Soome tv

[fre]

....... Et kui 1,5m otsefookuse parabooli ette mingi dipool aretada, kas siis on mingit tolku võrreldes pika yagiga?

Paraboloidpeeglit detsimeeterlainetel kasutada ei soovita, võimendus jääb väga nadi.
Nimelt võimendus sõltub lainepikkusest väga, sentimeeterlainetel on selle kasutamisel juba mõtet
(näiteks Sat-TV). Mul on kusagil vastav graafik paberil, aga vähemasti valemi saab ka internetist:
https://www.electronics-notes.com/ar...irectivity.php

Hartšenko "sik-sak" on rahva seas tuntud kui nn. "poola restantenn". Kui ma ei eksi, leedukad ka tegid samasuguseid.
Nende antennivõimenditel oli kalduvus genereerima hakata ja sellega raadiohäireid põhjustada, naabrid olid hädas...
Olen selliseid ka ilma võimendita variante näinud (antenni küljes plaadil on vaid sobitus kaabliga), tõesti on üllatavalt
hea võimendusega antenn oma lihtsuse kohta.
Aga küljesolevad lühikeste pulkade rivid võib rahumeeli ära võtta, kasu neist pole, vaid iluasjad...

PS. Nüüd avastasin et päris vana teema ja et olen sedasama juba varem (teema algusepoole) kirjutanud.

[swl]

Leidub siin huvitavaid fakte ,palju lugemist
https://etvajalugu.wordpress.com/lii...aeg-1959-1965/
Kirjutatakse, et teleedastus Eestis algas 1955 a. Sillamäel ja edastati Leningradi TV saateid.

Võib olla see jutt passiivset retranslaatorist oligi mingi ideede segunemine-oleneb kummal pool metallplaatidest seina olla. Ajakirjas Radio oli ka mingi pilt olemas ja laiuselt ulatus rajatis isegi vist mingi saja meetrini. Mõõtmed olenesid vist ka peegeldaja ja all orus olevate antennide vahekaugusest.

[Scott]

Omal ajal olevat tahetud Soome TV vaatamise takistamiseks metallvõrk püsti panna. Oli see plaan tõsine või mitte, ei tea, aga selles https://www.efis.ee/et/filmiliigid/f.../sisukokkuvote nii väideti.

Kas lahele varje ehitamise mõte olla seltsimeestele komparteis pähe tulnud, ei oska öelda, kuid sarnaselt raadio segajatele taheti püstitada Soome televisiooni segajad. Õnneks tehti neile ruttu selgeks, et see hakkab ka Soomet segama ja kära tõuseks palju suurem kui välja kannatatav oleks.

Selles filmis on ka palju rahvaluulet, mistõttu tasuks asja võtta dokutainmentina, mitte tõestisündinud faktidena.


Üks lugu, mida olen lugenud, oli see, et Tallinnast lasti releeliinide kaudu Tartusse ja mujale Eestisse Soome tv saateid omainimestele vaatamiseks, kui ETV päeval ei töötanud. Olla paar korda juhtunud, et saateõhtu alates unustati releeliin ETV peale ümber lülitada ja lõunarahvas sai ka Soomest maitse suhu. Muidugi jäid mõned selle ennekuulmatu riigivaenuliku teo eest preemiatest ilma.

[Shele]

Kui Tartus elasin, siis mäletamist mööda ükskor tuli mõneks sekundiks Soome pilr Eesti asemel, Hartchenko antrnn on ikka midagi muud, kui Poola rest.

[swl]

Nagu kirjutab Scott releeliinidega toimunud sekeldustest, umbes sama rääkis meile koolis ka õpetaja 80-ndate algul.
Hiljuti vestlesin Inimesega, kes ütles, et kui Pärnu 9 kanali peal Kesktelevisiooni saated lõppesid, siis edastus mõni kord jätkus YLE programmiga, ainult häält ei saanud edastada, kuna siis oleks kohe olnud selge, et saate edastus on "liiga ligidalt" .Aga muidu ülilevi nagu ülilevi ikka, miks ta siis Pärnuni ei ulatu.
Paljud ju mäletavad kuidas Espoo TV2 all hakkas tropoga Tampere TV1 kontuurid paistma.
Algsignaali olevat vastuvõtnud telemasti keskele paigutatud lainekanal Espoo pealt.

[OSX]

Aga muidu ülilevi nagu ülilevi ikka, miks ta siis Pärnuni ei ulatu.

Ma tellisin sellelt "ülilevilt" vahel ka testtabelit, sest endal polnud sellist generaatorit, see võimalus oli täitsa abiks ;9 .

[Scott]

Minu jaoks natuke arusaamatu, kuidas OIRT saatetrakt CCIR heli suutis edastada

Ega tol ajal keegi pilti ja heli osadeks ei lahutanud, kõik oli üks tervik. Ja lääne 5,5 MHz heli mahub kenasti vene 6,5 MHz laiusest kanalist läbi.

[swl]

Netis kolades leidsin sellise huvitava fakti, et Järvekandis oli releika mastis vastuvõttu antenn ja alla 1W saatja mille sagedus oli peidetud "nurga taha" (seda siis vist ainult välistele konverteritele, millised olid 21-41 kanalile, värvikatel oli sisene blokk juba 800+ Megani juba vist ,teadjamad parandage).
Ju ta siis kusagil 41 kanalist
kõrgemal oli.
Kui saabusid juba uuemad ajad, siis olevat kohalik omavalitsus isegi toetanud sellist initsiatiivi.
Edastust hoidis ülal üks sidevõrgus ametis olnud kutsungiga amatöör.

[vaiko]

Hartchenko antrnn on ikka midagi muud, kui Poola rest.

Hartšenko kirjeldab oma antenni esmakordselt ajakirjas Radio nr.3 1961 lk. 47-48: http://archive.radio.ru/web/1961/03/
Viimatist artiklit sellel teemal saab lugeda Radio nr.11 2020, kus räägitakse just dm-toaantenni kahest variandist: võimendiga või ilma.