suur-suur probleem, võimu töölepannes on vasakul kanalil jõudevool ca 750mA, VT21(KT630) läheb kiiresti kuumaks. Loomulikult protection tuluke põleb. Nüüd paar korda sisse-välja lülitada, läheb asi normi. Nüüd hiljuti sisse-välja lülitusega enam korda ei lähe.

Kui võim oli päeval päikesekäes, siis läks kohe tööle Ehk võib järeldada, et külmast peast asi tööle ei lähe..
Millest võiks vea otsimisega alustada?

Ahjaa, kõik lüüdid on ära vahetatud..

[a1]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Millest võiks vea otsimisega alustada?

Alustada võiks vasakust kanalist.
Kaitselülitus ei tea jõudevoolust midagi, ilmselt on siiski "0" paigast ära sel ajal.

[tiidu93]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Nii, keeran väljundid enam-vähem "0"-i, jõudevoolud ka parajaks. Lülitan võimu välja, niikaua kui võimendi on veel natukenegi soe, läheb asi ilusti tööle. Aga kui võim maha jahtub, kordub sama jama- vasakus kanalis jõudevool laes...
Töötavana võrdlesin mõlema kanali nn. kontrollpunkte, mõlemal suht sarnased pinged igas kandis... Kahtlane




VT20 1.85V
VT21 1.80V

[a1]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

VT20, VT21 kollektorpinged?
võibolla tähenärimine, aga miks siin mitmusest räägitakse:

jõudevoolud ka parajaks

[tiidu93]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

VT20, VT21 kollektorpinged?
võibolla tähenärimine, aga miks siin mitmusest räägitakse:

Sest sai mõlemal kanalil jõudevoolud paika pandud ning võrreldud kanaleid omavahel

[a1]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

VT20 1.85V
VT21 1.80V

Need on nüüd siis mis, soojast peast? Külmalt oleks vaja mõõta. (ja vaevalt nad mõlemad positiivsed olid)
Lõputransside kollektorid võid skeemist lahti lasta ja enne tagasi ei ühenda, kui võimendi igast asendist töötab.

[Rom]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Kui kaua kõrge jõudevool püsib peale sisselülitamist... sekund-paar ? Kahtlustan, et ajad asjatult paanikat üles. Ja VT21 peabki soe olema temast jookseb ikka natukene voolu ka läbi...
Edit:
kordan igaksjuhuks üle juba kasutaja a1 poolt välja öeldu, et kaitseskeemi ei huvita jõudevool.
Täpsemad vastused saad siis, kui õpid formuleerima küsimusi ja kirjeldama olukorda.

[Jyrka]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

R71 vajab puhastamist või väljavahetamist.

[tiidu93]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

No ok, proovin siis uuesti.

Võimendi sisselülitusel jääb punane tuli põlema, nagu juba varem öeldud, on vasakul kanalil umbes 750mA jõudevool. Nüüd kui lihtsalt oodata ja vaadata, kuumeneb VT21 tohutult. Kui üle 10 sekundi lasta tal niiviisi seista, sureb VT21 transistor ilmselt kuumusetõttu ära.
Sel hetkel, kui see jama toimub, saabub:
VT20 baasile +34.8V
VT21 baasile -34.9V

Aga kollektoritest tuleb välja:
VT20-l +33.7V
VT21-l -23.3V

Need siis külmalt mõõdetud...

R71 puhastasin ära, sellest midagi ei muutunud.

[Rom]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Sul on tõsisemad probleemid selles kanalis. Soovitan lõpud lahti ühendada (näiteks mina sellisel juhul tinutan trükkplaadilt B ja E juhtmed lahti) ja asuda viga otsima.

[Jyrka]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Aga kollektoritest tuleb välja:
VT20-l +33.7V
VT21-l -23.3V

Huvitav millega sa vahepeal hakkama oled saanud, enne ju oli +-1,8V.

Lõppude säästmiseks Est-l mina tõstan baasijuhtme emitteri külge, klemmilt 1-9-le ja 6-el-10-le ning E34 ja maa vahele mingi takk 50-100 oomi.

Harimiseks: jõudevoolu määrab VT20,21 kol vaheline pinge, kol vahel 6 dioodi päripidi, ühel dioodil umbes 0,625V pingelang ja nende summaarne pingelang kuskil 3,75V kandis mis liiga suur. Selle parajaks saamiseks on 2-e dioodiga paralleelis 100 Oomi pote R71.
Kui mõni diood katkeb siis lõpud lendavad, kui mõni diood lühistub siis jõudevoolu ei teki, kui R71 katkestuses või liugur ei anna kontakti siis lõpud lähevad piltlikult A klassi reziimi.
VT20 ja 21 tööreziimist arusaamiseks tuleb mõõta transistorite E ja B vahelist pinget, sinu baasipinged ei ütle midagi.

[Rom]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Lõppude säästmiseks Est-l mina tõstan baasijuhtme emitteri külge, klemmilt 1-9-le ja 6-el-10-le ning E34 ja maa vahele mingi takk 50-100 oomi.

Takki olen kasutanud ainult siis, kui eelastme E-d ei ole keskpunktiga (väljundiga) ühenduses ja siis ka E-de vahel, ning B ja E lahtitinutamist kasutan ka alati, aga igal sepal omad meetodid Samas on alati huvitav lugeda kuidas teised teeva.

[a1]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Aga kollektoritest tuleb välja:
VT20-l +33.7V
VT21-l -23.3V

Kui Sa nüüd skeemi vaatad, siis nende kollektorite vahel on päripidi dioodid (6tk.), millest 4 on jahusradiaatori küljes ja 2 on paraleelselt seadetakistiga üldisel trükkplaadil.
Jämedalt võttes, saab 6e päripidi pingestatud dioodi peale jääda pinge maksimaalselt 6x 0,7V.
Kui pinget on rohkem, siis on ahelas katkestus.

[Pläsku]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Kui vigast elementi pingete mõõtmisega pole võimalik tuvastada, siis tuleb hakata lihtsalt ühekaupa väljavahetama. Kõige tõenäolisemalt mõne transistori sisemine kontakti viga, soojenemisel või kolviga kuumutamisel teatud ajaks taastub. Eriti tasub plastmasskorpustega transsidele tähelepanu pöörata, nagu KT3107, KT502, KT503.

[tiidu93]

Vs: Estonia UM-010 jõudevoolu probleem

Sai igaksjuhuks terve sisendastme 2SA1016/2SC2362 vastu vahetatud. Nüüd on hetkel selline olukord, kus väljundis ca -143mV, emittertakistitel samuti umbes 141mV.
R71-ga jõudevoolu väiksemaks ei anna keerata, R56 ei reageeri ka eriti väljundpinge reguleerimisele.
Kontrollisin ja mõõtsin kõiki transistore ja dioode- midagi ei tuvastanud, et valesti oleks...
Igatahes sisendaste on korras.
Hetkel püsivad stabiilselt järgmised näitajad:
VT20:
Kollektoripinge +1.43V
E-B pinge 0.59V

VT21:
Kollektoripinge: -1.77V
E-B pinge 0.55V

VT20 ja VT21 kollektorite vahel on 3.18V.

Katsemõttes lühistasin VD24, VD25 ära, siis langes väljundis pinge mingi 90mV-ni ja emittertakkidel samuti.
Mõistus sai otsa...