Ülilevi !!!

[felch]

Oli see too jutt, kus sagedusdetektori väljundpinget kasutati järelhäälestuseks ja ühtlasi oli ka helisageduslik väljund? Kui nii, siis venelastel oli isegi vastav hübriidskeem olemas. Proovisin ja töötas kah. Oli maru ammu, täpsemalt ei mäleta...

[KaruTEC]

Ega vist ei arvagi ära: Peltier on vastuseks.
Sisendastme müra sõltub praktiliselt lineaarselt temperatuurist, ehk siis -40 puhul on müra võrreldes 30 kraadiga 20% väiksem. Või oli see suisa ruutsõltuvus.

Kõik tundlikud sisendastmed peavad külmas istuma, et veri kõrvus ei kohiseks

[fre]

Originally posted by felch@Jun 10 2005, 22:24
Oli see too jutt, kus... Oli maru ammu, täpsemalt ei mäleta...

Mõtlesin V. Poljakovi artiklit ajakirjas "Radio" nr. 1/1986, lk. 24...26, kus oli skeem differentsiaalvõimendiga K122УД1Б. Pakkus signaal/müra suhet miinus 8...15dB, seega pidavat olema võimeline jälgima vastuvõtja omamürast palju nõrgemat signaali, mis tavaliselt avastadagi pole võimalik... Sagedussüntesaatoriga liitmise mõte tuli mul paar aastat hiljem kui nende konstrueerimisega tegelesin, vist tollases kirjavahetuses siinse foorumikasutajaga Padasonic tegin ka sellest juttu, enam ei mäleta kindlalt. Siis tuli see sat-TV vastuvõtjate ehitamise tuhin vahele ja asi jäi soiku... Oli ikka ammu jah...

Kõik tundlikud sisendastmed peavad külmas istuma...

Jah, kasvõi esimene aste, millest kõige suurem abi... Kõigist neist nippidest on abi umbes senimaani kuni kosmiline müra "vastu tuleb" (domineerima hakkab). Ongi see enam-vähem juba võrreldav tänapäevaste parimate võimendite omamüraga. Seepärast on jäävalt kõige õigem ütlus, et parim võimendi on antenn.

[KaruTEC]

kosmiline müra ehk siis reliktkiirgus. On lootust et see ajapikku väheneb paari miljardi aasta pärast peaks 4 kelvini asemel 3 või 2 olema.
Lugege netis, kuidas Penrose ja Wilson oma antenni aretasid, mässasid linnusita ja kõigega aga kui hiljem asja põhjalikult uurima kukkusid, said kogemata Nobeli.

Üks variant müra vähendamiseks: tehke sisendaste suure alukamaka sisse ja siis tooge termosega BLRTst vedelat lämmastikku. Kallad peale ja kuulad kaugeid jaamu. Kui kipub ära auruma, kallad juurde

[kreeklane]

Poljakovi artikli häda on selles, et juttu on ainult teooriast.kes tahab praktiliselt proovida, sellele soovitaks ajakirja Radio nr.9/1991a. lk42.
sealt leiab järeletegemiseks sobiva raadio skeemi.
kellele meeldib rohkem tv kaugvastuvõtt-sellele ajakiri Radio nr4/1987a.lk37.sealt saab tundliku detsimeeterploki tegemise õpetuse

[velx]

Sorry aga mina kui isehakanud elektroonikapraktikant ei saa ikkagi aru kuidas seda peltier jahutust vastuvõtjas rakendada. Lihtsam oleks vast siis ikka juba vedela lämmastikuga müra vähendada. Mina pole veel aga küll kuulnud sellistest võtetest vastuvõtjate puhul (va. raadioteleskoobid)

[fre]

Minu mäletamise järgi oli kunagi Viljandis KTV transleerimiseks detsimeeterlainel vastuvõtjaks "Mocквa" (tehasenumber muide 001), mis töötas sagedusel 3675MHz. Signaal tuli geostatsionaarselt satelliidilt ja katusel asunud paraboloidantenni fookuspunktist toodi tuppa lainejuhiga. Toas oli siis jahutatav võimendi. Miskipärast see algne süsteem kapriisitses ja asendati varsti mittejahutatava võimendi-konverteriga, mis paiknes siis juba antenni fookuses. Sellest tuli juba koaksiaalkaabliga alla 70MHz, mis anti siis vastuvõtja vahesagedustrakti. Arvatavasti oli tehnika arenedes saadud teha samahea mürateguriga vastuvõtja gallium-arseniid-välitransistoridega...

[Padasonic]

To fre: peab arhiivis kaevama. See kirjavahetus võib veel säilinud olla.
Seda skeemi sai samuti vesise suuga vaadatud aga kuna sellist vana kivi ei leidnud, et kõigepealt originaal valmis teha, siis mõne kaasaegsema peal proovida ja võrrelda, jäi tegemata. Proovisin hoopis K174UR3 ja PS1-ga PLL-e. Need olid küll hääd. Eriti meeldis kreeklase viidatud UR3-ga skeem. PS1-ga ei saanud maksimaalset tundlikkust kätte, sest ikka puges ossi signaal kuidagi sisendisse ja lõpuks lõin käega.
Jahutatavad võimud on hääd küll, kui antenni taeva poole hoida. Kuusidede harrastajad kontrollivad oma riistade headust näiteks "toru" Päikese poole keerates. Kui selle kohina ära kuuled siis pole väga vigagi. Ja seejuures on tihti kasutusel tavaline GaAs väljakas antennivõimus ilma mingi jahutuseta. Kui antenni allapoole lasta, siis hakkavad tsivilisatsiooni plärinad segama ja pole halligi kasu superantennivõimust, kui just lähim naaber 150km kaugusel pole. Paarikümne km kaugusel linnast antenni sinnapoole keerates kerkib müratase kohe mitu dB. Linnas sees on asi hoopis hull.
Ka Maa ise pidi piisavalt kohisema, et ülimadala müraga antennivõimu ehitamise himu üle läheks. Seda pole saanud ise kontrollida, sest pole tsivilisatsioonist piisavalt kaugele saanud. No ja lühilainetel ei kasutata madalamatel sagedustel tihti üldse kõrgsagedusvõimu (antennivõimust rääkimata), sest need suurendavad veelgi atmosfääri- ja muid häireid (kui tõesti vaja proovida, siis on võimalus see sisse lülitada). Ma ei pea siin silmas laiatarbelisi vastuvõtjaid (pool- ja täisprofi multimode omade kohta siiski enamasti kehtib). Hoopis attenuaatorit on madalamatel sagedustel tihti vaja.
Aga KaruTEC-i ideed peaks kuskil kõrgematel sagedustel proovima. Mul vedeleb mõni tilluke Peltier (mälu järgi umbes 15X15mm). "Kütaks" transsi -60 kraadini (talvel; see küll teoreetiline ja datasheedi järgi) ja vaataks, mis juhtub

[R.I.P]

http://home.cogeco.ca/~dxinfo/tropo_eeu.html

Et siis sarnaselt ilmateatele koostatakse ka ülilevi ennustusi ja kaarte. Eesti kohal ei paista hetkel midagi olevat.

[martinj]

täna, 18 augusti õhtul jälle !!!

R7 kanal Rossiija - venemaa, secam värvidega. R11 kanal, ETV(pilt selge kui allikaivesi), arvatavasti K-Nõmme mastist. R3, läti, udupilt
Vastuvõtukoht ikka Vasalemma.

Edit: detsimeeter 21 kanal PETERBURGi TV5 !!!! (küll mustvalge ) Seda näeb hea muide ilmaga probleemideta Ida virumaal, Peterburgi saatja.

Edit2: kell 23.30 vajub vaikselt ära...

Samas kolasin ilmajaamade lehtedel ja ka eelmises postis mainitud saidil ning mitte midagi erilist ei hakanud silma.
Edit3: Ei magama nüüd minna saa...
Ideaalpilt on ka teistel Kohtlanõmme saatjatel E29 -TV3 ja E32 -Kanal 2

[resr]

see ei vasta teema sisule, kuid seeest on igati vastuvõtjatega seotud. asi selles et ma kuulen raadio "okeah209" iggasugu raadio/telesaateid: enamus vene, saksa, inglise, araabia, aasia ja veel mingeid jaamu. tavaliselt kuulen kella 21:30- 03:30. siis jään magama ning hommikuks on sahin ja paar vene kanalit. ja pealegi lubas venemaa hakata balti riikidesse oma saateid saatma. vist on see tulemus.

[resr]

Originally posted by R.I.P@Jun 13 2005, 13:28
http://home.cogeco.ca/~dxinfo/tropo_eeu.html

Et siis sarnaselt ilmateatele koostatakse ka ülilevi ennustusi ja kaarte. Eesti kohal ei paista hetkel midagi olevat.

põhja eestis on nõrgalt

[martinj]

Originally posted by resr@Sep 19 2005, 16:58
see ei vasta teema sisule, kuid seeest on igati vastuvõtjatega seotud. asi selles et ma kuulen raadio "okeah209" iggasugu raadio/telesaateid: enamus vene, saksa inglise, araabia, aasia ja veel mingeid jaamu. tavaliselt kuulen kella 21:30- 03:30. siis jään magama ning hommikuks on sahin ja paar vene kanalit. ja pealegi lubas venemaa hakata balti riikidesse oma saateid saatma. vist on see tulemus.

Kas avastasid enda jaoks lühilained ja feedingu.

[resr]

defineeri mulle feeding. raadio on originaalsisuga(aastast1982- seega must vanem :P ). lühilained? :lol: kas see raadio mitte amplituudmodulatsiooniga ei ole?

[martinj]

Feedinguks nimetatakse raadiolevi vaheldumisi kõikumist sõltuvalt kellaajast ja ilmastikust. Pärast päikeseloojangut ioniseeruvad atmosfäri ülemised kihid ja hakkavad peegeldama pikemaid raadiolaineid. See avaldub sedasi, et õhtuti on kesk ja lühilaineskaalad igasugu jaamu täis. Hommikuti tavaliselt vähem.

Sa vist ei tee lainepikkusel ja modulatsioonitüübil vahet.
Lainepikkuseks nimetatakse laineharjade vahelist kaugust keskonnas . Lühilainepuhul on lainepikkuseks umbes mõnikümmend meetrit. Lainepikkus on pöördvõrdline sagedusega.
Modulatsioon määrab ära selle, mismoodi kandesagdust vastavalt lähtesignaali muudetakse.
Amplituudmodulatsiooni puhul muudetakse kandja tugevust (AM)
Sagedusmodulatsiooni puhul muudetakse kandja sagedust (FM)
Faasimodulatsiooni puhul muudetakse signaalis faasi võrreldes algfaasiga (PM)

Modulatsiooni ja sagedus (lainepikkus) ei ole üldse seotud.
See, et FM iks kutsutakse sagedusala 88.108MHz ja Ultralühilaineks sagedusala 63..74MHz on kaubanduslik idiotism . Muide sama on ka kesklainega, mis raadio peal kirjas kui AM(uuemad krapid), samas veidi kõrgemate sageduste jaoks ilutseb ikka SW (short wave). Vanematel raadiotel ilusti kesklaine MW (medium Wave ) .

Muide , osadel saksas tehtud uuematel raadotel ka lainealad korrektselt peal.