Realaotus LCD telekal?

[kanajuurikas]

Uuemal ajal on turule siginenud nn õhukesed telekad ja kahurid, mis töötavad nn digipõhimõttel - jutt ei ole ridadest vaid pikslitest.

Pikka aega kvaliteetseid arvutimonitore pruukinuna olen harjunud telekamaailmaga võrreldes ikka väga tiheda pildiga.

Kõige rohkem häirib mind kahe maailma vahel:

1) hind
2) realaotus

Hinna määrab nõudluse ja pakkumise tasakaal. Millegipärast tundub mulle, et sama raha eest saab arvutimonitori "rohkem".

Arvutimaailmas saadi juba ammu aru, et ülerealaotus on saatanast. Kolmekümnendatest pärit videotehnoloogia muutmine on aeglasem protsess.

Millest ma aga aru ei saa, on uute plasmakate ja vedelkristalltelekate puhul realaotuse tegemine. Kuidas see neil töötab? Kas muidu täisrealaotusega töötavates dataprojektorites ning neis lcd-telekates teisendab kasti sees paiknev loogika videokastist (dvd, dvb) tulnud ülerealaotusega signaali täisrealaotuseks?

Olen seda küsimust küsinud ka telekamüüjate käest, kuid nemad peavad mind vist tulnukaks...

[martinj]

Kas pilt ei tõmmata vahepeal mitte mällu ja siis alles ekraanile ???

[kanajuurikas]

Oletame, et lcd telekal on nn telekasisendid - komposiit, s-video, rgb. Lisaks on tal veel nn arvutisisendid - vga, dvi.

Kuidas siis on? Telekasisenditest tulevale pildile tehakse teisendus ja arvutisisendist eeldatakse täisrealaotusega pilti?

Kusjuures selle teisenduse jaoks on olemas mitmeid algoritme - võta üks ja viska teist.

[kreeklane]

päris uutega ei tea, aga vanematel LCD telekatel asus laotusosa ekraani juhtivas mikroskeemis. generaatorit sünkroniseeriti reasünkroimpulsiga, kaadrisagedus saadi selle jagamisega.arvuti ja telekapildi vahe tuleb sellest, et kasutatakse erinevat reasagedust(arvutis vähemalt kaks korda kõrgemat)

[felch]

Minu arusaamist mööda digitaliseeriti sissetulev analoogsignaal ära ja loeti mällu. Teine skeemiosa skaneeris pildimälu sisu oma kiirusega ekraanile. Sama toimus ka arvutipildiga. Kui masinast tuleb digivideo, tehti see paralleelkoodiks ja kirjutati jällegi samsse mällu. Seega ei ole asja töö kuidagi sõltuv sisendsignaali laotussagedusest.
Pilditöötlusalgoritmid tulevad mängu kui inff jookseb LCD omast erineva resoga. Nt. tuleb 800*600 aga LCD on 1024*768.
Pilti kas vähendatakse (tekib must raam) või venitatakse välja üle ekraani. Mõlemal juhul on tulemus vilets. Seega on LCD puhul kõige targem rakendada manuaalis antud resot. Sagedus on ebaoluline.

[kanajuurikas]

Ühesõnaga, niipalju kui ma aru saan, te väidate, et interlaced ja progressive video ei oma lcd telekates mingit vahet? Lihtsalt telekas on NII TARK, et misiganes signaali talle sisse ei lase, tüüp mängib kõik sujuvalt maha ilma "kammiefekti" tekitamata.

Ja kui lcd telekal on ridu teine arv kui sisendvool, siis skaleerimisel kannatab pildikvaliteet. Ei tea mispärast siis need lcd telekad kõik pasundavad, et neil on miski tuhat rida jne, kuigi mängivad pal videot?

[felch]

Minu jutt käis LCD monitoride kohta, telekatest ei tea. Ilmselt on neil asi sarnane.
Arvestades seda et PAL'is on ridu ja punkte tõesti vähem, peab digiahel mingit pilditöötlust rakendama küll.

[kreeklane]

vaata arvutimaailma 3. numbrit, ehk saad sealt midagi tarka.üks asi on kindel-segane värk, ja mida rohkem uurid, seda segasemaks läheb.

[kanajuurikas]

Teen populaarteadusliku vahekokkuvõtte, mis minuarust peaks olema õige.

Realaotus:

Kõik uue põlvkonna telekad (tft, plasma) näitavad täisrealaotusega, järjestrealaotusega? (progressive) pilti. Ülerealaotusega (interlaced) signaal teisendatakse enne kuvamist täisrealaotuseks. Seda teisendust saab teha hästi ja halvasti, sõltub sellest, mis kivi telekal sees on, mis omakorda peegeldub siis hinnas?

Resolutsioon:

Uuemad telekad pasundavad (isegi kooptelekad), et neil on tihedam pilt, kui pal-i jaoks vaja on. Näiteks Philips pixel plus väidab, et tal on 833 rida. Kah mul asi - ridu peaks olema alates tuhandest, siis võib alles rääkima hakata. Tihedama pildi eeliseks on, et vaataja ei näe ekraanil jooni nagu rehapulki. Pildikvaliteet ei parane, pigem kahaneb skaleerimise käigus. LCD peal on vist väga raske üldse midagi skaleerida kui see ei ole täiskordne tehing.

Maatriks:

Kineskooptelekatel ei paikne punktid nagu malelaud, vaid on kuidagi vaheliti. Eks nad vist püüavad sellega silma petta, et pilt tihedam tunduks. LCD jne telekatel paiknevad punktid nagu malelaual. Seega on kineskooptelekatel juba ette teada, et pilt on kuidagi sogane, tänu vaheliti paiknevatele punktidele. Arvutimonitoridega on sama lugu, kuid arvutikineskoopmonitore päästab väga tihe maatriks.

Projektsioontelekad:

CRT projektsioonikatel korduvad kõik kineskoobi hädad. LCD projektoril ja projektsioontelekal on kõik samad omadused, mis tavalisel LCD ekraanil.

VGA monitor ja videosignaal:

PAL videosignaal on niivõrd kehva (aeglane sagedus vms), et korralik VGA kineskoopmonitor ei soostugi seda üldse näitama. LCD on selles suhtes leplikum, kuigi ma ei saa aru, miks LCD arvutimonitoridele juba ei ole tavalist videosisendit külge monteeritud...

Videopistik:

Uuemal ajal vist ikkagi sulanduvad kaks maailma kokku. Nii arvutipilt kui ka videopilt edastatakse sama DVI liidese kaudu. Puhtad kirkad värvid ja teravad piirjooned. Kahjuks ei tea enamus vaatajaid sellest midagi. Täna käisin jälle telekapoes - masendav, raffale kohe meeldib komposiitvideo rca pistik ja see rõve pilt, mis siis sedakaudu edastatakse. Isegi nii viisakas kohas, nagu Tallinna Sony Center... 50k lcd ja ~15k dvd on omavahel komposiidiga ühendatud.

Küsimused:

Kas keegi seletaks populaarteaduslikult ära, milliste füüsikaseaduste tõttu vga kineskoopmonitor ei saa tavalise PAL-videosignaali näitamisega hakkama?

[felch]

See ei ole füüsikaseadus vaid molu ehitus. Nimelt on madalaim VGA sagedus 31,5kHz. Telekal jällegi ainult 15,625 kHz. 2* madalam siis! Molu lihtsalt ei suuda sellist sagedust ära sünkkida. Asi ei ole muidugi vaid sünkros, alati saab tehga vastava ahela. Ka realaotus ei tööa allapoole 31,5k-d. Tõsi, on ka selliseid monitore, mis telekat näitavad - Nokia 447K (TV). Seal suutis laotus kka madalamale sagedusele minna kuna lülitati juurde lisakonded. Iseenesest lihtne skeem aga (hinna pärast?) seda enamikel monitoridel ei ole.
Vanad CGA monitorid suudaksid küll TV sagedusel käia.

[kreeklane]

[quote]
jutt on kõik õige,aga...
monitorile on ükskõik mis süsteemis signaal on, monitor näitab RGB pilti s.t, ta kasutab puhast värvi.järelikult pole vahet,kas on LCD või CRT monitor.kui miski on pahasti, siis viga on dekoodris, see jääb aga juba arvuti poole peale.