Teade

Collapse
No announcement yet.

pal-ntsc

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    pal-ntsc

    mul telekas millel pal süsteem peal, kuid kas on võimalik ka ntsc süsteem peale panna ning mis see maksma võiks minna?

    #2
    oleneb, mis telekas on
    kui kaader veab välja 60Hz ja madalamat reasagedust siis peaks saama küll, pal-i kivile on vaja minuteada mingid jubinad juurde panna ja kvarts ära vahetada..
    K6igepealt tahaks teleka marki
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

    Comment


      #3
      telekaks on beko nimeline paar aastat vana ning 60 hz ajal on mustvalge pilt.

      Comment


        #4
        Ma ei tea täpselt kuidas see lülitus rgb režiimis toimib aga minu telekas on võimeline rgb sisendiga ka Ntsc-d mängima. tavalise rca sisnediga ei toimi aga ntsc.
        "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

        Comment


          #5
          Jakim,RGB signaal ja NTSC on kaks täiesti erinevat asja.
          Vana helitehnika remont Pärnus

          Comment


            #6
            Võta telekas lahti ja vaata mis videokivil nimeks. Siis otsi netist tema andmeleht ja ongi selge.
            Mul on Samsa telekas ja temale tuli lihtsalt NTSC kvarts külge riputada (kohtki plaadil olemas).
            PAL ja NTSC on väga lähedased süsteemid, PAL on hilisem ja täiuslikum. Dekoodrid võtavad enamasti mõlemat, kui vastavad kvartsid küljes.
            Jutt on oluline tõesti RCA-sisendist antava signaali puhul, RGB sisendisse läheb "puhas" RGB, seal kodeeringut enam pole.
            - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
            - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

            Comment


              #7
              Mis määrab siis RGB puhul sageduse? Ja miks ntsc divx filmid jõnksutavad tavalise RCA sisendi kaudu?
              "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

              Comment


                #8
                Kus kohapeal telekas see video kivi tavaliselt asub?
                "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

                Comment


                  #9
                  Kuskohast sa filmi vaatad - arvuti kettalt või nt. makist?
                  Jõnksutamine võib olla tingitud arvutist - ei jõua järele. Siis peaks monitori peal sama asi märgata olema. Kui telekal pilt hüppab püstsihis, nagu ei tahaks raamis püsida, võib saade tulla 60Hz kaadrisagedusega. Siis sõltub juba telekast kas ta suudab seda signaali sünkroniseerida või mitte.
                  Ühe juhtme kaudu telekasse signaali söötes (RCA pistik) on värvisignaal kodeeritud kas PALis, NTSCs või SECAMis (viimast ei peaks enam leiduma). Kui telekas nt. NTSC-d ei seedi, ongi pilt m/v ja võimalik et hüppab. Lahendus: teha telekas NTSC peale ringi kui võimalik.
                  Kui aga söödad teleka RGB sisendisse signaali (allikast tuleb vähemalt 3 juhet + maad), on tegemist kodeerimata "puhta" videosignaaliga ja ta peab värvilisena ekraanile ilmuma. Iseasi, kust sellist signaali võtta - ehk mõni videomäng kuid minuteada mitte arvuti videokaardist.

                  Videokivi on enamasti 1 suurtest klotsidest, >24 jalaga. Teine suurem plönn telekas on juhtprose. Seega kui loed nende margid ja paned kirja, saab ehk oletada. ASukoht plaadil sõltub juba montaazi joonistajast, seda on raske ette ennustada.
                  NTSC süsteemi saated
                  - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                  - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                  Comment


                    #10
                    jônksutamine on pigem sellest, et telekasse aetakse pilti 25 kaadrit /sek, aga filmid on kas 24 vôi 30 vôi misiganes.
                    ja ei saa neid asju niilihtsalt ühtlustada. ja siis jäävad need videomällu kirjutamised nähtavaks
                    Mingi proge on olemas(nime ei mäleta) ,mis mängib 24 kaadit /sek filme 25 kaadrit /sek
                    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                    Comment


                      #11
                      Ühel telekal oli vaja ka lihtsalt ntsc kvarts tinutada aukudesse ja siis service menüüst ntsc enableda, mingi daewoo oli
                      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                      Comment


                        #12
                        24/25 kaadri probleem peaks tekkima salvestamisel aga mitte vaatamisel. Mul igatahes jooksid divx-id normaalselt.
                        - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                        - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                        Comment


                          #13
                          kunagi uurisin, miks pilt telekas jônksub, aga arvutis mitte, siis seletati nii...
                          Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

                          Comment


                            #14
                            Asi täpsemalt näeb välja siis nii Matrox G450 - RGB väljund st. telekasse läheb 3 värvi + rgb lülituse signaal+ video composit. Selle juhtmega on pilt ilus st. filmid ei jõnksuta. Kui aga kasutan tavalist rca-d siis pal kodeeritud filmid mängivad ilusti.Ntsc filmid aga jõnkustavad ainult telekas. Arvutis matrox töötleb ntsc samuti pal-iks ilmselt sealt see jõnks tulebki.
                            See proge mis kaadrite arvu sekundis muudab on Divx G400, aga kahjuks viimane versioon tuli 2002 veebruaris ja uusi divx codeceid ta enam juhtida ei suuda st. jõnksab edasi olgugi et paned play 23,976 @25 fps
                            "Computers in future may weigh no more than 1.5 tons."(Popular Mechanics, 1949)

                            Comment

                            Working...
                            X