Paluks abi teleka ostul

[kasparp]

Tere, kuna on endal plaanis välja vahetada vana teler uuema ja moodsama vastu, siis paluksin abi, kuna ise sellest teemast ei tea mitte midagi. Poes on müügil väga varieeruvas hinnaklassis telereid, kõigil neil on tutvustavad suurused ja arvud numbrid asjad peal nagu näiteks HDMI 1300:1 500:1 jne, res. 640*480 ja muu. kuna ise midagi sellest teemast ei jaga, siis mida need eelmainitud asjad tähendavad, millega arvestada, vb keegi oskab midagi soovitada, sooviks 80cm diagonaaliga LCD telerit, hinnaklass kuskil max 16 000 krooni. osadel on kirjas plasma teler, osadel see puudub, millised on plussid ja miinused?
ette tänades.

[vaiko]

Vs: Paluks abi teleka ostul

Teleka valimisest oli juttu ajakirja Praktiline Arvutikasutaja augustinumbris.
Isiklik arvamus on, et korralik CRT-(kineskoobiga)telekas teeb pildi kvaliteediga kõigile "õhukestele" ära. Vana kooli mees, mis teha...

[Enn]

Vs: Paluks abi teleka ostul

Siin siis minu kui tavainimese ehk mittespetsialisti kogemused pooleaasta-tagusest telekaostu-epopüast

Lamedad telerid jagunevad üldjoontes (hetkel veel) kaheks, vastavalt pilti näitavale paneelitehnoloogiale - plasma- ja lcd-telerid. Kui nüüd väga populaarteaduslikult seletada, siis esimeses "toodab" pilti pisike gaaslahendus- (ehk plasma-)lambike (nendest miljonitest pisikestest lambikestest siis koosnebki pilt) - plasmapaneel, lcd-paneelis moodustub pilt vedelkristallidest kihil, mis siis punktikaupa laseb valgust läbi (või siis ei lase, parajasti nii nagu vaja) ning valgust toodab vedelkristallpunktikeste "taga" asuv taustavalgus.

Resolutsioon. See näitabki seda, palju punktikesi siis ekraanil on - sellest sõltub ka pildi kvaliteet (täpsemalt - hakkab lähitulevikus eriti sõltuma, kui hakatakse edastama kõrgresolutsioonilist tv-kujutist või kui vaja maha mängida kõrgresolutsioonilist DVD-kujutist (blu-ray jne)) - seetõttu soovitav valida paneeli resolutsiooniks (soovitav jätta meelde numbrikombinatsioon) 1300x780 või suurem. Kuna aga sooviks oli 80 cm ehk siis järelikult 32 tollise diagonaaliga teler, siis sellise suurusega telerid ongi ainult lcd-telerid (plasma-paneelid on saadaval üldjuhul alates 42-tollisest diagonaalist / vist on ka üksikuid mudeleid 37-tolliseid??). Niisiis - lcd-teler, mille reso ongi ülalmainitud ca 1300x780 (on ka mõni lcd mudel, mille reso on väiksem kui eespoolmainit - näiteks Sharp Aquos P-tähistusega mudelid - spetsiaalselt PAL ehk siis tava tv-ülekande vaatamiseks). Odavamatel plasma-teleritel on reso ka 840x480 - see täiesti piisav ka hetkel edastatava tv vaatamiseks.

Pildi töötlemise tehnoloogiad. Pildi kvaliteeti mõjutavad ka "teleri sees toimivad" pilditöötlemis-tehnoloogiad - Samsungil näiteks lühend DNIe või Philipsil Pixel Plus ja Pixel Plus 2 - sellised lühendid ka üldjuhul suurelt teleri esipaneelile ära trükitud. Seda teleri valikul soovitav kaaluda.

"HD Ready" ja HDMI jms. HD Ready tähendab seda, et teler suudab hakkama saada ka kõrgresolutsioonilise pildi kuvamisega (kuigi üldjuhul mitte 100%-lt, aga ikkagi - täpsem selgitus oleks pikem jutt). Kuna telerite tööeaks kuulutatakse 50 000 - 60 000 tundi, siis mingi keskmise 3-tunnise vaatamiskoormusega päevas tähendab see seda, et tv töötab mingi 10 aastat - selleks ajaks oletatavasti on tööle rakendatud too kõrgresolutsiooniline tv ja salvestused. Tasub vaadata telerit, millele on antud too HD Ready märk. HDMI - see tähistab seda, kas teleril on digitaalse signaali vastuvõtmiseks sobiv pistik või mitte - HDM(I- lihtsalt seletades - universaalne digisignaali sisend (ehk "pistikupesa"), mis võib vajalikuks osutuda lähitulevikus, kui mingist teisest digiseadmest (digiboks või mõni muu digisignaali allikas (DVD) on vaja tv-sse üle kanda digisignaali. Soovitatav lisa.
Kui soovitakse lcd-telerit kasutada ka arvutikuvarina, siis kuluks ära VGA-pistikupesa (analoogsignaal) või DVI-pistikupesa (digisignaal arvutist või mängukonsoolist (Playstation, X-box vms)). Samuti soovitatav lisa, aga mitte tingimata vajalik.

Kuna 32-tollised telerid on kõik lcd-telerid, siis tasuks uurida, kas taustavalgus on ühtlane või mitte - odavamatel lcd-ekraanidel võib näiteks nurkadest see heledam olla - selleks tasuks paluda poetöötajal ette kuvada kas nö must pilt või siis tavaformaadiga kujutis - laiekraani puhul jääavad siis pildi kõrvale nö mustad ribad - vaadata, kas need on ühtlased või "kumab" nurkades helendus läbi - lcd-l see väike puudus, et päris tume musta pole võimalik tavaklassi teleritel saavutada - tulemus on tumehall (mustjashall) - ja kui see veel nurkades mingi ebakvaliteetsuse tõttu helendab, siis see võib rikkuda pilti. Samuti tasub küsida, kuidas käib lcd-teleril heleduse-tumeduse sättimine - odavamatel ei saa muuta taustavalguse nivood, vaid reguleeritakse ainult vedelkristallkihi läbikumavust - see paraku ei mõju jälle kujutise üldkvaliteedile hästi. Paraku taustavalgust saab sättida ainult kallimatel lcd-teleritel. Samuti tasub vaadata, kas pilt muutub, kui seda vaadata suure nurga all - must (tume) muutub siniseks/lillaks - ntx Thomson telerid, millel see eriti avaldus.

Kuidas kaupluses telekat valida - üldjuhul näitavad telerid kaupluses mingit DVD demoplaati - seal on üritatud erilist rõhku panna pildi kvaliteedile. Tasub paluda kaupluse töötajaid pilt ümber lülitada tv-signaalile - milline võib osutuda kaupluses üllatavalt viletsaks, kuna nad "paljundavad" seda tv-signaali mitmete telekate vahel - aga siis tasub võrrelda telereid omavahel situatsioonis, kus kõik näitavadki ühtmoodi viletsat pilti ja valida sealt siis parim. Tasub tähele panna ka seda, et kaupluses töötavad telerid on nö sättimata ehk siis kontrastsus võib olla "üle keeratud" jne - pilti saab kodus alati paremaks sättida.

Need siis minu kokkunopitud kogemused ja teadmised nö igapäeva teleriostjana - muretsesin enesele õhukese teleri (37" lcd) ca pool aastat tagasi ja suutsin siis eelpoolmainit asju meelde jätta väikse eeltöö tulemusena. Mõned isiklikud kogemused ja üldistused tv-markidest (mis ei pruugi sugugi paika pidada, aga on, nagu ütlesin, minu isiklikud muljed ja kogemused):
1) Philips - väga hea pildi kvaliteet (nii plasma kui lcd telerid) - siin kiideti pilditöötlustehnoloogiaid Pixel Plus ja PP 2. Miinus - kallis hind ja kole välisdisain (väga pretensioonikas, ei pruugi sobituda tavakorteri muu disainiga-kujundusega)
2) Samsung - päris hea pildi kvaliteet ja mõni mudel ka hea hinnaga. Miinus - jällegi kole disain - must läikiv (!!!) raam - segab vaatamist (peegeldused).
3) Panasonic ja JVC - Harju keskmine (nii hind kui kvaliteet).
4) Sharp (Aquos mudelid) - lcd-tv - päris hea pildi kvaliteet ja disain (minu lemmik)
5) Thomson - lcd - vilets pildi kvaliteet (juba väikse nurga alt vaadates muutusid värvid), aga hea hind ning ka disain. Tähelepanuväärselt palju eritüübilisi sisendeid ning isegi mälukaardilugejad olid olemas (!) - ntx digifotoka pilte hea vaadata.
6) Fujitsu-Siemens - lcd ja plasma - keksmine kvaliteet, aga VÄGA hea disain ning soodne hind. Siiski tasuks kaaluda 40" lcd varianti - uuema põlvkonna mudelit.
7) Pioneer - plasma - kuna sooviti 32" telerit, siis sellist Pioneer ei tooda - tema plasmatelerid (43") olid küll väga kvaliteetse pildiga! Aga ka hind vastav.
8) K-Arvutisalongis ja Enteris pakutakse mingeid tundmatuid 32" telereid, mille kvaliteet Harju keskmine, aga hind soodne (!!!) - tasub kaaluda, kui hind ikka nii määrav on.

[sebastian]

Vs: Paluks abi teleka ostul

Tore ülevaade, Enn!
Lisaksin veel ühe lingi: http://www.avforums.com/forums/forumdisplay.php?f=155

Pole mainitud Sony mudeleid. Eks ikka hinna pärast, kuigi nende uus Bravia tehnoloogia ja reguleeritav taustavalgus teevad pildist suht nauditava.
Teine tähelepanek, et Panasonicu mudeleid ma päris "harju keskmisteks" ei peaks. Sai ka hiljuti päris põhjaliku analüüsi tehtud ja maandusin Pana LX500 peale, näiteks Sony S-seeria jäi nigelamaks ja natuke parem V-seeria liiga kalliks. Tõsi...hinnaklass oli üldiselt >20000kr ja tundus, et odavamad LCD-d olid liiga "odavad" ka pildikvaliteedi pärast.
Disain on uute telekatel tihti alla igasugust arvestust. Tundub nii, et mida uuem mudel, seda nigelam "kroomitud plastmass-" välimus.
Üks asi mida poes tuleks jälgida, on pildi heledus. Tihti pannakse kast näitama dynamic rezhiimis (paljude menüü seda ka lubab) ja pilt nii hele nagu tuumaplahvatus Kodus pool tundi menüüst (ja vajadusel ka Service Menu-st) sättimist ja lausa üllatav kui meeldivaks võib lõpuks pildi kruttida! Keegi ei vaata ju õues päiksepaistega telekat, aga valmistajad justkui seda eeldavad oma standardsettingutega.
Taustavalguse käsitsi reguleerimine on tore mitte ainult parema kontrastsuse huvides vaid ka LCD eluea pärast...mitte-nii-hele taust hoiab energiat kokku ja pikendab lampide eluiga. Näiteks 140W 32" telekas võib tarbida ainult 100W, kui mõistlikult reguleerida. Mõnikord on taustavalguse (backlight) regull tehtav ainult Sevice Menu-s.

edit: Panasonic sai valitud ka hea heli pärast. Tootjal pole lihtne õhukesest LCD telekast korralikku saundi võluda, aga Panal on see kuidagi õnnestunud. Paljudel mudelitel on valjukad monteeritud ekraani alla, mingist stereoefektist pole haisugi. Ka tuntud Sony on selles suhtes vilets variant.

Tuli nüüd ka veidi pikk essee, aga loodetavasti on kasu