Küsimus Telemaja inimestele

[Scott]

Kes kunagi või praegu ERRi Telemajas töötanud ja tehnilise poolega kursis?

Nimelt sai avastatud Faehlmanni 10/Gonsiori 27 maja katuselt üks torn, mille otsas satiantenni meenutav asjandus. Maaameti kaardiserverist ja Google fotodelt selgub, et see on midagi muud kui satiantenn, sest see on olnud keeratud nii Teletorni, lõuna kui ka Soome suunas. Antenni tõusunurk ei vasta geostatsionaarsete satelliitide trajektoorile.

Oskab keegi valgust heita, millega tegu?



Google pildil on näha torn ja valge lingiantenn, kõnealune "satipann" on suunatud pildil lõunasse ega ole selle nurga alt näha.



Sellel Maaameti aerofotol on antenn näha, suunatud lõuna-edelasse.
Praeguste luureandmete järgi on suunatud põhja-kirde poole. Tõusunurk sama.

Tnx

[olavsu1]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

oletame et telebussiga lingitud.

[vasaraonu]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

oletame et telebussiga lingitud.

Olen näinud telebusse, millel taldrik katusel. Selliste bussidega tehti otseülekandeid.

[OSX]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Sellised paraboolid on väga kitsa avamusega (1-2 kraadi), mis tähendab et sidelingi jaoks on vaja need omavahel suunata täpselt otse, mitte nii nagu tornis olev on piltidele jäänud. Selles mastis oleval peeglil peab "tilt" olema negatiivne, s.o. suunatud alla horisontaali, et üldse linki teha saaks maapealse objektiga (v.a teletorn). Teise otsa antenn peab siis omama otsenähtavust (koos vastava fresnelliga) sinna masti.

Kas täna on Tallinna tingimustes see võimalik...? Mõnda suurürituste objekti ehk veel on nii võimalik linkida, aga need on ka kohe kindlasti optikalinkidega varustatud, mistõttu vajadus õhklingi järele peaks olema maas.
Kuna kõrvalkatustel olevad antennid näitavad kus on orbitaalvöö, siis selge on et oribitaalsidega pole sel peeglil pistmist, vähemalt pildilejäämise hetkedel. Kuna ta on justeeritav, siis võib teda kindlasti suunata kuhu tahes.
Pole ka võimatu, et teda on keeratud n.ö. tagurpidi tuulde, kui aktiivseid linke pole vaja teha. Ta on selgelt suur puri ja nii ebamugavas kohas, nii et isegi vähene aerodünaamiline muutus võib tema elu kergemaks muuta.

[Starfish]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Aga kui minna telemajja ja küsida mis antenn see katusel on ?
Löövad maha selle küsimuse peale ?
Võibolla leidub keegi vastaja kellega huvitav vestelda teleside teemadel...

[jannozz50]

Re: Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Kui see raadiomaja poole suunatud, siis ilmselt majadevaheline kommunikatsioon või siis releepann ülekandejaama jaoks vms.

[OSX]

Vs: Re: Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Tõusunurk ei luba oletada et see saaks olla majadevaheline link. Ausalt öeldes - see oleks idiootseim variant mida teha kahe kõrvutise maja vahele. Optika maksab täna vähem kui gigabitine vask. 40Gbps seadmed hakkavad juba konsumerklassi hinnatasemele lähenema. Milleks siis sellist monstrumit kohalikuks lingiks pidada...

[jannozz50]

Re: Vs: Re: Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Iga asja mis käigust maha võetakse ei võeta kohe posti otsast alla ehk.

[Scott]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Küsimus Telemaja inimestele

^ Kui oleks ammu käigust maha võetud, siis pole eriti tõenäoline, et antenni pärast mitu korda keerama oleks pidanud. Aga ometi seda on hiljuti keeratud.

Aga kui minna telemajja ja küsida mis antenn see katusel on ?
Löövad maha selle küsimuse peale ?

Põhjamaine tagasihoidlikkus , seepärast siin küsisin. Paar vanema aja teleinimest meil foorumis kuulukse olema...

[W@ldur]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Avalik info:
Epp Vent
telemaja perenaine
epp.vent@err.ee

[Svago]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Ülekande- ja stuudiote osakond

(seal on piisavalt insenere – näiteks välisülekande insener).

https://info.err.ee/contacts

[OSX]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Meil on kasutaja Scrafito, kes peaks unepealt teadma mis selle antenniga on või ei ole. Aga teda pole foorumis eriti näha kahjuks (mis mõnes aspektis on ka väga arusaadav).

[klm]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Kahest omavahel tõtt vaatavast sati pannist, kahest pringelsi purgist ning kahest välise antenniga ruuterist (või netipulgast või kaardist või moodulist või millest iganes) saab kah endale raadiolingi valmis meisterdada.
Tegevusraadius on nii pikk kui pikalt õnnestub otsenähtavust (ja veidi ruumi kõrvale) saavutada.

[Scott]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Kõigepealt tänu ühele ELFAfoorumi liikmele (kes soovi korral end ise siin avaldab) uurimise initsiatiivi haaramise eest, samuti Telemaja perenaisele Epp Ventile põhjaliku vastuse ning Janar Vildele täpsustuse eest.

Aastaid tagasi TV Liikuvatel Ülekandejaamadel oli komplektis sagedusel 7,5 GHz töötav raadioliini saatja pildi-heli saatmiseks Telemajasse. Vastuvõtuseadmed asusid kunagises metallist telemastis Raadiomaja hoovis. Neid oli 3 komplekti 1,5m paraboolantennidega, mida sai keerata vajalikku suunda. Vana telemasti lammutamisel projekteeriti Faehlmani tänavale uue ETV maja ehituse katusele metalltorn, mida kutsutakse Kurepesaks. Selle torni otsa monteeriti üks vana masti otsas olnud 7,5 GHz raadioliini antenn koos vastuvõtjaga. Vastuvõtu suunda sai muuta distantsjuhtimisega. Kuna uus asukoht on tunduvalt madalamal kui vanas mastis, siis olid ülekande võimalused tugevasti piiratud. Uute seadmete tulekuga jäi see variant praktiliselt kasutamata. Huvilisena sai üks töötaja seda 1,5m antenni kasutada orbiitidel töötavate SAT programmide vaatamiseks. Viimased ca 20 aastat on see antenn täiesti kasutamata.
Samas tornis asuvad ka vanad kollektiivantennid.

Tahaks loota, et uue Telemaja ehitamisel see Kurepesa koos oma seadmetega ei rändaks vanametalliks, vaid leiaks oma koha muuseumis või õue peal vaatamisväärsusena. Kui juba nii kaua on erinevaid ilmakordi üle elanud, siis väärib see säilitamist ka tulevastele põlvedele.

[OSX]

Vs: Küsimus Telemaja inimestele

Viimased ca 20 aastat on see antenn täiesti kasutamata.

Kuid ometi on see antenn ju ennast liigutanud paari viimase aasta jooksul, nagu sa ise välja uurisid. Arvestades, millist ajamit seal kasutatakse, ei suuda uskuda et tuul seda omatahtsi suutis keerata.