Filosoofiline vaidlus Y-101 väljundi teemal

[digital]

Niisiis... otsisin netist mõlema variandi skeemid ja tegin natu arvutusi selle voolupiiraja kohta.
üks skeem on radi0tehnika.narod.ru lehel, sellel on emitris 0,33 oomi takid (need takistustraadist aasad jürka pildil)
teine skeem on http://www.kruso.narod.ru/poisk16.htm, siin on emitris 1-oomiseid takke 2tk paralleelis, seega 0,5 oomi

arvutus:
* eeldame, et voolupiiraja rakendub, kui tema transistori baas-emitter pinge tõuseb üle 0,7 voldi
* eeldame, et mõlemad lõputransid on võrdsed, st nende emitritakkidel on võrdsed pinged
* eeldame, et enne avanemist on transi emittersiire katkestus


Skeem 1 (0,33oomi):
* enne vt11 avanemist on emittersiire katkestuses
* VT12 baasil on peaaegu väljundpingega võrdne pinge, seega VD4-VD5 ahel on katkestuses
* R19 on nii suur, et VD4-R19 ahelat me ei vaata
* seega koormust R24-l ei ole ja tema pinge on null
* samuti R29, R25 pinge on null
* seega VT11 baas-emitterpinge on võrdne R32=R38 pingega, kriitiline pinge 0,7V
* siit R32,R38 vool ühes takis 2,1A, väljundis 4,2A. Kuna see on voolu amplituud, siis keskväärtus on sqrt(2) madalam
* siit võimsus 4 oomil 35.5W ja 8 oomil 2x rohkem (muidugi tuleb enne toide vastu)

Skeem 2 (0,5 oomi):
* VD6 ei vaata samadel põhjustel.
* Transi VT11 baasil jälle 0,7V
* seega teisel pool pingejagajat R28-R24 1,4V.
* seega emitritakkidel 1,4V
* koormuse vool 5,6A
* siit võimsus 4 oomil 62,7W ja 8 oomil jällegi 2x rohkem.

Seega minu arusaam asjast - toodeti kahte erinevat tüüpi plaate. Mõlemal on sama nimi, võimsus aga ühel piiratud madalamalt. Ei oska täpsemalt kommenteerida, miks nii tehti, mis mõte sellel on jne.

Parandage, kui eksisin kuskil.

[a1]

sama loogika järgi rehkendasin ka mina, ainult et piiramislüli avavaks pingeks võtsin 0,6V.

erinevad plaadivariandid on ilmselt ajaloolisel põhjusel, algul oli piiratud madala võimsuse pealt, hiljem ilmselt vaadati, et skeem suht lollikindel ja võib hiljem piirata (samuti tehti muudatustega skeem tehnoloogiliselt lihtsamalt teostatavaks). asi, millest ma endiselt aru ei saa, on see, kuidas nimetatud võimendi S70 sees ellu suudab jääda, sest minu arvutuste järgi peaks lõpuastmes tekkima soojuslik läbilöök (asi mida ma ei tea - kas lõbilöök jõuab tekkida signaali poolperioodi jooksul, kui ei jõua, siis ka arusaadav, miks ta seal töötada saab).

võimendi võimsuse mõõtmisel eeldan mina siiski, et mõõtmist tehakse kindlal sisendpingel. jyrka kasutas aga metoodikat, et võimsust mõõdetakse mingi moonutuste hulga saavutamisel, ehk siis sisendpinge aetakse üle normi ja väljundpinge indikaator on pikalt punases. minus tekitab see vähemalt lisaküsimuse - mida arvavad sellest sisendastmed ja eelvõimendi, et neid üle normaalse signaali tüüritakse?

kes vahepeal jõudsid abo raamatusse süüvida, neil võib tekkida küsimus, miks kasutatakse nii kõrget toitepinget, kui vajaliku võimsuse saab kätte ka palju madalama toitepingega. üks põhjustest on ilmselt see, et toide ei ole stabiilne.
näiteks on selle raadiotehnika toite õlas kasutatud silumiseks kondekat suurusega 4000mikrot, seevastu estonia010 toiteõlas 15000mikrot - järeldused tehke ise.
teine asi see, et tavaline trans on suht ebalineaarse karakteristikuga ja otsitakse sirgemat osa (mis moonutaks vähem).

[digital]

Huvitav oleks arvutada, kas see piirav lüli on piisava vooluvõimendusega, et teatud hetkest signaal täitsa maha lõigata või piirab sujuvalt (st kas edasise sisendpinge tõusu korral väljundi tõus on täitsa null või väiksem).
Mina mõõdan ka võimsust nii, et esimese astme klippima minekuni ossi järgi, mitte kindla sisendpinge järgi. Tegelikult peaks THD veel arvesse võtma ja keerama sisendit juurde, kuni thd teatud piiri ületab; selle mõõtmiseks mul vastav tehnika puudub.
Aga miks siis üldse sellele kõrgema piirajaga skeemile see piiraja sisse joodeti? oleks saanud transi ja paar muud juppi kokku hoida ju. Toitepinge 26V, koormus 4+0,5 oomi teeb vooluks 5,7A, piiraja rakenduks alles 5,6A kandis... (muidugi kõik sõltub siin ikka sellest, millal see piiraja rakendub - kas 0,7V on piisavalt hea lähendus; samuti aga veel toitepinge kukub)

[a1]

piiraja rakendumise piir on omaette teema.
samamoodi saab võimendist palju suurema võimsuse kätte ristküliksignaaliga.
miks ta aga igas olukorras ikkagi olema peaks (ja miks teda seetõttu välja lõigata või nullida ei tohiks) - kaitseks väljundi võimaliku lühise eest, sest siis lähevad voolud väga suureks.
(muidugi võib siinkohal jahuda teemal - ma olen väga ettevaatlik ja ei lühista kunagi väljundit , siiski võiks ka sel juhul kasutada lõppastmes pigem väljakaid )

[Jyrka]

Originally posted by a1@Dec 25 2004, 11:30
piiraja rakendumise piir on omaette teema.
samamoodi saab võimendist palju suurema võimsuse kätte ristküliksignaaliga.
miks ta aga igas olukorras ikkagi olema peaks (ja miks teda seetõttu välja lõigata või nullida ei tohiks) - kaitseks väljundi võimaliku lühise eest, sest siis lähevad voolud väga suureks.
(muidugi võib siinkohal jahuda teemal - ma olen väga ettevaatlik ja ei lühista kunagi väljundit , siiski võiks ka sel juhul kasutada lõppastmes pigem väljakaid )

Loe tähelepanelikult minu viimast mõõtmist, seal võimsus arvutatud enne
piiramist, isegi mitte enne piiramist, vaid lahjade lüütide tingitud siinuse tippude
võbelemisest, 4700 lüütide lisamisel hakkab piirama kuskil 55W juures, see 43W
4 oomil on kindlalt THDga alla 1%.
Tegin just katse, lühistasin R24 ära, oss näitab ilusti kuidas üks poolperiood
hakkab 8-9V vahel piirama,ka R25 lühistamise järel sain võimsuseks 13-14W.

Digital, sul vist EST 010 lemmik, seal tõesti pingevõimendi hakkab enne piirama,
eriti märkab seda 8 oomil.

[Rom]

Mis muud ootan ära, kui keegi kolmas isik ära mõõdab, sest minu jaoks Jyrka mõõtmine ei ole enam tõsiselt võetav. Ehk räägid oma koormuse etalonist lähemalt, asi ikka kahtlane. Piiramine 20W juures ei ole absoluutselt võimalik. Kalleri Brigi tegid sa ka ju "teoreetiliselt" võimsamaks, aga see muidugi omaette naljakoht.

[Ceed]

Originally posted by Rom@Dec 25 2004, 14:00
Kalleri Brigi tegid sa ka ju "teoreetiliselt" võimsamaks, aga see muidugi omaette naljakoht.

Oli ka plaanis oma Brig temakäes võimsamaks teha lasta, aga (õnneks või kahjux ei teinud seda)
jyrka äkki räägid tõpsemalt mida sa seal modisid või muutsid et see võim ~poolevõimsamaks läx?. mida muutsid ja asendasid. Aga Kalleri brigil tõesti erilist võimsuse vahet pole, sest ennem lõi ülekoormuse põlema siis ei saanud rohkem keerata, nüüd lööb ülekoormuse põlema aga hakkab moonutama ja abi sellest "niinimetatud" + 50W ei olegi ju? või on? või kas see võim ikka on üldse +50W võimsam. ma juba kahtlen Kaller sa said vist natuke tünga <_<
VABANDUST jyrka kui midagi valesti kirjutasin või olen valesti aru saanud.

[Jyrka]

Originally posted by Rom@Dec 25 2004, 14:00
koormuse etalon

Elfa kood 60-842-48 , variandid 2oomi 400W, 4oomi 200W, 6oomi 300W,
8oomi 400W, kõik neli korraliku radika peal.

Kui kunagi mõõtma, õpid muretse ka , täpsusklass 1%.

Kuule läbumees, kas mõõtsid Kalleri võimu üle , et haugud siin foorumis.

[Rom]

Kui kunagi mõõtma, õpid muretse ka , täpsusklass 1%.

Kas oskus seisneb võimalikult suure numbri välja mõõtmises või? Kui nii, siis oled meister küll.

Kuule läbumees, kas mõõtsid Kalleri võimu üle , et haugud siin foorumis.

Reaalselt ta ju ei läinud võimsamaks.

[Jyrka]

Originally posted by Rom@Dec 25 2004, 16:06

Kui kunagi mõõtma, õpid muretse ka , täpsusklass 1%.

Kas oskus seisneb võimalikult suure numbri välja mõõtmises või? Kui nii, siis oled meister küll.

Kuule läbumees, kas mõõtsid Kalleri võimu üle , et haugud siin foorumis.

Reaalselt ta ju ei läinud võimsamaks.

Kas häiris 400W 8 oomine koormuse suur number, mind ka , suurem võiks olla,
350W 8oomil mõõtmiseks veel kõlbab aga 500W 4 oomil pean vana 8oomise
paralleeli panema, kokkutulekul käinud seda nägid.

Tee omale selgeks ja siis lohuta Kallerit ka, kui palju kõvemini tajub inimese
kõrv seda kui võimsus kasvab 50% st. 50 - 75W 8oomil.
Sellest foorumis mitu korda kirjutatud, Martin pidas kokkutulekul näitliku
loengu sellest koos kuulamisega.

Ma olen sulle kolm korda teinud ettepaneku tulla Türile külla onu Jürile
näitlikule mõõtmisele, millegipärast sa ei taha leida lahendust OMA probleemidele.
Näiteks homme oleks võimalik mõõta: Est 010, U101 mõlemid variandid, Amfitoni, 7111, TDA1562Q, TDA7293, LM3886, LM1875, 145W subbaka võimu ja eespool mainitud 350W/500W võimu, oma Korveti võid ka kaasa võtta.
Selle kohta öeldakse, pakkumine millest ei saa ära öelda.

[Rom]

Ma olen sulle kolm korda teinud ettepaneku tulla Türile külla onu Jürile
näitlikule mõõtmisele

Peale sellist teksti võin sind südamerahuga nimetada VALETAJAKS, ai-ai sinu soliidses eas võiks ikka tõsisemalt võetav olla.
Ettepaneku tegid ÜHE KORRA, mina ei saanud minna ja siis pidime TTÜ-s kokku saama kuhu sina EI TAHTNUD/SAANUD TULLA&#33; Kas polnud nii?
Krt, kipub juba isiklikuks.

millegipärast sa ei taha leida lahendust OMA probleemidele

Siiski-siiski vale andmete foorumis levitamine võib sulle probleemseks osutuda tulevikus, kui järjekordselt hakkad kellegi võimendit TEOREETILISELT võimsamaks muutma.

Tee omale selgeks ja siis lohuta Kallerit ka, kui palju kõvemini tajub inimese
kõrv seda kui võimsus kasvab 50% st. 50 - 75W 8oomil.
Sellest foorumis mitu korda kirjutatud, Martin pidas kokkutulekul näitliku
loengu sellest koos kuulamisega.

On üks asjaolu, mis räägib sinu vastu - see on overloadi süttimine, mis ei ole inimfaktor.

Näiteks homme oleks võimalik mõõta: Est 010, U101 mõlemid variandid, Amfitoni, 7111, TDA1562Q, TDA7293, LM3886, LM1875, 145W subbaka võimu ja eespool mainitud 350W/500W võimu, oma Korveti võid ka kaasa võtta.
Selle kohta öeldakse, pakkumine millest ei saa ära öelda.

Tänan pakkumast, ma tahan REAALSEID numbreid, seda aga sina ei paku, olen selles korduvalt veendunud. Mind ju ei lohutaks üldse see kui sa mu korvetist näiteks 500W välja mõõdad.
Pealegist kavatsen kontakteeruda ühe inimesega teisest foorumist, kellel on korralikud mõõteriistad, asub siinsamas Tallinnas vaatamata sellele, et ta ei õppinud mõõtmist 42a. tagasi usaldan ma tema numbreid märksa rohkem

Mina leian, et hetkel, kui pole NEUTRAALSET ja USALDUSVÄÄRSET kolmandat poolt pole vaidlusel sügavat mõtet.

[Jyrka]

Täitsa pull, alles müüsid ühe Brigi ja teine müügis ja ei taipa, et toite tõstmisel
34voldilt 40voldile võimsus tõuseb, muidugi tuleb ka voolupiirajaga tegeleda.
Kasutades sinu enne toodud valemit on teoreetiline maksimaalne võimsus
4 oomil 150W, 8 oomil 75W mida võim ka on ja 4oomil reguleerisin piiraja umbes
100W peale, tuli 105W, muidugi sai pikalt hoiatatud 4 oomi kohta.
Kas sa tõesti usud neid laiatarbe võimude indikaatoreid, limiteriks liiga uhke
nimetada.
TTÜ mõõtmine jäi ikka ära seetõttu, et sul polnud varem võimalik, ja kaks
kaugel elavat ei saa peale tööd jääda.
Ma arvasin, et peale näidismõõtmist oleks sa ise edasi mõõtnud, usaldusväärse
testri kaasavõtmist ka ei keela, muud riistad sisulist tulemust ju ei muuda.

[Rom]

Sa oled lootusetu unistaja - teoreetik. Lausa võhiku muljet jätad, oma viimase postitusega. Sellist juttu räägi algajale. No comments, lihtsalt.


PS&#33; toide antud kahe Brigi puhul on niigi juba 40V (ilma koormuseta isegi +/- 42V, ära mõõdetud, KT808A lõppudega variant).

Et kuidas see oligi, et vanale koerale uusi trikke ei .....

[Rom]

Muideks Jyrka kirjelda palun oma mõõtmise teostust/metoodikat, millised riistad ja kuidas toimub protsess, mul kuri kahtlus, et äkki pead dünaamilist võimsust nominaalse/maksimaalse pähe.

[Jyrka]

Originally posted by Rom@Dec 25 2004, 20:49
Sa oled lootusetu unistaja - teoreetik. Lausa võhiku muljet jätad, oma viimase postitusega. Sellist juttu räägi algajale. No comments, lihtsalt.


PS&#33; toide antud kahe Brigi puhul on niigi juba 40V (ilma koormuseta isegi +/- 42V, ära mõõdetud, KT808A lõppudega variant).

Et kuidas see oligi, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta...

Kuule Rom, see on tehnika foorum, kui sul tehniliselt midagi öelda pole ,ole vait,
ära plära, kogu selle pika vaidluse jooksul pole sa midagi tehniliselt tarka välja
öelnud, järjest rohkem veendun, et sa pole elus ühegi võimu võimsust mõõtnud.
Ainukese arvutuse panid aga see ka sulle ei istu, kui ma millegis kõvasti
mööda panin siis ole hea ja seleta tehnilises keeles, ja teised saavad ka targemaks, üldiselt olen ma aldis õppima kui asi oskuslikult selgeks tehakse.