oomid, ylemine piir

[juuzer]

proovisin otsida kyll foorumist, kuid sellist teemat veidi raske märksõnadesse panna, aga võibolla polegi sellest juttu olnud, niisiis:

tihti märgitakse võimenditel (sh ressiiveritel) näiteks takistus 8 kuni 16, siis selline yldine kysimus, et kui tõsiselt seda ylemist piiri peab võtma? see on selge, et kõlar ei tohiks väiksema takistusega olla, aga mis mõtet see ylemine piir esindab?

[Allar88]

sellest ülesspoole pole enam mõtet lihtsalt, kõlari takistus nii suru ja selega w-de arv nii väike. Kvaliteet muidugi kõrge

[humax]

Ei peagi tõsiselt võtma see, mis on märgitud on see ,millises vahemikus võid lõppastet koormata ja see tähendab et koormus võib olla vahemikus 8-16 oomi muidugi siis ka muutub väljundvõimsus vastavalt koormsele.

[juuzer]

et võimendit ei sega see, kui ma panen mitmeid kõlareid jada, nii et tuleb näiteks 48oomi kokku? (jättes kõrvale selle probleemi, et 'power'-it väheks jääB)

et tegelikult ju ei sega võimendit ka see, kui mul yldse kõlarit tagagi pole (mida võiks võtta siis nii, et oomid ulatuvad lõpmatuseni), seega rohkem oome ei tohiks olla võimendile kahjulik?

[humax]

:angry: Ei saa aru kas väljendasin end puudulikult, või ei oska Sa lugeda ja loogiliselt mõelda. mis 48 oomist sa jahud. jutt on max 16 oomi. On vist lihtsam kui otsid mõne erialase raamatu ja loed seda.Pealegi on ka siin foorumis olnud sellest piisavalt palju juttu.Ja seda et võimsust ei jätku , seda probleemi ei saa eirata.Uuri oomi seadust. kirjutan sinu küsimuse põhjal et kui on antud 8-16 oomi siis peab oleama koormus selles vahemikus. näit. 8oomi 10 oomi 14 oomi või 16 oomi ja mitte rohkem. Ilma koormusetta pole soovitav võimendit sisse lülitada.See on juba teine teema ja pikem jutt. On selliseid skeeme , mis seda ei kannata ja pole teada millega sa seal konkreetselt tegeled.

[humax]

TO ALLAR. KVALITEET MUIDUGI KÕRGE ??????????

Ehk seletad seda kvaliteedi värki laiemalt oma nägemuses?

[Deus]

No kvaliteet tuleb natukene kõrgem ju kuna ei tule seda moonutust sisse sel määral kui ntx 8 oomiga ... suuremat takistust võib alati järgi panna, nii olen ma aru saanud, väiksemaga võib asi hapuks minna.

[W@ldur]

veel ka seda, et kui laod väljundisse ikka suurema ja suurema takistuse, siis jah, võimsus kaob ja kvaliteet suureneb, aga kui takistus läheb põhimõtteliselt lõmatu suurex, siis tagasisidet ei toimu ja tekib sama effekt, mis kõlli poleksgi taga-arvata võib, et lõpuks midagi kõrbeb h34r:

[humax]

No mitte ei usu, seda moonutuste juttu. kui antakse nii lai koormustakistus, siis kindlasti jäävad moonutused sellistesse piiridesse, mida kõrvaga ei eralda.See on juba firma preztiisi küsimus.Tänapäeval on konkurents väga tihe ja ega see võmsusvõimendi lõpu aste koormuse suhtes nii kriitiline ka pole ja kui on siis antakse väga konkreetne koormustakistus ja valdavalt kehtib see tipu tehnika puhul ,kus aetakse taga näitajaid mis on juba 0000, kohaga.Need odavad kuni 10.000kr maksvad resiiverid või võimud on tava laiatarbe rämps, mõni parem, mõni halvem ,nii nagu ikka.


Pealegi oleks põnev teada kuidas need moonutused on kindlaks tehtud, millest siin jutt on.Kõigepealt lähtume seisukohast kas on see mõõdetud suurus ja seda korraliku mõõteriistaga või mõne sepa kuulamisoskusest ja arvamusest, või on see teoreetiline tõekspidamine.Ja kui selle kallal veel norida, siis kust kohast võetakse selline heli millega moonutusi arvustada.Ja kui võetakse aluseks seda kvaliteeti mis võetakse arvutivõrgus olevatest heli allikatest siis ollalaa. rohkem ei kommi seda teemat.
Pealegi ega ma pole õige mees seda teemat kommima, sest olen helitrakti läbikäinud stuudiost, esinejast ,mikrofonist kuni kuulajani ,seda kas siis salvestuse näol, või mingil helikandjal, või eetri kaudu kuulajani ja minu pee..se keeratud kõrvadel on sellest valdkonnas oma arvamine .Heli on selle turu majandusega suures osas kaotanud, kuid see ei tähenda seda et kõik oleks halb.On väga häid CD plaate, olgugi et kallid.Tehnoloogia kuulajal on muutunud käteesaadavamaks ja lihtsamaks, kuid solki on palju.
Mis targemad arvavad?

[moi]

Originally posted by W@ldur@Nov 29 2004, 11:54
kui takistus läheb põhimõtteliselt lõmatu suurex, siis tagasisidet ei toimu ja tekib sama effekt, mis kõlli poleksgi taga-arvata võib, et lõpuks midagi kõrbeb

Võimude ehitaja võiks ikka teada, et tavaliselt võimudes kasutatav jadapinge tagasiside jääb toimima ka siis, kui mingit koormust väljundis ei ole. :angry:

[Rom]

Alumisest piirist tuleb kinni hoida, ülemine piir on soovituslik. Ilma koormuseta ei juhtu võimendiga midagi, kuna lõppvõimendi sisaldab juba (tüüpiliselt) RC ahelat, mis hoiab võimendit stabiilsena ka ilma koormuseta.

[humax]

Vabandust , aitähh Rom alumise piiri märkuse kohta, millele jätsin tähelepanu pööramatta. Mis parata .

[Padasonic]

Veidi offtopic, aga olen tähele pannud, et näiteks vanadel Clarioni ja Kenwoodi autoraadiotel (ja veel mõnel, millel "Fader" võimsa potekaga väljundis) ilmneb selline jama, et kui nelja valjuka asemel on ainult 2 tükki ühendatud, siis pote keskasendis (max koormustakistus võimu väljundis) on heli pehmelt öeldes jube. Lükkad Faderit sinnapoole, kus valjukad ja vastavalt koormustakistuse vähenemisele paraneb ka kvaliteet. Kui kõik 4 kõlli järel, käib asi korralikult. Pole olnud aega analüüsida, millest see tingitud on, sest alati on kundel hirmus kiire olnud ja ühegi sellise pilli kohta pole ka skeemi olnud, et hiljem uurida, milliste lõpukividega selline asi esineb. Kui esimest korda sellise asja otsa komistasin, siis oli ehmatus suur, sest kunde juhtus olema närviline ja mõjukas isik. Olid teisel silmad üpris punnis, sest ta oli veendunud (mina ka - kuni tagumiste kõlarite ühendamiseni), et nüüd ma kärsatasin tema uhke pilli lõppvõimu läbi. See juhtus muidugi aastaid tagasi, kui Clarion oli veel imepill. Nüüd pole paar aastat sellise "efektiga" raadiot trehvanud. Ja see ilmneb ainult üksikutel mudelitel.
Selline tähelepanek siis. Kui keegi on antud probleemi täpsemalt uurinud, siis võiks kommenteerida.

[humax]

tõepoolest nii see oli ja vanadel pillidel. nüüd tehakse tugevuse reguleerimine juba võimu sisendis ja lõpus on igale valjukale oma võim.Vanadel pilldel oli lõpus reostaat ja koos kahe valjuka ja reostaadiga oli takistuse suurus valitud selline, et koormas võimendi lõpu selliselt nagu ta oli mõeldud, niipea kui oli ainult üks valjukas oligi sobitus paigast ära ja sobitus lülina hakkas tööle potekas. nendega oli ka see probleem et suva valjukat ei tohtinud kasutada, pidid olema ühesuguse takistuse ja helirõhuga valjukad ja seda mõlemal kanalil. niipea kui ühe valjuka parameetrid ei ühildunud oligi probleem olemas. ja nii nagu siin oli paljudel juhtudel, kasutusel kanalis ainult esimesed valjukad oli sobitus lootusettult sassis ja kõla oli väga keskpärane kui mitte halb.Sellise lülituse puuduseks on see et osa võimendi võimsusest jääd poteka takistusele ja on kasutu.Selliseid pille ei toodeta juba ammu.Oli minul ka sellistega tegu. sai siis otsad ümber tõstetud ja otse valjukatele rakendatud, sellisel juhul sai kasutada ainult esimesi valjukaid, heli läks normaasemaks, kuid sobitus lõpu astme ja valjuka vahel oli lootusettult sassis.Pealegi kippusid siis lõpud töötamast, lihtsalt läbipõlemise tõttu .Mis parata kui klient tahtis kaks, siis, kaks valjukat.Küll aga kui sellisel pillil olid kõik omad valjukad ja 4 tükki siis oli asi mõnus ja helirõhk levis autos ühtlasena ja polnud vajadust nuppu põhja keerata.Lühidalt lõpu koormus jagunes seal kahe valjuka ja reostaadi vahel. ja niipea kui üks valjukas puudus muutus sobitus suures piiris ja takistuslikult suuremaks.