Teade

Collapse
No announcement yet.

Lampvõimendid ja filosoofia

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

    Just, see "?" oli ka ju lõpus.
    Aga humaxi vastusest võib siis teha järelduse (koos minu eelneva postiga), et lampvõimude "sära" ja muud eelised transi ees ei ole pärit lampvõimu moonutustes paarisharmooniliste domineerimisest.

    Comment


      #47
      Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

      Ma tegin väikest mõttetööd ja jõudsin järeldusele, et n-ö tavalises süsteemis ei saa olla kuidagi paarisharmoonilisi sees rohkem kui paarituid (jätame 0 ehk DC välja). Hakkad igatemoodi siinust väänama, saad ikka paarituid. Paarisharmoonilised tekivad siis, kui väänata näiteks negatiivsed poolperioodid positiivseks. samas tuleb juurde kohe ka hunnik paarituid.....
      Võibolla eksin ..
      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

      Comment


        #48
        Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

        See võibolla variant on õige.
        Paarisharmoonilisi tuleb siis juurde, kui siinuse (või signaali üldisemalt) positiivse ja negatiivse poolperioodi kujusid moonutatakse erinevalt, kõigil muudel juhtudel tuleb juurde paarituid.

        Comment


          #49
          Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

          Esmalt postitatud moi poolt
          See võibolla variant on õige.
          Paarisharmoonilisi tuleb siis juurde, kui siinuse (või signaali üldisemalt) positiivse ja negatiivse poolperioodi kujusid moonutatakse erinevalt, kõigil muudel juhtudel tuleb juurde paarituid.
          Aga siis peaks ju halvasti tasakaalustatud PP lõppaste kubisema paarisharmoonilistest.
          Sinuga nõus aga paarituid tekib siis kah.
          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

          Comment


            #50
            Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

            Esmalt postitatud humax poolt
            Tagantjärgi tarkusena võib öelda et kontsert ja stuudio salvestused olid ikka väga head ja loomulikumad kui praegusel ajal.
            Minu kuulmist järgi on 60-70 aastate salvestised, mida (raadiost või telkust) olen kuulnud, väga selgesti moonutatud. Selline omapärane moonutus, mida kuuldes kohe ajastu aru saab. Kas see moonutus on seal tahtlikult või ikkagi paratamatu? (näiteks võiks tuua Mamas and Papas - California Dreamin' )
            Beers of Estonia

            Comment


              #51
              Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

              Esmalt postitatud martinj poolt
              Aga siis peaks ju halvasti tasakaalustatud PP lõppaste kubisema paarisharmoonilistest.
              Sinuga nõus aga paarituid tekib siis kah.
              Siiski mitte alati, kui halvasti tasakaalustatud PP lõpp on A-klassis, ei kubise ta paarisharmoonilistest, AB või B puhul küll. Ainult teoreetiliselt 100% võrdsete õlgadega PP-l on paarisharmoonilisi moonutuses täpselt 0.

              Paaris või paaritute harmooniliste osast saab kõige paremini aru kui proovida Fourier-i teisendust graafiliselt. Kuskil netis keegi lausa õpetas seda. Paaritu harmoonilise enda definitsioon juba eeldab seda, et mõlemat poolperioodi moonutatakse täpselt ühte moodi.
              viimati muutis kasutaja moi; 17 July 2006, 09:06.

              Comment


                #52
                Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                Esmalt postitatud littleant poolt
                Minu kuulmist järgi on 60-70 aastate salvestised, mida (raadiost või telkust) olen kuulnud, väga selgesti moonutatud.
                Vanade salvestiste moonutused, tänase kuulaja jaoks, tulenevad eelkõige toona kasutatud helikandjatest - lindid, vinüülid.
                Samas on tavakuulajal raske selleaegset salvestuskvaliteeti hinnata, sest enamus CD`dele jõudnud muusikat on juba läbinud digitaalse restaureerimisprotsessi. Omadest kogemustest julgen väita, et tõeliselt kvaliteetseid 50-70 aastate salvestusi pole, puhtalt kuulmise ning kõla järgi, võimalik tänapäevastest eristada. Pigem reedavad nende vanust kasutatud instrumendid ja veidi erinev mängutehnika.

                Comment


                  #53
                  Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                  Esmalt postitatud littleant poolt
                  Minu kuulmist järgi on 60-70 aastate salvestised, mida (raadiost või telkust) olen kuulnud, väga selgesti moonutatud. Selline omapärane moonutus, mida kuuldes kohe ajastu aru saab. Kas see moonutus on seal tahtlikult või ikkagi paratamatu? (näiteks võiks tuua Mamas and Papas - California Dreamin' )
                  Saatetraktidest pole küll midagi tahtlikku ega paratamatut tulnud. Aastatel 60-70. Otsi põhjust oma kodusest tehnikast ja tolleaegsetest helikandjatest, kui üldse on tegu moonutustega.Sai tollel ajal ka raadiost muusikat linti tehtud ja polnud mingit moonutust, mida kõrvaga kuulda on ja ei saanudki olla, sest saatetraktid olid väga korralikud. Jumal teab mis tehnikaga ja kuidas need salvestused tehtud on mida sina kuulnud oled.
                  viimati muutis kasutaja humax; 17 July 2006, 19:57.

                  Comment


                    #54
                    Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                    Vaatamata igasugustele seletustele(mõni päris perfektne) ja lähenemistele, kuuldub minu kõrvadele siiski kvaliteetselt koostatud lampvõim parimana - eriti klassika ja rockmuusika poole pealt.Hea transs-või kivivõimuga pigem disko jms.kuulamiseks.Diskomuusika ei kõla lampvõimuga just kõige paremini(tihedalt täispakitud spekter).Jaanipäeval sai isetegevusliku karaokega vabas õhus tegeldud ,võimudeks 2 x Crant300(4xEL34 lõpus) - vaba hingamisega 2x100 "lambivatti" - Lordi esitades ei häda midagi aga diskotümpsuga jäi midagi nagu suuresti puudu .Sai teha siis selline temp,et proovisin 2x90W Gainclone võimu samades esitustes ja lugu kohe vastupidine - diskomusa hea,rockmuusikast kadus oluliselt dünaamika.Kõlariteks olid kolmeribalised 2x200W jätkuvat(365W short) kõlarid tundlikkusega 96dB.
                    Kuna ise paraku enamaltjaolt rockmuusika ja vahelduseks ka hea klassika kuulaja siis ikkagi lampvõim.Tutvusringkonnas palju profi(rock-ja proge)muusikuid kes eelistavad igal võimalusel just lamptehnikat ja seda just soundi eripära tõttu.
                    Ühe tuntud soolokidramehe sõnul tundus talle transsvõimuga mängimine nagu okastraati läbi pappkasti tõmmata
                    Samas olen kuulnud ka ühe transsidel Yorkwille 100w bassiboxi suht normaalset häält tegevat,kuni toodi lavale Washburn -i 60W lampbox mis selle York-ile esimesest matsust ära tegi - nii soundi "mahlakuselt" kui dünaamikalt.
                    Üritan lampvõime koostada kvaliteetsetest komponentidest ja lõppkvaliteedi määran kuulates!Kahtluse korral riputan "kellad" külge.
                    Kõik meeldiv tuleb lambist...

                    Comment


                      #55
                      Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                      Ega te vist aru ei saanud, mida ma selle moonutuse alla silmas pidasin . Raske seletada ka, koos kuulates oleks parem viidata. Aga veel üks pisike üritus:
                      Tolle aja lugude Vokaal on kuidagi ... kuidagi ... nagu oleks madalad ära lõigatud vms. Just vokaalist on hästi seda "moonutust" tunda. Pillidel nii ei tunne.
                      Kuulasin just Eesti 60-ndad plaati ja seal sama lugu.
                      Beers of Estonia

                      Comment


                        #56
                        Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                        Eks oma rolli mängi ka see, et igal ajastul on omamoodi muusikamiksimise stiil. Kuna muusika koosneb nii 90% bassidest (no ütleme, madalama otsa helidest), aga 60-70-datel olid tavatarbija kõlarid suht nõrgakesed, võrreldes praegustega, siis ilmselt ka helipilt erines vastavalt. Hetkel saada olev tehnoloogia ilmselt mõjutab ka kuulaja saundieelistusi, samuti nagu mainstream muusikastiilid, milles oluline koht oli vokaalil, see pidi olema kandev ega tohtinud uppuda saundi. 70-date trummisaunde kuulata on praegusel ajal juba natuke naljakaski - nii plekiselt ja plärisevalt kõlavad need...
                        Võimendilt oodatav võimsusparameeter on ka aegade jooksul olnud erinev - kui 70-datel piisas 10W kanali kohta, et asja nimetada HiFi-ks, siis praegu alla 100W tõsisemale jutule ei pääse... Ja see vajalik vatt jääb ikka vatiks, tulgu ta lambist või transistorist. Võime teha imeilusa saundiga lampvõime 1-2W, kuid need jäävad mahedaks "kõlar-vastu-kõrva"-stiilis kuulatlemiseks
                        Lampelektroonika sinule ja minule - www.konka.ee | EMSpeaker valjuhääldid. | Trükkplaatide projekteerimine.

                        Comment


                          #57
                          Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                          Kas siis hi-fi'd määratakse võimsuse järgi? Minu teada tuleteneb (hi-fidelity) ikkagi kvaliteedist, olgu ta siis 1-2W või 100W.

                          Comment


                            #58
                            Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                            Esmalt postitatud littleant poolt
                            Ega te vist aru ei saanud, mida ma selle moonutuse alla silmas pidasin . Raske seletada ka, koos kuulates oleks parem viidata. Aga veel üks pisike üritus:
                            Tolle aja lugude Vokaal on kuidagi ... kuidagi ... nagu oleks madalad ära lõigatud vms. Just vokaalist on hästi seda "moonutust" tunda. Pillidel nii ei tunne.
                            Kuulasin just Eesti 60-ndad plaati ja seal sama lugu.
                            Mida sa silmas pead vokaali moonutuse all?

                            Comment


                              #59
                              Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                              Eelnevate sõnavõtudega ei ole 100% nõus, et 70-ndate salvestused on kehvemad ja erilise kõlaga. Just nagu madalamate ots jääb kehvaks ja vokaalid viletsad. Küsimus on tehnilist laadi ja sageduskarakteristikas, millega neid kuulatakse. Sagedasti on küsimus just tämbrite korrigeerimise osas.Milles on küsimus? Selleaegses aparutuuris kasutati eranditult täbritega heli korrektsioooni ja reguleerimise sügavus oli tööstuslikul aparatuuril , mitte vähem kui +- 12-16 db ja samas piiris kõrgete osas. Kasutati ka toon -komnpensatsiooni ja kus oli madalate tõus kuni +18db. Palju oleneb ka skeemist kuidas asi on lahendatud ja saadaksegi kahe küüruga sageduse karakteristika, kus madalate ja kõrgete ots on püsti.Skeemi lahendus määras ära kui laiaks jääb osa keskmistel, mis on 0 nivoo tasemel. Selle vajaduse tingisid tolleagsed valjukad. Sellise karakteristikaga on veel tänapäevases kasutuses EST010 eelvõim, milles ongi probleem, et on jõhker madalate ja kõrgete ots ja kitsas riba keskmistel sagedustel. sellega ongi saavutatud mõnevõrra veider kõla, kuid nad sobisid originaal kõlaritega ja resultaat oli talutav. Näit. vene kõrgema klassi võim ODÜSSEI 010 on tämbrite reguleerimine juba +-12db kogu sagedsspekri ulatuses ja onngi kõik.Valdavas osas lääne võimud ja resiiverid on sageduskäigu ulatuses ainult regullimise võimalusega -+8db. Selles need probleemid ongi, et foorumis käib üks kurtmine, et võim on lahja ja bassi jääb väheks ja tahetakse rohkem võimsust. Tegelikult on valdavas osas probleem sageduskäigu korrigeerimises, kui võimsuses! Eriti hell teema on grammarid ja vinüülikate mängimine.Kõik oleneb millist pead kasutatakse ja kas on sellele peale vastav korrektsioon võimendi. Mina kasutan vene grammarit B1-01 (tolleaegne tipp grammar, veel praegu kah!) originaal pead koos kas originaal korrektsiooniga või EST010 eelvõimu grammari korrektsioon võimuga ja ei kurda sugugi et plaadid kehvalt kõlavad. Firma Meloodia tolleaegsed plaadi on enamuses väga ühtlase kvaliteediga ja hea kvaliteediga, sama võib öelda ka tollal meil müüdud sõbralike maade toodanguga. Plaanis on lampidel korrektor, mida fännid väga kiidavad ja mis pidi asja väga heaks tegema.Elame näeme.Asi on ka selles, et asi edasi arenenud kõlarid paremaks tehtud ja sügava korrektsiooni järgi vajadus puudub. Kui kasutada korralike (kallimaid) kõlareid siis korrigeerimise vajadust võimendil pole ja aitab kuulata väga edukalt.Salvestused on tehtud nii, et tuleks kuulata neid sirge ribaga ja siis on kõla õige.On neid tehtud 70-ndatel nii ja tehakse ka tänapäeval nii. Esialgset põhjust viletsas kõlas otsige kõigepealt oma viletsas ja mittesobivas aparatuuris ja alles siis salvestustes. Ammu teada tõsiasi on et, ega iga tükk ikka head häält ei tee ja iga asi, iga tükiga, mis juhuslikult kokku sobitatud veel head resultaati ei anna.Ärge unustage üht peamist tegurit akustikas ja need on kõlarid ja nendes kasutatavad valjukad. Siis võimendid j.n.e.Kui need eelnevad asjad on paigas siis võib hakata jahuma salvestustest.Pealegi kui nüüd keegi tahab hakata mulle tõestama tämbrite mittevalikkusest siis ärge nähke vaeva. Töö mitmes stuudios ja reshiide tegemine on andnud piisava kogemuse veendumaks nende mittevajalikkust ja kahjulikkust ja võimalust s..ta kokkukeeramiseks, seda on ka katsetatud ja kõik on piisavlt selge.Kodudes on kõik hoopis teisiti. Tämbrid panevad paika nii mitmedki puudujäägid. Kuulata muusikat sirge ribaga on ainuõige lahendus, aga enne seda tuleb hankida vastavad sirgeribalised kõlarid, kus on kasutusel VALJUHÄÄLDID, mitte aga kummi pumbad ja jumal tead mis korrektsioonid ja filtrid .Kogemus Firma SHAUB & LORENZ 1965 aastal tehtud stuudio monitoridega. Vahest näen nüüdki unes ja milline kõla.... Akustika pole sugugi lihtne teema.
                              viimati muutis kasutaja humax; 18 July 2006, 21:18.

                              Comment


                                #60
                                Vs: Lampvõimendid ja filosoofia

                                Esmalt postitatud littleant poolt
                                Ega te vist aru ei saanud, mida ma selle moonutuse alla silmas pidasin . Raske seletada ka, koos kuulates oleks parem viidata. Aga veel üks pisike üritus:
                                Tolle aja lugude Vokaal on kuidagi ... kuidagi ... nagu oleks madalad ära lõigatud vms. Just vokaalist on hästi seda "moonutust" tunda. Pillidel nii ei tunne.
                                Kuulasin just Eesti 60-ndad plaati ja seal sama lugu.
                                Kas grammari helipeaga on kõik korras ja sellele järgneva korrektor võimendiga.Sobivad nad omavahel? Mulle tundub mitmest Sinu postitusest et probleemid on Sinu tehnikas. Ja ära ütle mulle, et on S... tähega algava firma tehnika kodus.Millega Sa seda kõike kuulad, et niipalju probleeme on?
                                viimati muutis kasutaja humax; 18 July 2006, 21:24.

                                Comment

                                Working...
                                X