Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

[LonelyWalker]

Kunagi aastaid tagasi sai digiboksi jaoks fraktaalantenni makett kokku pandud, häälestatud K32 (562 MHz) peale (vana Vene-aegse loogika järgi, et võimendus ei kuku madalamatel kanalitel väga järsult). Tulemus oli selline, et Eesti vabad kanalid E28 tulid ette, kuid sageli häiretaga (signaali tugevus 89, kvaliteet 60), kõrgemad tasulised kanalid tulid puhtalt, kuigi ma neid ei vaata/näe. See K32 oli katseliselt pandud Soome kanalite vaatamiseks, ehkki need ette ei tulnud. Antenni ja vaba õhu vahel on kortermaja 4 raudbetoonist seina, aknad avanevad vajalikust suunast vastaspoole ja vastasmaja katuselt vaatab vastu paar mobiiliantenni. Antenni ja pikenduskaabli vahel on antennivõimendi (kaablikadude kompenseerimiseks). Võrreldes tööstusliku võimendiga toaantenniga on selle maketi parameetrid subjektiivselt paremad. Tallinna TV mast asub ca 1 km kaugusel, maja on Lasnamäe künka peal. Telekat ma tegelikult vaatan üldse paar korda aastas, seega pole asjast väga probleemi teinud, kuid täna tekkisid anomaaliad, mis nõuaksid spetsialistide lahtirääkimist.

Täna, kui õiget kellaaega hakkasin otsima, panin teleka sisse ja polnud ühtegi kanalit enam. Automaatotsing leidis 63 kanalit, enamik Soome omad. Asja lähemal uurimisel selgus, et digiboks ei suuda leida Eesti E28 (530 MHz) (ETV, ETV2, Kanal 2, TTV), leidis küll Eesti E30 (546 MHz) (France 24, TV3, ETV+). Signaal 89, kvaliteet 0. Soome kõige tugevamad kanalid tulevad K26 (514 MHz) MUX A (Iisami) (TV5, Jim, 6, MTV, Nelonen Prime). Signaal 89, kvaliteet 0. Iisami asub Kesk-Soomes. Enam-vähem puhtalt tulevad K44 MUX B (Espoo) (MTV3, Liv, Nelonen, Sub, Estradi, Max). Signaal 89, kvaliteet 0. Suhteliselt talutavalt tuleb K46 (674 MHz) (Frii, Fox, Hero, Iskelmä). Signaal 89, kvaliteet 0. Espoo K53 MUX E ei tule enam.

On see mingi ajutine ülilevist tingitud anomaalia? Ja ikkagi pole loogikat selles, et Eesti E28 ei tule üldse läbi, ehkki saatja on ca 1 km kaugusel.

Oskab keegi selle lahti seletada?

[Svago]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Mingeid anomaaliaid pole, pärast Soome TV sageduste muutust on endiselt kõik 100/100.
Eesti omad tulevad laiaribalise aktiivantenni küljega ja 35km kaugusel mastist.
Proovi ilma võimendita.

[Scott]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

28. kanal ei tule seepärast, et antennivõimendi on üle küllastatud liiga tugevast signaalist. 1 km Teletornist ei vaja ka traadijupiga mingisugust võimendit ja kümne meetri piires kaablikadusid ühe vastuvõtja kasutamisel praktiliselt ei ole. Samuti on mobiilijaamad lokaalselt väga tugeva signaaliga ja vajavad LTE-filtriga elimineerimist.

Nagu Svago ütles, võimendi vahelt välja.

Kui antennikaabel on koostatud (peenikesest kaablist valatud otstega) valmispikendus(t)est, siis need on teada pahn. Ikka korralik antennikaabel rullist ja sinna otsa F-pistikud koos metallist otsikutega.

[LonelyWalker]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Tänu vastajatele. Väike ülevaade sellest, mis tehtud ja mis teoksil.

Panin antennimaketi ja võimendi vahele König In-line LTE filtri (pass band 5-790 MHz 2db, stop band 822-862 MHz, 35db), Espoo K44 tuleb nüüd täiesti puhtalt, muus osas on asi muutusteta. Signaali kvaliteet on alati 0. Võtsin prooviks võimendi vahelt välja ja signaal on 0, mitte midagi ei tule läbi. Saatjasuuna ja antenni vahel on kortermaja 4 raudbetoonist seina ehk kõrvalkorter.

Asja iroonia on selles, et ehkki antennimakett on arvutatud Espoo K32 jaoks, ei suuda digibox seda kanalit isegi tuvastada. Võimalik, et olen ka arvutustes midagi mööda pannud. Aluseks võtsin "vuntsidega" liblikantenni prototüübi (nagu n.n poola rest) ja murdsin dipooliharud Kochi fraktaalideks 1x. Dipooli üksiku haru pikkus on antud juhul 1/8 lainepikkust ja sobituseks tegin U-aasa.

[Svago]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Kas siis E28 ei tulnud ilma võimendita? Kas oled proovinud uuesti kanaleid sisse lugeda?

U-aas ei sobi ju laiaks ribaks. Tundub tõesti, et midagi on valesti arvutatud? Osta antenn koos filtriga:
http://www.serigo.eu/antenna-product...008uf-lte.html

Mul oli ka probleem 44. kanaliga, kui tõstsin antenni kõrgele katusele. Signaal oli 100% ja kvaliteet 0%.
Sain alles siis korda, kui tõin antenni allapoole. Nüüd on mõlemad 100%.

[LonelyWalker]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Käisin shoppamas ja tõin korralikku kaablit ning tegin uue pikenduse. Praegu on Espoo K44 nagu prillikivi (ehkki kvaliteet on 0, kuid vigaseid bitte ei ole), Espoo K32 ei ole üldse, ülejäänud Soomed on olemas. Eesti pildid tulid kõik ette, kuid (signaal 89, kvaliteet 0, korrigeerimata bitte 5%) pildid on tihti ruudulised. Ühesõnaga - mobiiliantennide mõju ja kohalike ITimeeste traadita koduvõrgud on ilmselt ära nullitud ja taastunud olukord, mis oli pärast seda, kui naaber oma mööblit ringi paigutas.

See E28 pole ilma võimendita kunagi tulnud. Ma kunagi tellisin Starmani kõige odavamat kaablipaketti, kuid pärast seda, kui nad Soome kanalid mingite Ohotade jms. asendasid, loobusin. Ma pole eriti suur telekavaataja, kuid vahel on vaja uudiseid jälgida. Pärast digile üleminekut ei viitsitud kollektiivantenne uuendada põhjendusega, et "nüüd on kõik ju kaablis". Seda ma võimlen, et mitte surnud hobust maksta.

See logoperioodiline antenn ei sobi korterisse. Peamine probleem on selles, et toas on ainult üks koht ja üks suund, kus toaantenn töötab - välja peilitud tööstusliku antenniga - lisaks on antenni ja saatja vahel üks korter oma varjestatud raudbetoonseintega. Seda fraktaali ma katsetasin huvi pärast, kuid korralikku kirjandust selle väljaarvutamiseks ei ole, lisaks pole seda kodustes tingimustes väga võimalik mõõta. Fraktaali kasutavad praktiliselt kõik mobiiltelefonid, enamasti loopi. Minu projekt on "tagasi inseneeritud" ühe ameeriklase pealt, ümber arvutatud K32 peale (mida see üldse vastu ei võta) ja täiendatud topelt lisadipoolidega. Kultuurne oleks see arvutis ära simuleerida ja praktikas üle mõõta, kuid see on üle minu võimaluste. Ühesõnaga, tuleb uus antenn kokku panna.

[vanemleitnant]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Pärast digile üleminekut ei viitsitud kollektiivantenne uuendada

Kui vana kaabel läheb katusele ja seal on vanad antennid, peaks Eesti ikka tulema 1 km kuguselt.

[LonelyWalker]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Pole sellest kollektiivsüsteemist enam midagi alles. Pärast seda, kui ma olin ühistu esimehelt küsinud, et kas ma võin vana masti otsa oma antenni panna, saagis ta selle enne katuseremonti oma käega maha, sest " see jäi ette ja nüüd on nii kui nii kõik kaablis". Aeg-ajalt antennimakette kokku panna on ju ka arendav.

[Svago]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Minu jaoks on kummaline, et antenn on arvutatud 32. kanali sageduse järgi ja 44.k. tuleb hästi. Olen oma antenne teinud kümneid aastaid Spindleri antenniraamatu järgi. Seal on ka võimenduse ja suunadiagrammide pildid. Tavaliselt tulevad siis ikka madalama sagedusega kui 32. kanali oma ja kõrgema sageduse võimendus kukub väga järsult. Palju aitab ka sobitustrafo 300/75 kasutamine. Neid liigub ka kaubanduses, kui omal sobivat ferriitrõngast pole.

Mul oli rubla ajal klient 1km kaugusel meie TV mastist Pirital. Soome MTV3 oli alles tööle hakanud. Tema katuseantenn, meie saateantenn ja soome oma olid ühel joonel. Nägin kurja vaeva, aitas ainult 2 kitsaribalise võnkeringiga MTV3 kanali võimendi.

[LonelyWalker]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Ma pole kahjuks elukutseline (jäin kunagi kehva matemaatika pärast TIP-i kooli ukse taha), kuid olen püüdnud probleeme lahendada saadaoleva kirjanduse ja targemate spetsialistide abil.

Kui ma oma maketi kokku olin saanud, siis otsisin Baluni ja Ameerikast tellimine tundus üle mõistuse kallis ning keerasin lihtsalt U-aasa kokku (32. kanali järgi). Hiljem nägin, et Oomipoodi oli ka müügile saabunud, kuid ei viitsinud maketti enam laiali lammutada, kuna see töötas siis üsna rahuldavalt.

Fraktaali proovisin lihtsalt haigest huvist, et kas töötab. Selgus, et teooria töötab, kuid milliste valemite järgi, on seni üsna segane. Fraktaali puhul (näiteks mobiiliantenn) võetakse esimese loop'i perimeeter P(null) madalama sageduse järgi ja selle geomeetria kordamisel vähendusega n korda on see struktuur võimeline resoneeruma mitmel sagedusel korraga. Omaette lugu on sobitamisega.

Mina üritasin aru saada ameeriklase projekti loogikast ja minu arusaamise järgi oli temal aluseks n.n vuntsidega antenn, mille dipoolid olid keeratud Kochi fraktaalideks. Siin on link.

http://www.instructables.com/id/How-to-make-a-fractal-antenna-for-HDTV-DTV-plus-/

Mina aretasin asja edasi nii, et panin nelja asemel 8 dipooli (ülemine ja alumine siis ristis) ja võtsin vuntsitraadi pikkuseks 1/4 lainepikkust ehk dipooli pikkus siis 1/8 lainepikkust, kuid nüüd tundub, et oleks pidanud olema kaks korda pikem.

Niipalju, kui ma fraktaalide arvutisimulatsioone ja hilisemaid mõõtmistulemusi olen näinud, siis ülemised resonants-sagedused ei korda ennast lihtsa aritmeetilise kordaja järgi. Seal tundub olevat mingi koefitsient, mis sõltub millestki. Keegi ei avalda oma metoodikat, sest fraktaal on suur äri - töötavat eksemplari saab tohututes kogustes üliodavalt massiliselt toota.

[Svago]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Ma olen ka netis selliseid näinud. Ühes ammuvaadatud vene foorumis kiideti taevani. Olid ka fotod mitmest variandist ja pikk jutt. Ma nagu hästi ei uskunud seda juttu ja olen rohkem Yagi ja selle rühmaantennide kasutaja. Üks töökaaslane ka ehitas väga ammu selliseid, eriti head ei olnud. Korra proovisin Yagi ka koos parabooliga, tänu kõrgetele sagedustele täitsa toimib, ainul antenn on liiga kolakas. Mul üks tuttav vaatas kunagi analoogi ajal sellise parabooliga väga edukalt Rakverest Tallinna DM alas olevat TV-d.

Mul seda raadioamatööri pisikut ei onud, ehkki sai teistele ehitatud, remonditud igasuguseid saatjaid ja transiivereid. Mind huvitas rohkem TV kaugvastuvõtt. Ülilevi ajal tulid väga paljud TV kanalid, tõenduseks sai siis ka fotosid tehtud. Täitsa juhuslikult on õnnestunud 7 erinevas elukohas ka soome TV hästi vaadata Kahel korral olen analoogi ajal soomlastelt kiita saanud, et soome pilt parem kui neil sealpool piiri.

Jõudu ja head katsetamist siis!

p.s. võibolla muudan oma arvamust fraktaalantennidesse, kui hästi välja kukub

[Svago]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Selgus, et teooria töötab, kuid milliste valemite järgi, on seni üsna segane.
Niipalju, kui ma fraktaalide arvutisimulatsioone ja hilisemaid mõõtmistulemusi olen näinud, siis ülemised resonants-sagedused ei korda ennast lihtsa aritmeetilise kordaja järgi. Seal tundub olevat mingi koefitsient, mis sõltub millestki.

Laineteooria on päris keeruline. Kõike asju ei saagi lihtsalt arvutada lainepikkuse järgi.
Näiteks U-aasa pikkus L:
L = (150/ f) x V.
V on lühendustegur ja sõltub kaablist = 0,66..0,77
V sõltub lisaks ka sagedusest. Antennide mõõtmete puhul tulevad mängu veel paranduskoefitsiendid, mis sõltuvad sagedusest ja elementide läbimõõdust.

[rainadov]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Fraktaali proovisin lihtsalt haigest huvist, et kas töötab. Selgus, et teooria töötab, kuid milliste valemite järgi, on seni üsna segane. Fraktaali puhul (näiteks mobiiliantenn) võetakse esimese loop'i perimeeter P(null) madalama sageduse järgi ja selle geomeetria kordamisel vähendusega n korda on see struktuur võimeline resoneeruma mitmel sagedusel korraga. Omaette lugu on sobitamisega.

Soovitan enam tähelepanu pöörata kaabli ja antenni (-de) sobituse peale. Järgmine on juba kaablisumbuvus. Nendega võid palju rohkem kaotada, kui mitmerealise ja mitmekorruselise antennisüsteemiga võita! Antennide omavahelised sobitused kehtivad ka antennide süsteemides.Väikese sumbuvusega kaablid on kallid! Antennivõimendiga vähendad sumbuvuse mõju, aga lisad müra kasulikule signaalile. Kõige parem antennivõimendi, mida näinud olen, töötas termostaadis, vedela heeliumi keskonnas, milles temperatuur oli 14 K! Seega tuleb teha valik, milles võidad, milles kaotad. Edu!

[LonelyWalker]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

Tegelikult pole laineteoorias keerulist midagi, kui asja tunned. Lühendustegur V tuleb mängu siis, kui laine kulgeb mööda tahket materjali, kus selle kiirus on valguse kiirusest madalam.

Enam-vähem olen selle ameeriklase ideele pihta saanud. Ta on võtnud aluseks 2 bay bowtie ehk "poola resti" ehk "kahekorruselise liblikantenni" ja keeranud dipoolid fraktaalideks. "Vuntsidega" liblika arvutamine pole raske: vasak vunts on V-kujuliseks keeratud poollainedipool ja parem vunts samamoodi. Teine samasugune paar on 1/4 lainepikkust allpool. Toiteliini vahe on 1/16 lainepikkust ja täpselt liini keskpaigas on balun. Fraktaalideks keeramine annab esiteks ruumikokkuhoidu ja kuna murtud küljed töötavad lisaks ka iseseisvate elementidena, siis võimendus kõrgematel sagedustel suureneb. Ilma arvutisimulatsiooni ja praktilise mõõtmiseta on väga raske öelda, millisel sagedusel tekivad langused - kõik sõltub paigutatud elementide koosmõjust. Ühesõnaga - müstikat selles asjas pole. Kui ma paraja tüki pappi leian, siis panen järgmise maketi kokku, sedapuhku siis 28. kanalile.

Oskab keegi õpetada, kuidas Oomipoes saadaolevatest materjalidest balun 4:1 kokku keerata?

[Svago]

Vs: Tubane fraktaalantenn digiboksi taga - anomaaliad

http://onetransistor.blogspot.com.ee/2015/10/wideband-antenna-matching-transformer.html

https://www.oomipood.ee/product/symmplaat_summetreerimisplaat_75_300r_48_798mhz?so rt=p.price&order=ASC

http://monitor.net.ru/forum/-info-480156.html