lamptelekas tegi "kabuum".

[resr]

asi nii et sain keldrist lampteleka rekord-d312 (1984)hoidsin siis kodus umbes tund aega ja pistsin saba seina. sisse lülitates kostis 3 sekundit trafost tininat ning kostis üsna vali ja järsk plaks (nagu püssipauk), esimene reaktsioon oli hüpe paljajalu elektroonikat täis vanade trükkplaatide hunniku peale (ai), peale seda tõmbasin juhtme seinast. läbi vaadates selgus tõsiasi, et viga ei paista.mõnes kohas oli tolmu, üks punktdiood blokk 5-es oli mustaks tõmbunud või üle värvitud, kaitsmed terved(?), sammuti kahtlustan toitedioode 250v ja 150v mähistel, sest peale plaksu jäi kõik vaikseks (vist põlesid dioodid läbi). ps. selle toitevalikuks ettenähtud ümberlülitit ei ole tehases külge monteeritud. sammuti on jooted korras. palun ainult parandavaid või abistavaid vastuseid! to mod. : kriitika palun ära kustudada.

[martinj]

See plaks võis olla ka kõrgepinge ülelöök.
Aga kontrolli aladid üle ja vajadusel hakka anoodahelaid katkestama.

[a1]

3 sekundi jooksul kõrgepinge sel telekal käima ei lähe. kahtlustaks niiskunud toitetrafot, alaldeid ja suuri lüüt kondekaid. vaatasid ikka mõlemalt poolt seda "kanderaami"?

[Padasonic]

Tüüpiline ehmataja nendes telekates oli (nii mõnegi arvates väääga hää ) paberkondekas võrguotstel. Selline ümmargune junn alumiiniumkorpuses ja kummist isolaatoritega otstes. Oli vist otse selle pistiku külge joodetud, kuhu võrgujuhe koos kaitsmega torgatakse (ei mäleta enam - pole ammu parandanud). Võrgukaitse põleb läbi ja kõik muu jääb terveks aga kondekal lööb vähemalt ühe isolaatori otsast välja. Nii kui saba seina torkad, siis varsti pauk käib, sest kondekas enne toitelülitit. Niiskus poeb sisse.

[Ints]

Ma pole ka enam ammu neid lamptelekaid remontinud,aga alusta ikka toitest.Kui mu mälu ei peta,siis on seal üks võrgu kaitse ja 2 anoodahela kaitset.Kontrolli,kas need kaitsmed on korras.Kui mõni on läbi põlenud,siis on tarvis vastavat ahelat edasi uurida.Kui kaitsmed terved,siis mõõda ära toitepinged.Kui sul on väga suur häda käes,siis mul peaks kuskil vedelema ka hunnik lamptelekate skeeme.

[resr]

need kaitsmed olid korras. eelmainitud konde toitepesas ei ole, kuid on konde dioodide juures,mõlemad pooled vaatasin läbi. kui midagi tõesti läbi on siis võtan teisteste telkujuppidest küljest vastavad detailid. no esmaspäeval ütlen täpselt mida ma seal avastasin, mida tegin ja kas sai asja.

[resr]

kodanik padasonicu poolt mainitud konde(400v 0.047mkf) oligi põhjus, kuid see ei olnud toitepistikus, vaid anoodahelate dioodalalditega plaadil. ma eraldasin selle kuna see hakkas vedelikku (?) välja ajama(juu siis eelmainitud niiskus(betoonmaja kelder&#33), sisises kui vanakurat(&#33. pärast hakkas pildikast tööle, kõlarist tuli sahinat aga pilti ette ei võtnud. vaatan siis pimedas-kinekas pime kui öö- lampe vaadates selgus, et 1c21p oli läbi.

[kreeklane]

sul on maru hea nägemine,kui silmaga suutsid selle lambi vea avastada.
aga siiski ma su nägemist miskipärast ei usalda,ja kontrolli seepärast kruvikeerajaga.ja püüa selle käigus mitte surma saada.

[maaalune]

...ja isoleerimata kruvikaga saab paraja värskenduse :P .Jah tõepoolest kotkapilk peab olema,et selle lambi kütet näha

[resr]

tänan, ma olen näinud selle lambi helendust- selline tumepunane, pealekaupa on mul väga hea nägemine pimedas. (kahest väiksest neoonlambist piisab et lugeda raamatud) peale selle proovisin 3 volti läbi kütteniidi taskulambipirnile rakendada, kõik 1c21p-ed läbi.

[Padasonic]

Tegelikult ei pea päris kotkapilk olema - hämaras ruumis on isegi aimatav selle lambi kütte helendus anoodi "kupli" all. Lambi küte võib katkestuses olla küll. Ei mäleta, kas sellel telekal oli 1Ц21П pesa all traattakisti. Vahel oli ka see ussitanud. Aga kõigepealt võiks anoodpinged üle kontrollida. Ja kas voldilisakondekal (0,1µF*1000V; kõige suurem paberkondekas telekas) on ühel otsal ca +250V ja teisel ca +600V.

Edit: kuna kütteniidi kontroll toimus pirni ja patareiga, siis ilmselt testrit pole. Sedasi võib keeruliseks remont minna.

[kreeklane]

seda lampi kontrollitakse kruvikeeraja abil.kõige sobilikum on umbes 20cm korralik kruvikeeraja.algul proovitakse sädet kübaral.kui pole,siis lamp ei puutu asjasse.kui on,siis tuleb kontrollida küttemähist(tegelikult traattakistit lambipesa sees).kõige lihtsam on seda kontrollida teadaolevalt korras lambiga.kui sellist pole.siis tuleb pesa lahti võtta.testriga mõõtmisest pole kasu,sest seal võib olla tegu halva kontaktiga.
hoiatuseks niipalju,et kineskoop ja roheline suur kondensaator tuleb eelnevalt tühjaks laadida.

[resr]

isoleeritud kruvika katsest niipalju, et sain õhtul kell 20.00 lausa korraliku värskenduse :blink: :unsure: (isolatsiooni läbilöök), nii et terve öö olin üleval. kruvikas on nl. aegne plastpeaga 180 millimeetri pikkune I-kruvikeeraja, mille isolatsiooni maksimaalne/optimaalne pingetaluvus on 1000V-1kV, kuid kinekal on ju 17kV? traattakisti? küttemähis on üks tiir juhet ümber primaarmähiste. ja olemasolevad 1c21p-ed olid ju läbi, millepärast siis "küttemähisega" mässata :blink: . ostan uue lambi ja 2 nädala pärast ütlen, mis sai. senikaua varuge kannatust .

[kreeklane]

kas tegid ikka õieti?see on härrasmeeste meetod,sooritamise ajal tuleb üks käsi hoida kombekalt selja peal.ja mingid jalanõud peavad jalas olema.

[resr]

nüüd sai uus lamp sisse pandud, kuid pilti ette ei võta, kuid hakkas hoopistükkis vilisema (&#33 , siis tuli meelde juhtum, kus teleka kineka plahvatuse järel põles maja maha, ja tirisin suurest hirmust saba seinast, samal ajal telekast suure kaarega möödudes.