DVB-T antenn vs tavaline

[MaXakas]

Niisiis sai olümpia nautimiseks DVB-T USB pulk ostetud, aga kaasas oleva veerandlaine pulkantenniga natuke kehv levi. Vaja miski võimekam tubane antenn osta.

Mis vahe on DVB-T antennil ja "tavalisel antennil" kui vastvõetavad sagedused sobivad? "Tavaline toaantenn" http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-b...?artnr=900-026 sobiks?

Ja DVB-T antennidel enamasti märkus, et antennile annab toidet DVB-T tuuner. Ma millegi pärast ei tahaks uskuda, et see mu USB pulk antennile toite andmisega tegeleks

Äkki kellelgi anda linki netis DIY antennile 666 MHz jaoks? Tallinna vaba MUX tuleb saatana sagedusel!

[GU50]

Vs: DVB-T antenn vs tavaline

Ja DVB-T antennidel enamasti märkus, et antennile annab toidet DVB-T tuuner. Ma millegi pärast ei tahaks uskuda, et see mu USB pulk antennile toite andmisega tegeleks

Nendel nn. DVB-antennidel on enamasti võimendi, mis saab toidet tuunerist piki sedasama antennikaablit, muus osas on üsna tavalise UHF antenni moodi. Osadel on ka mootor antenni pööramiseks.
USB pliu ilmselt ei väljasta toidet, aga eks see ole täpsemalt juhendis kirjas. Digi-TV toimetab kenasti ka tavalise UHF (=detsimeeterlaine) antenniga. Antenni tõhusus oleneb vastuvõtu asukohast. Mida pikem - seda parem Antennivõimendi vajadus selgub töö käigus.

[eERuheeRu]

Vs: DVB-T antenn vs tavaline

Terv

Sai nüüd omale sebitud kompuutrisse DVB-T USB vastuvõtja, kõik värk töötab nagu šveitsi kell, välja arvatud see, et pilt ja heli hakivad.

Parema leviga kohas sain pildi ja heli ilusti jooksma ja isegi demosin rahvale, milleks see pisike julla võimeline on.

Minul aga, on s*tt levi. Ma nuputasin siin, et mismoodi ma saaks seda levi paremaks teha / signaali võimendada. Proovisin seda antenni liigutada ühest kohast teise, aga abi polnud, heli mulksub ja pilt hakib.

Kasutusjuhendist lugesin, et antenn genereerib elektromagnetlaineid ja seetõttu on parem levi kui antenn (magnetalusega) paigutada metallalusele (ilmselt siis parema magnetilise läbitavusega metall, teras, raud vms), sellest oli abi, antenni kinnitamine aknahinge külge oli kõvasti abiks, heli enam ei hakkinud, kuid pilt endiselt hakkis.

Siis hakkasin asja timmima, proovisin erinevaid metallesemeid akna lähedale paigutada ja antenni sinna kinnitada, parim tulemus tuli nõukaaegse suure maitseainetopsi kaanega, mils oli pärit kirjagal "USJUM" karbi pealt , aga tegelikult, kas on mingi lihtne kodune variant, kuidas kaasatulnud antenn paremaks muuta, üldjuhul traadi, pleki jms metallijupid hoopis paistavad summutavat signaali (tln 666Mhz)??

[reuter]

Vs: DVB-T antenn vs tavaline

antenni kuju ja ehitus on määravad.
suvaantenni saab vahel aidata ekraani lisamisega tahapoole, aga suurem ja pikem antenn on ikka parem lahendus

[Shele]

Vs: DVB-T antenn vs tavaline

Selle pikema antenniga on see paha lugu, et mida pikem, seda kitsam on sagedusriba. Sobib hästi ühe (paari kõrvuti) kanali jaoks, aga kui sagedused erinevad, siis on teist redelit veel vaja. Ise kasutan nn. siksak (kaks ruutu nurkapidi koos) antenni. Mahub kenasti aknale ja kõik Eestid/soomed olemas.

[vanemleitnant]

Vs: DVB-T antenn vs tavaline

Siiski on ka päris "pikki" antenne, näiteks selline, mis võtavad vastu 21-69 kanalit.

[martinj]

Vs: DVB-T antenn vs tavaline

Antenni enda pikkus ei määra nii väga sagedusriba, kui pulkade jämedus (sageduse määrava ära pulkade pikkused). Mida jämedamad, seda laiem. Muide detsiantennid on üldse väga laiaribalised. Ainuke häda (kaugvastuvõtu puhul), et lairibaantennid on arvutatud kõige kõrgemale sagedusele.

[Shele]

Vs: DVB-T antenn vs tavaline

Loomulikult on pulkade jämedus esmane, aga eri pikkuse/jämedusega pulkadega antennil langeb võimekus ja Yagide häda on teada-tuntud: kaabliga sobitamine laias sagedusvahes. Kui saadakse, siis võimekuse ja jooksevlaineteguri hinnaga.
Ma ei väida, et need antennid halvad oleksid: mul on lihtsalt võimalus jagada oma kümnete aastate kogemust oma antennidega. Häda selles, et ei leia nagu ühtegi korralikku linki ja ise arvutis joonistama ei hakka (aja+närvikulu). Vanemates raamatutes on nagu kirjeldusi, mul on kah kirjandust. Kui keegi saab, võib ära skaneerida. Soovitan proovida, kuna mingi katseeksemplari saab teha eriti käepärastest materjalidest üsna minimaalsete kulutustega.
Põhieeliseks pean just kaabliga kokkusobivust laias sagedusvahemikus.
Kui otsida, siis venekeelset, suurepärast infi annaks otsing K. Hartshenko nime järgi.
K oli vist Konstantin ja see ts on nigu tsai.