http://www.audiodesignguide.com ka soojalt maalt.
Teade
Collapse
No announcement yet.
Projekti kohta arvamust vaja
Collapse
X
-
Originally posted by kreeklane@Dec 15 2004, 17:09
anoodil on tal siiski üle 60V(anoodpinget tuleb mõõta katoodi suhtes)
Tüürelektrood on sisuliselt 0 potensiaalil, katood peab olema veel paar volti kõrgemal, muidu pole lamp normalses režiimis. Seega raudselt alla 30V jääb lambile.
Comment
-
"Puladel kööbats" on lamppuhvriga gainclone - rahuldav asi arvutist võetava signaali taustaks võimendamiseks aga naudinguga kuulamiseks pisut uimasevõitu... Alumine ots on ka kuidagi "poodud" ilmselt ainult 2200 uF filtrilüütidest tingitult. Ühesõnaga rahuldav asi, kui kuulad muusikat taustaks, aga ei midagi erilist.Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu
Comment
-
92-94 dB W. Tegelikult piisaks minu kuulamisharjumuste juures 10W moonutusvabast võimsusest täiesti. Praegu olengi kahevahel, kas ehitada midagi lampidel või midagi transsidel. Lampidega kokkupuudet ja kogemusi pisut rohkemgi (pillivõimud). Samas ehk transsasja lihtsam vaikseks saada...Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu
Comment
-
Latt on kaunis kõrgele seatud
Lampvõim - keeruline on saada häid väljundtrafosid ning andku friigid mulle andeks - tehnoloogilises mõttes on lambid siiski eilne päev.
Klass A transistorvõim - tohutu alumiiniumikulu radiaatoriteks, lisaks ise küll ei tahaks, et taustaks mängiv võim ühtlasi ka elektriradiaatori rolli täidab (elektriarve).
Proovid ehk ikka midagi väljatransistoridel? Näiteks kasutades Hitachi Lateral (kuidas see eesti keeles peaks kõlama?) MOSFET komplementaarset paari 2SJ162 ja 2SK1058?
Oleks trükkplaadi joonis ja komponentide väärtused prooviksin ise huviga näiteks seda.
Aga jah, valik ja otsus tuleb Sul ikka endal teha. Meile jääb kommenteerimise rõõm
Comment
-
Vot idee ongi seles, et tahaks vaikselt nautimiseks ehitada. Taustaks on praegune võim piisavalt hea. Ladusin siin mõne aja eest kõige lihtsama 6P14P baasil ühetaktilise maketi kokku ning bluusi ja jazzi on sellega väga hea kuulata, eriti kui on tegu näppimata otse plaadile jõudnud eksemplaridega. Samas see viimasel ajal juba väga harv nähtus, kõike tahetakse ikka digitaalselt taastada ja parandada Asja võimsus klippimata jääb kusagile 2,5 W kanti ehk, täpselt pole mõõta saanud. Oma osa on ka kindlasti ülipisikesel mustvalge teleka väljundtrafol. Selline võimendi jääb aga lahjaks. Ilusasse kesta tahks ka vormistada ilusa soundiga asjaliku asja. Ning siin ka tuttavatega arutledes jäi ikkagi mulje, et pigem võiks lambi poole vaadata, see suurem väljakutse. Ning piisavalt häid transsvõime on lihtsam osta...Varsti hakkab Narva elektrit edastama ka hõbekaablit mööda... audiofiilidel jällegi pidu
Comment
-
Originally posted by @ndres@Dec 16 2004, 23:43
Proovid ehk ikka midagi väljatransistoridel? Näiteks kasutades Hitachi Lateral (kuidas see eesti keeles peaks kõlama?) MOSFET komplementaarset paari 2SJ162 ja 2SK1058?
juppidest (transid, opakad) eemale hoida. Üldjuhul on need militaar ja muude
eriprojektide väheke kiivaläinud variandid mis tuleb ka maha müüa ja datasheetides kiivaläinud parameetritest targu vaikitakse.VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINE
Comment
-
Lampvõim - keeruline on saada häid väljundtrafosid ning andku friigid mulle andeks - tehnoloogilises mõttes on lambid siiski eilne päev.
Ei ole eriline friik. Mis tänapäeva tehnoloogiasse puutub ja masstootmisse siis on selge, et on odavam ja firmadele sobivam toota klotsvõime, kallimad ja korralikumad toodavad transsvõime ja LAMP EI OLE EILNE PÄEV.Pole mõtet igasugust reklaami uskuda, veel enam selle ohvriks langeda.
Paar aastat tagasi arvasin samuti, et hüvasti lambid olgugi, et nendega pool aega oma elust tegelenud.Juba ammu ei arva nii ja seda oma isikliku kogemuse põhjal.Minu arusaamade põhjal on kaks erinevat suunda ja need on pooljuhtidel ja lampidel põhinev tehnoloogia. Mõlemal tehnoloogial on omad plussid ja miinused. Olen kasutanud mõlemaid lahendusi helitehnikas ja vaieldamatult veel praegusel momendil jään lamptehnika juurde ja seda ülekaalukalt lambi kasuks, kui on kasutusel täislampvõimendi.
Mis parata, maitse küsimus ja igale asjale oma kasutusala.
Tänu infotehnoloogia arengule olen paar aastat selle küsimusega innukalt tegelenud ja saanud selles osas väga palju informatsiooni ka laiast maailmast.
Lampvõimendite tootmine pole lõppenud ja arusaamise järgi arendatakse seda valdkonda ja tootmist edasi.
See on eraldi teema ja puudutab kaubandust, et Eestis midagi sellele tehnoloogiale saada pole, mis puudutab lampvõimendeid. See näitab meie kaubanduse saamatust ja kui turg selles suhtes areneb , küllap tuleb ka uusi tegijaid normaalsete hindadega.Igaljuhul tellides asju läänest tuleb nii mõngi asi tunduvalt odavam kui siin müügil olev kaup.Isegi soomest ostes, kus on kallis kaubandus.
Comment
-
Kui ainult oleks meie suhted idanaabritega veidi paremad...
Vaat selles on Sul täiesti õigus, kui saaks veidi lihtsamalt sõita 380km sinna ilusasse linna Neeva kaldal, siis oleks kõik mured murtud ja ehita mida iganes ja hinnad on seal täiesti taskukohased pealegi on valik suur ,olgu siis, kas trafosid pesi või lampe või kondekaid, mida iganes.Mis kvaliteeti puudutab siis pole eriti mõtet sõna võtta nad võivad ju lääne suunas targutada palju tahes.Svetlana tehase toodang pidi ainult läände minemagi.Ma pole vene fänn kuid oskan rahast ja kaubast lugu pidada.
Comment
-
Originally posted by Jyrka@Dec 16 2004, 18:03
Selle aasta Радио 12 nr huvitav skeem Priboi baasil, ainult väljakatel, lampe
pole.
Mismoodi Priboi baasil, ainult väljakatel?
Kas kõik lambid ja lõputrafo on välja visatud ja kasutatakse ainult Priboi 250V toidet ja korpust?
Comment
-
Originally posted by @ndres@Dec 16 2004, 23:43
Lampvõim - keeruline on saada häid väljundtrafosid ning andku friigid mulle andeks - tehnoloogilises mõttes on lambid siiski eilne päev.
Net on täis, osta ainult, alate 100$ tükk.
Tehnoloogilises mõttes on lamp tegelikult üleeilne päev aga pole oluline, mis tehnoloogia seal sees on kui ta teeb head ja väga head häält. Umbes nagu täispuit, käsitsi tehtud mööbel võrreldes puitlaastplaadist mööbliga. Ühe jaoks on vaja saagi ja höövlit teise jaoks suuri tehnoloogilisi liine ja keemiat aga kumb on parem?
Nagu muudes elu valdkondades on ka helitehnika tehnoloogia arendamise suund ja eesmärk tihti mitte asju kvaliteetsemaks vaid odavamaks teha.
Comment
Comment