Äikesekaitse TV, STB jms antenni kaablile

[ints0000]

Viimasel ajal igalpool räägitakse, et digiboxid jms on jube nõrgad ja äikese ajal tuleb antenni kaablid küljest ära võtta.
Kuidas siis asi ikkagi on? Jube tüütu on koguaeg antenni pistikuid solgutada
Minu antenn on pöningul ja jagurid on maandatud.
Siis ei ole loomulikult enam midagi teha, kui otse maja pihta lööb.
Kas selline asi kõlbab ka millekski?

[martinj]

Vs: Äikesekaitse TV, STB jms antenni kaablile

Lugemist

http://www.digi-tv.ee/viewtopic.php?f=41&t=9680

ja
http://www.digi-tv.ee/viewtopic.php?...=%C3%A4ikesega

Minu arvamus: kui juba välk sisse lööb, siis on digiboks su viimane mure. Antenn on välgu püüduriks vaid siis, kui see asub muust objektidest kõrgemal.
Samas äike võib indutseerida suvalises juhtmes voolu.

[henri503]

Vs: Äikesekaitse TV, STB jms antenni kaablile

Õhus tekkiv statiline elekter äikse ajal pidavat lõhkuma neid boxe.

[martinj]

Vs: Äikesekaitse TV, STB jms antenni kaablile

sealtsamast teemast

Pigem tuleks kirjutada et:
Pole mitte mingit erilist vahet kas elekter ja side (telefon, internet, IPTV, kaabel-TV, ka antennikaabel või ühisantennikaabel) tulevad majja sisse õhuliini pidi või maakaabliga. Madal pilvedevaheline äike või otsene pikselöök naabruses indutseerib mõlemal juhul kaablites ja liinides sellised pingeimpulsid mis nn lõppseadmed (modemid, ruuterid, digiboksid, telekad ja arvutid) ära rikuvad. Enamasti ei varusta ükski teenusepakkuja (Elion, Starman, STV jt) kliendi seadmeid ühegi täiendava kaitsevahendiga (mõnel seadmel näiteks osadel ruuteritel on küll sisse ehitatud mõningane kaitse kuid selle riknemise korral üldjuhul Eestis neid ei remondita - keegi ei asenda riknenud sisemist kaitseahelat. Kasutaja peab ise kõikidele „sissetulevatele juhtmetele“ hankima III (3) kategooria (IEC) ehk D klassi (DIN) liigpingepiirikud / kaitseseadmed. Juhul kui need pea iga äikesega riknema kipuvad siis neist „ettepoole“ veel ka II (2) kategooria ehk C klassi ja/või I (1) kategooria ehk B klassi kaitseseadmed lisaks. NB! Kõik need kaitseseadmed nõuavad korraliku maanduse (maaühenduse) rajamist ja ühendamist. Need kes arvavad et sellised kaitseseadmed on liiga kallid peaksid lähtuma hoopis äikese poolt tehtava võimaliku kahju (telerid, arvutid jne) hindadest / kuludest. Ainult toitepistiku lahutamisest äikese ajal pole mingit kasu kui ülejäänud korterisse või majja sisenevad ja seadmeteni ulatuvad juhtmed lahtiühendamata jäävad!

[Jyrka]

Vs: Äikesekaitse TV, STB jms antenni kaablile

Mõne aasta tagune juhus, pere oli kaks nädalat reisil, tagasi tulles Sony telekas ei kuulanud enam pulti. Antenn ja toitejuhe olid tagant ära, vahepeal välk lõi umbes 100m majast paplisse, telekas asetses esiküljega suure akna poole ja silma kivi oli läbi.

[A.R.]

Vs: Äikesekaitse TV, STB jms antenni kaablile

telekas asetses esiküljega suure akna poole

Arvutite ja TV kasutamine nii et nad on akendega rööpi, kas nii või naapidi, on ka kasutaja silmadele kahjulik.

[marcor1]

Vs: Äikesekaitse TV, STB jms antenni kaablile

Teoreetiliselt I+II (b+c) kaitse piirikud kilpi ja täppispiirik(d) toitejuhtme ette. Lisaks on antennikaablile, omaette vidin. Kogu asi eeldab loomulikult maandust.
Praktikas ei tule suvel nagunii, sealt midagi ja pole aegagi vaadata - seega pistikud seinast välja.

[a1]

Vs: Äikesekaitse TV, STB jms antenni kaablile

Viimasel ajal igalpool räägitakse, et digiboxid jms on jube nõrgad ja äikese ajal tuleb antenni kaablid küljest ära võtta.

Minuarust ei ole digilevile üleminek kaasa toonud füüsikaseaduste muutumist. Pigem peaks probleeme nagu vähem olema, sest vastuvõtuantennide füüsilised mõõtmed on väiksemaks jäänud ja äikeselahenduse spekter on sageduse kasvades langev. Iseasi muidugi, kui uuemal ajal ei viitsita enam kõrgsagedussisendit korralikult teha ja sealt vaatab äikesele vastu kohe aktiivelement ilma igasuguse sisendfiltrita. Julgen arvata, et enamus hädasid läheneb üle toite või sideliini, kus kaabli pikkus on kordades suurem kui antennikaablil.