S-video kaabli pikkus

[Moger]

Kontrollisin veelkord üle ja on nii nagu joonsiel näitasin ja 9-pin pistiku o - rõngas (korpus) on ka kõikidele väljunditele/sisenditele maanduseks <_<

Aga kas sinu üleminekul on siis kah need s-video maandusklemmid (mis peaksid maandama siis värvi ja heledust) täiesti lahti? St neil ei ole 9pin pistikus ühtegi vastet ja pole ka korpuse ga ühendatud.

Ma ühendan siis ülemineku poolses otsas mõlemad varjestused korpuse külge ja scart poolses otsas panen värvi ja heleduse vastavalt maanduste külge.

Esialgsel katsetamisel ei olnud kül mingeid häireid tunda ka originaaljuhtmetega, aga lõhkusin ühe odava S-video kabla lahti ja seal sees olid 4 soont (värv, heledus ja nende maandused) ning paar karva varjestust (ühendatud korpuse külge), mis oli üle tõmmatud "hõbepaberiga". See kokkuhoiu poliitika?

[sebastian]

Jah, algselt (kui nüüd õigesti mäletan) olidki S-Video pesadel üldse maanduste pin-d lahti ja ainus maandus oli seal o-rõngas. See just murelikuks tegigi, sest mitte alati ei ole S-Video juhtmetel o-rõngad omavahel ühenduses ja siis maandust muidugi ei ole...näiteks kaamerast salvestamisel.
Kasutasin kahte 3-soonelist juhet (kõik sooned veel eraldi varjestatud&#33...S-Video ja Composite pesade poolel ühendasin kõik nii nagu peab, aga 9-pin pistikus juba nii nagu seal oluline...siis kõik maandused kokku v.a. Composite maandus, mis ainult o-rõngale.
Kas olid 4 soont või 2 soont eri varjestustega? Kui lihtsalt 4 soont, siis muidugi jama.
Õige kaabel on midagi sellist: http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...65#&#33;510-165
...ja lisaks veel üldine varjestussukk, kus sees need isoleeritud ja varjestatud juhtmed...üldine sukk ühendab omavahel pistikute o-rõngaid. Sellise ehitusega on kallimad juhtmed.

[Moger]

Originally posted by sebastian@Mar 14 2005, 17:22
Kas olid 4 soont või 2 soont eri varjestustega? Kui lihtsalt 4 soont, siis muidugi jama.

Ei olnud mingit eri varjestust. 4 harilikku soont jooksis ja see krempel ei olnud isegi mitte sukaga ümbritsetud vaid selle "hõbepaberiga", mille all jooksis paar isoleerimata kiudu. Kahtlustan, et sellised on kõik need kaablid, mis video kaartidega kaasas on

[Moger]

Niih, ühendasin ära, aga ikka jama. pilt tuleb ette, aga tudiseb üles-alla ja vahepeal viskab laiad horisontaalsed natuke nihkes olevad triibud sisse. Korrastasin tekkinud juhtmepundart, aga ikka sama jama. Siis tuli foorumist loetu meelde ja tõmbasin teleka tagant antenni kaabli välja ... plaks, pilt ilus&#33; :blink: Niisiis, kas nüüd on aeg endale see kuulus galvaaniline eraldaja muretseda ja antenni kaabli külge ühendada?
Kusjuures, sellist virvendust ei olnud, kui lasin signaali telekasse esipaneelil asetseva S-video pistiku kaudu&#33;?

Ahjaa, mul on antenni signaal veel kaheks jagatud, üks osa läheb telekasse ja teine läheb arvutis olevasse TV kaarti. Kas aitab kui ma korterisse tuleva otsa ära eraldan või peaks ka korteri sisesed vastuvõtjad eraldama?

[sebastian]

Korterisse tuleva otsa eraldad ära, sellest peaks piisama. Kui ikka veel häired sees, siis ühendad jämedama vasktraadiga arvuti korpuse ja teleka "maanduse"...teed näiteks o-aasa teleka antenni pistikule. Minul toimib nii ja täiesti edukalt. Videokaardile/teleka videosisendile on ka ohutum, kui potensiaalid eelnevalt ühtlustatud.

[marcor1]

Julged mehed, kes paneelmajades elades lükkavad arvuti graafikaväljundi telekasse ilma antenni telekast eemaldamata.
Oht on juhul kui majas on näiteks kaabeltelevisioon. Kaablimehed maandavad ilusti oma jaamad ära. Aga enamus vanadest korteritest elab ilma maanduseta süsteemiga. Kui nüüd maja potensiaaliühtlustus on vilets siis tekib nulli ja maanduse vahele mingi pingelang. Ja see pinge suudab vabalt teie teleka videosisendi läbi kärsatada (on nii endal juhtunud kui tuttaval).
Igaks juhuks mainin algajatele elektrihuvilistele - varjestatud kaablist on siis kasu kui mõlemast otsast on varjestus maandatud. Kui varjestus on mõlemast otsast ühendamata siis pole sellest mingit kaitset.

[sebastian]

Igaks juhuks mainin algajatele elektrihuvilistele - varjestatud kaablist on siis kasu kui mõlemast otsast on varjestus maandatud. Kui varjestus on mõlemast otsast ühendamata siis pole sellest mingit kaitset.

Seda juhul, kui on kuhu maandada. Vanades majades, kus kasutusel veel vana kolmnurk-süsteem, on parem oma pillid üldse maandamata jätta (see tähendab mitte otsida maandusteks igasugu radiaatoreid, veetorusid jm.) ja ühtlustada vaid seadmete potensiaalid omavahel. Antenni kaabel (kui korteris kaabeltelevisioon) on sel juhul ohu allikaks oma "mittevajaliku maandusega"...sellepärast ka galvaaniline eraldaja.
Videokaartide tootjad soovitavad oma ühendused kaart>TV teha väljalülitud ja vooluvõrgust eraldatud seadmetega ja täiesti õige soovitus...isegi juhul, kui videokaabel seadmete masse omavahel ei ühenda, tekivad küll häired pildis, kuid millegi läbipõlemise võimalus hoopis väiksem.
Ühe käega antennikaabli sukast kinni ja teisega arvuti korpusest...siis on tunda mida video sisendid/väljundid taluma peavad...halvemal juhul on seal kuni 110 volti, samas kui normaalne videosignaal on ainult 1 volt. Voltmeeter muidugi asendab igasuguseid käega katsumisi .

Tean, et sellest teemast on meil siin palju juttu olnud, aga pole vist liigne korrata .

[Gothic]

Kaabli pikkuse kohta seda:
Koaksiaalkaablit peaks teoreetiliselt kannatama vedada kuni 3 km(ehk siis sumbuvus mitte üle 4,3 Nepri). Ise olen vedanud ca 1km(ja seda ca 4-5 jätkukohaga) ning pildi väga hoolikal jälgimisel võis heledusemuutust täheldada. Krooma jäi samaks.
Vga(15 pin) kaabelduse kohta räägitakse, et üle 10m ei kannata. Ise olen vedanud 50m+15m(jätkukohaga siis).
S-video kaablit olen vedanud 15m+15m.