Tauras-211 (ULPT-61-II-28) tume ilma halltoonideta pilt

[Scott]

Lambi küte on vahelduv, seal alalispinge valik ei näita midagi. Midagi nässu ka ei keera.

[vanemleitnant]

Mis kanalilt tänapäeval sellise testtabeli pildi ette saab?

[Punamytsike]

Mis kanalilt tänapäeval sellise testtabeli pildi ette saab?

Ühendasin sülearvuti pisikese HDMI2AV konverteriga, mis teeb 16:9 pildi 4:3-ks. Jootsin teleka skeemil kontrollpunktidele 3КТ11 ja 2КТ5 koaksiaalkaabli, otstesse RCA pesad. Pesadesse pistsin konverterist RCA juhtmed.



Tabeli meisterdasin ise uue, GOST standardkirjaga, kuna internetis saadaval ТИТ-0249 pole nii terav ega originaalilähedane. See on tegelt vektor PDF, kuid ma ei saa toda formaati siin jagada.

[Punamytsike]

Vana lamp on kusjuures töökorras. Hankisin siiski uue ning kruttisin potentsiomeetrist 3R54 pinge 1. viigul õigeks, s.o. 90V. See aga tähendas, et nüüd oli kineskoop varasema seadistuse peal pimedam ja ma pean keerama heleduse 50%-ni. Vahetasin ka hulga takisteid veel välja. Siiski tumenemise mure pole läinud. Lambi viga see ilmselgelt pole, sest kui suur tõenäosus ikka saab olla, et kõik kolm lampi on rikkis samamoodi.

Viik	Peaks olema	Pinge alguses	Peale 20 min
1	90	90	116
2	160	159	156
3	245	240	236
9	160	182	180
10	140	139	142

Ma olen hetkeseisuga kõik rohelisega märgitud osad välja vahetanud. Vahetamata on põhiliselt veel vaid 10. viigu pool (tavaline takisti, mille ymber on kitsas niidisõõrik?), roheline takisti 3R47 rööpmoodustises ja potentsiomeetrid. Kas viga on 3R54-s? Muud takistid ta ahelas on kõik uued. Imelik on ka 9. viigu pinge.

[Scott]

Seesama skeem, mille järgi sa mõõdad - on see tervikuna ka saadaval? Siin eespool on mitmele link. Saaks ülevaatlikuma pildi sellest skeemist.

8. viigu puutumine (videovõimendi sisend?) võis põhjustada endaergutuse.

Nii jah, aga selle tulemusel pidi kineskoop ka "täis" minema. Minu arust korras kineskoop ei saa katoodi valede parameetritega nii küllastusse minna, et kahuri ja anoodi vaheline vool mujal ülelööke põhjustama hakkab. Videos olev läbu jällegi ei mõjuta sellisel skeemilahendusel kõrgepingetaset eriti oluliselt.

Punamytsike, kas sa nii saad ja oskad, et lahutad kineskoobi kütteahela juhtme kusagilt jätkukohalt? Mõte on selline, et jätad kineskoobi kütteta, mõõdad pinged nagu eelmises postituses, siis lased pool tundi mängida ilma kütteta ja mõõdad uuesti. Siis ühendad kütte uuesti ja vaatad, kas nn külmalt töötamisel läks pilt tumedaks ja pinged paigast. Kui jah, siis on viga kusagil skeemis, kui mitte ja pildi halltoonid lähevad tumedaks alles järgneva paarikümne minuti jooksul, on viga kahuris, mis kuumenedes omadusi muudab.

[Punamytsike]

Kasutan Slavutitš-219 skeemi, kuna see on praktiliselt üks-ühele. Võin öelda kohe peast, et erinevad väärtused on nt. 5R3 ja 5R4 takistitel, neil on Slavutitš-212 skeemist väärtused vastavalt 330kΩ ja 360kΩ. Neid pisiasju on veel mõnes kohas, aga meelde ei tule hetkel. Videovõimendi osas kõik kattub.

Punamytsike, kas sa nii saad ja oskad, et lahutad kineskoobi kütteahela juhtme kusagilt jätkukohalt?

See siis tähendab, et ma peaks ühendama 135. punkti lahti ja keset teleka töötamist selle tagasi ühendama, või tuleb ka 134. punkt lahti ühendada? Ma eeldan, et tervet kineskoobi plaati ei või ma kineskoobi otsast ära kiskuda selleks. Ma vist saaks küll klambritega teha kinni-lahti ühendamise trafo klemmidele.

[Shele]

Mäletan, et kunagi ammu oli kineskoopidel küte katoodiga koos. Aitas koputamine või telekal jalad üles (kallutusmähised siis teistpidi!). Aga ei mäleta kuidas see pildivärk sel ajal oli.

[Scott]

ma peaks ühendama 135. punkti lahti ja keset teleka töötamist selle tagasi ühendama, või tuleb ka 134. punkt lahti ühendada? Ma eeldan, et tervet kineskoobi plaati ei või ma kineskoobi otsast ära kiskuda selleks. Ma vist saaks küll klambritega teha kinni-lahti ühendamise trafo klemmidele.

Ahela katkestamiseks piisab ühe juhtme lahutamisest. 135. las jääda ühendatuks, selle küljes on maanduskondensaator ja pingelahendi. Tekitad 134. klemmi juhtmele kuhugi (toitetrafo klemmile näiteks) kruviklemmi või lüliti.

Kineskoobi plaati tööolukorras eemaldada ei tohi, nagu juba varem siin öeldud.

...

Kütteniidi ja katoodi ühendust siinse veaga põhjendada ei saa, siis oleks pilt koledasti määrdunud ja võrgu taktis lainetav. Samuti tekib lühiühendus hetkega, mitte sujuvalt.

[Punamytsike]

Proovisin viimaks järele. Kasutasin kruviklemmi ja lasksin pool tundi telekal mängida, kineskoop kütteta. Kui ühendasin tagasi, oli pilt läinud tumedaks. Ehk siis kineskoop on korras ja viga on ikka skeemis.

Ma vahetasin amplituudselektori 4L3 ja pildilaotuse juhtgeneraatori 4L2 ka välja, kuid see ei parandanud sünkroniseerimisprobleemi. Pildi ettetulemisel on pilt stabiilne, kui kaadrisagedus on keeratud umbes 75% peale, vähem ega rohkem talle ei kõlba. Viis minutit hiljem hakkab pilt järsku värisema üles-alla, kolm pilti on korraga üksteise peal ja pilt läheb hästi pimedaks. Sellepeale tuleb kaadrisagedust juure keerata. Nii juhtub veel mitu korda paari minuti tagant. Tavaliselt kolmandal-neljandal korral ongi jäänud kaadrisagedus veel põhja keerata, pärast mida seda värisemist rohkem ei tule. Siiski, ma ei usu, et see viga on seotud põhiprobleemi, pildi aeglase tumenemise-liigkontrasteerumisega.

Kui ma tahan vahetada välja pildiloleva 3Dr4 (120µH) ja 3R48 (68kΩ), kas võib nii, et joodan rööpühendusse sellise 100µH pooli uue 68kΩ takistiga, või on mingisugune muu drossel selleks?

[Scott]

See on veneaegne lahendus drosseli tegemiseks, kasutati suure takistusega takistit alusena.
See Oomipoe oma võib läbi põleda, liiga väikese võimsusega. Aga!!!, seda pooli ei pea vahetama, see pole kuidagi katki ega süüdi.

[Punamytsike]

Kuna 3L4 ümbert on pea kõik jupid välja vahetatud, aga pinge on ikka vale, siis peaks vist vahetama toiteploki silukondensaatorid 6C9 ja 6C12, kust tulevad pinged +160 ja +245 lambile.

[Punamytsike]

Esimesena panin 6C12 purgi asemele kaks elektrolüütkondensaatorit, 30µF 400V ja 150µF 400V. Saagisin purgi lahti ja toppisin uued purgialusesse sisse, maanduse tõmbasin purgi külge. Kontrasti viga ei lahenenud. Heli praksus ja põrin tundus tavalisest valjem. Pingeid ei mõõtnud. Lisandus uus viga. Kui varem oli tavaline, et 5 min möödumisel teleka käivitamisest hakkas pilt värisema, kustus ja heleduse põhja keeramisel nägi topeltpilti üksteise peal püstsihis, mille peale oli lahendus keerata kaadrisagedust juurde, kuni lõpuks kolmandal-neljandal korral oli nupp põhjas, siis nüüd poole tunni möödumisel juhtus enneolematult sama jama, aga sünkroonida enam ei saanud, sest kaadrisagedus oli juba põhjas. Lülitasin teleka välja ja uuesti sisse. Pilt oli taas stabiilne umbes 20 min kuni jälle hakkas pilt värisema ja kustus. Kaadrisagedust polnud näppinud kordagi. Samuti tekkisid ekraanile suvalised valged triibud rõhtsihis, mida varem pole näinud.

Panin 6R2 asemel (1kΩ, 7,5W) uue takisti (1kΩ, 9W) ja vahetasin välja 6C9. Tegin samamoodi nagu 6C12 asenduse meisterdamisel, aga enam pilti ei tulnud üldse ette, ainult muusika mängis. Võtsin purgialuse ära ning jootsin maandusjuhtme kahelt 150µF 400V elektrolüütkondensaatorilt suvalisse maanduspunkti heliskeemil. Ei aidanud. Ekraan ei põle, ei reageeri ühelegi nupule. Teleka seest märkasin käima pannes sähvatust, aga suitsu ei tulnud ega jälgi jäänud.

[Punamytsike]

Võtsin doonortelekast 6C9 ja 6C12 ja viskasin enda käkid välja. Sildalaldi kaitse põles läbi, see vast oligi sähvatus olnud. Nüüd on heli korras, aga pilti ette ei tule üldse. Reaväljundtrafo kisendab vastikult.

[Scott]

Kui sellised nähud, siis olid toitepinged täiesti nihu ja uued kondensaatorid ei toiminud. Kuidas üldse kaks kondensaatorit koos vana kesta sisse mahtusid? Originaalist saan aru, sama lindiga keritud ja kolm väljavõtet, aga kaks eraldi samade parameetritega kondensaatorit peavad füüsiliselt olema kokku suuremad kui originaal.
Kui sildalaldi kaitse läbi läks, on kusagil olnud lühis ja kui nüüd enam läbi ei põle, siis kaugemal midagi läbi põlenud.

[Punamytsike]

Otsisin pikalt viga ja avastasin, et see oli hoopis mehhaaniline. Ma teadsin juba enne, et pildilaotuse väljundastme lamp 4L1 (6P42PE) sokkel oli pude ja ajas tükke välja, kuid lampi vahetades kukkus paar klambrit ära. Jootsin klambrid tagasi kinni ja pilt tuli tagasi ette. Veidral kombel pilt kustus aeglaselt peale umbes 5 minutit soojenemist ega tulnud tagasi ka maksimumile heleduse keeramisel. Raamatu nõul surusin kineskoobi plaati, et ehk on halb kontakt. Oligi, pilt ei kustu rohkem jäädavalt. Paraku on see sokkel endiselt hell, kuna mitu klambriteni tulevat vaskjoont trükkplaadi peal on hakanud lahti kooruma ja uus plastmass-sokkel ei mahu teisele poole klambritele peale. Panin vaskjoontele superatakki.

Enne vea leidmist vahetasin veel välja toiteplokis:

• Kahekordne silukondensaator 6C9
• Kahekordne silukondensaator 6C12

Realaotusplokis:

• Pingekõrgenduskondensaator 5C4
• Kondensaator 4C31
• Realaotuse juhtgeneraator 4L4 (6N1P)
• Kõrgepingealaldi 6L4 (1Ts21P)
• Realaotuse väljundaste 6L2 (6P36S)

Pildilaotusplokis:

• Seleenventiilalaldi 4D1 (5GE40F)
• Pildilaotuse väljundaste 4L1 (6P43PE)

3. plokis:

• AVR-lülitus-videovõimendi 3L4 (6R4P)

Katsetasin pildikvaliteeti ja mõõtsin pingeid uuel videovõimendi ja pildilaotusväljundastme lambil:

3L4	Peaks olema	Alguses	20 min	40 min	60 min
1	90	101	76	76	76
2	160	167	164	164	163
3	245	252	243	242	240
9	160	191	175	175	175
10	140	150	114	114	116

4L1	Peaks olema	Alguses	20 min	40 min	60 min
3	14	17	18	18	17
7	215	196*	196*	196*	195*
9	160	165	165	165	163

*7. viigul mõõtmisel esmalt puudutades näitab vilksamisi meetril 217 volti, kuid see kukub kolinal stabiilse 196 voldini.

Paistab, et pinged on stabiilseks saanud, kuid mitte õigeks. Nüüd võib 3R54 pealt korrigeerida pinge 90ni AVR-videovõimendi lambi 1. viigul. Sellegipoolest käitub pilt ekraanil pisut kentsakalt:

Peale pildi ette tulemist ekraanile jätkab pilt üha enam eredamaks-heledamaks minemist.
4. minutiks liiga hele, kontuurid natuke udused, näha tabelil kuni viimase, 10. heledusastmeni. Korrigeerin pilti tumedamaks.
5. minutil kaob sünkroon, keeran kaadrisagedust juurde.
7. minutiks on pilt taas heledamaks läinud, korrigeerisin.
13. minutil kaob sünkroon, keeran kaadrisagedust vähemaks (esimest korda selle telekaga vaja vähemaks keerata).
18. minutil läheb pilt järsku tüki heledamaks, proovitabelil 8. heledusastmele lisaks eristatav üheksaski aste.
20. minutil mõõtmise ajal pilt tumeneb, et tabelil näha kuni 6. heledusastmeni.
33. minutiks pilt tumenenud, tabelil näha 5 heledusastet.
38. minutil läheb pilt järsku heledamaks, tabelil näha 7. astmeni.
40. minutil mõõtmise ajal pilt tumeneb, tabelil näha kuni 6. astmeni.
44. minutil taas näha 7. heledusastet.
50. minutiks pilt tumenenud, tabelil näha 6. astet.
59. minutiks pilt tumenenud 4. astmeni.
60. minutil mõõtmise ajal pilt ei tumenenud.

Lisaks on aegajalt kuulda veidi praksumist kõlarist, mida kaob heli mahakeeramisel. Tundub et võrgumüra on ka sutsu valjem nüüd, sõltuvalt, mis kujutada on ja kui vähe muusikat mängib. Reaväljundtrafo seevastu on nüüd suhteliselt vaikne nõnda vana teleka kohta. Kõrgepingealaldi lambil oli metallmütsike anoodil lahti tulnud, liimisin sellegi kinni, kuid kontakt võib seal all olla viletsake. Parim on telekat vaadata, kui 7. heledusaste on tabelil eristatav. Kusjuures vea otsimise käigus vahetasin nii mitu juppi välja, et reasagedusnupp hakkas midagi tegema ka. Nimelt on algusest peale reasagedusregulaator nihutanud pilti vasakult sentimeetri paremale. Nüüd mingisuguse lambi vahetusel oli selle keeramisel võimalik pilt keerata valeks, rõhtribadeks. Ma ei mäleta, milline lamp see oli, mida ma vahepeal vahetasin. Praegu seda jälle teha ei saa, ju ma siis vahetasin lambi tagasi.

Kuidas üldse kaks kondensaatorit koos vana kesta sisse mahtusid?

Säärane šedööver.