Filosoofiline vaidlus Y-101 väljundi teemal

[Rom]

Seega sinu vea leidmine oli vigane.

Ei nõustu, kuna hakkasin sinu arvutuskäiguga arvutama pingel 0,6V sain tulemuse, mis läks täiesti metsa, siis otsisin valemi üles ja tegin uue katse ja sain juba õiged numbrid.

Paralleelitades kasvab võimsus täpselt niipalju, kui hästi on transid valitud. Kui on beetad täpselt võrdsed, siis saad ka sealt 2x võimsuse kätte. Kui ei ole piisavalt lähedaste beetadega, siis vastavalt beetade erinevusest tuleb see võimsuste erinevus transsidel. Kes viitsib, see võtku kätte mingi teatmik, otsigu kasvõi KT805AM minimaalse ja maksimaalse beeta välja ja arvutagu, palju halvimal juhul asi kannataks, kuni nõrgem trans ära surema hakkab. See number 1,5 on suhteliselt laest võetud... kuigi kui niimoodi teha, siis enamus juhtudel peaks olukord sinna sisse ära mahtuma.

Kuna beetad valitakse sarnased kuid mitte võrdsed, siis võimsuse erinevust silutakse emitteris oleva takistiga. Number 1,5 ei ole laest võetud. TTÜ-s tegin kursuse tööd võimendi teemal, pidin looma võimendi, mis töötaks tõsi küll ainult paberil, kuid (peaaaegu) kõik arvutused tuli ära teha, ära näidata ja lõpuks ka töö kaitsta. Selle koef. 1,5 saingi teada oma juhendajalt. Hiljem olen leidnud kinnitust ka vene konstruktorite töid lugedes. Kui beetad oleksid täiesti võrdsed olnud poleks paljudel juhtudel E-takistit vaja olnud.

Muideks,

kuni nõrgem trans ära surema hakkab

sureb alati mitte nõrgem vaid suurema beetaga.

[Rom]

Ja kui sa arvutaksid teise variandi üle (kasvõi oma 0,6V-ga), siis saaksid ka tulemuse, et teine variant 0,33oomi takkidega hakkabki varem piirama, sest piiraja on selle koha peal... mida jürka üritabki seletada (vähemalt mina saan nii aru).

Mõtle nüüd loogiliselt kui E- takistus on väiksem (0,33), siis lükkub see piir ülesse mitte alla. Ja piiramist 20W ringis ei toimu ühegi variandi puhul.

[digital]

Originally posted by Rom@Dec 26 2004, 17:10

Seega sinu vea leidmine oli vigane.

Ei nõustu, kuna hakkasin sinu arvutuskäiguga arvutama pingel 0,6V sain tulemuse, mis läks täiesti metsa, siis otsisin valemi üles ja tegin uue katse ja sain juba õiged numbrid.

No arvutame siis koos uuesti üle:

Kopipaste: eestpoolt:
Skeem 2 (0,5 oomi):
* VD6 ei vaata samadel põhjustel.
* Transi VT11 baasil jälle 0,7V
* seega teisel pool pingejagajat R28-R24 1,4V.
* seega emitritakkidel 1,4V
* koormuse vool 5,6A
* siit võimsus 4 oomil 62,7W ja 8 oomil jällegi 2x rohkem.

Ja nüüd muudame pingeks 0,6V:
* VT11 baasil 0,6V
* teisel pool pingejagajat 1,2V
* emittertakil 1,2V
* ühe emittertaki vool 2,4A
* kokku vool 4,8A
* võimsus 46,08W

sinu toodud võimsus 47.06W, viga on tingitud sellest, et sina ümardasid ruutjuur(2) ja siis võtsid selle uuesti ruutu, mina jätsin ruutjuure sisse ja ruudu võtmisel taandus see välja. Seega.... teeks nii, et enne mõtleks ja alles siis ütleks.

Aga mis sa ütled nüüd selle transi kaovõimsuse koha pealt? Vaikus? Jällegi lahmisid a1-le vastu nii, et ei mõelnud enne läbi oma teooriat.

Mõtle nüüd loogiliselt kui E- takistus on väiksem (0,33), siis lükkub see piir ülesse mitte alla. Ja piiramist 20W ringis ei toimu ühegi variandi puhul.

Emittertakisti vähenemine lükkab küll seda piiri üles, kuid skeemist on ära kaotatud see 1/2 pingejagaja ja see lükkab jälle piiri alla. Kui arvutame selle 0,33 oomi takisititega variandi sinu soovitud 0,6V juures läbi, siis saame veel madalama võimsuse - 26,44W. Minu numbrid on sellised. Sina aga jällegi lahmid niisama. Ole hea ja arvuta läbi. Esita oma arvutused või vähemalt leia minu arvutustes viga, niisama ei ole mõtet vaielda siin sinuga.

[digital]

Originally posted by Rom@Dec 26 2004, 17:10

kuni nõrgem trans ära surema hakkab

sureb alati mitte nõrgem vaid suurema beetaga.

Ja jääbki nõrgemaks lüliks võimendis... Ma polegi öelnud, et nõrgemaks jääv trans peab olema väiksema beetaga. Kui nüüd hakkame siin teineteise teksti sõna-sõnalt lahkama ja keeleliselt teisitimõistmist otsima, siis mina küll ei viitsi siin enam tuuleveskitega võidelda... Teemaks oli - kas U101 on kaks erineva võimsusega varianti ja püsiks selle juures.

[kreeklane]

niipalju siis jõulurahust.poisid, pidage vahet.kel vanus lubab, tehku üks õlu,kel ei luba, see coca-cola.te räägite ju kõik õigust,ainult et eri asjadest.sellest ka arusaamatused.
kõigepealt,mida mõõta tahate?kas seda, mis võimendist maksimaalselt välja tuleb, või siis kontrollida võimendi näitusi GOSTI järgi? need on kaks täiesti ise asja.
samuti toimub radiotehnika ja brig võimendite võrdlemine GOSTI järgi natuke erinevalt.

[Jyrka]

Originally posted by Rom@Dec 26 2004, 16:10

Oh imet! Võimendifoorum on oma näo vahepeal tagasi saanud, asi on sisuliseks
läinud, lõpetaks Rom oma salvamised ka ära ja prooviks aru saada teise poole
mõttekäigust oleks asi veel parem.
Te siin pikalt arvutasite, ma vahepeal mõõtsin asjaosalisi takke, max erinevus
ligi 20% kuuel erineval plaadil, milleks need komakohad.
Paneks voolupiiraja teemale punkti lihtsa katsega. Rom võtab oma võimu lahti
ja lühistab ühel kanalil R24 ja R25 ära, ja laseb kordamööda kummasegi mono
musa ja kuulab, kui vahet ei märka siis tuleb voolupiiraja transid ära vahetada.
Võimsuste vahe 50-8 plaatidel 4 oomil umbes 3x.

[Rom]

Tore vaidlus kukkus välja küll
Nüüd on selge, et on kaks eritakistitega ühenimelist plaati, millest oli tingitud teineteisest möödarääkimine. Nimelt üks rääkis ühest ja teine teisest plaadist.
Algul arvasin, et Jyrka oli ise eemaldanud pingejaguri takistused, aga tuleb välja, et selline plaat on täitsa tehasest juba. Sorry Jyrka ma tõsimeeli arvasin, et ajad udu, kuna minu käsutuses olev plaat (0,5 oomise takiga) käitus teisiti, kui sina väitsid, kuigi paar momenti jäi veel segaseks.


To: digital
sinu arvutuskäik oli tõepoolest õige, esimese raksuga sain müstilise numbri ja arvasin, et viga sees, täna vaatasin uuesti üle ja tõepoolest kõik klapib, seega vabandan.

Paar asjaolu on millest ma tahaksin selles teemas rääkida, mitte vaidluse pärast vaid täieliku selguse saamiseks ja seega palun moderaatoritel teema esialgu mitte sulgeda.

[digital]

Väga tore, et saime ühise lahenduse ja lõpuks selguse, mis U-101 tegelikult on ja mis ta ei ole.
Siit idee: teha mingi eraldi foorum eelmodereerimisega(vbolla teatud postituste arvust kasutajatele vms grupile ka ilma), kuhu hakkaksime koguma konkreetsete seadmete kohta infot - alates samasugustest arvutustest ja plaatide eripäradest nagu siin foorumis kuni parandusjuhisteni, võimsuste mõõtmisteni, skeemide linkideni jms. Põhimõtteks siis iga seadme kohta ÜKS eraldi teema, kus kõik info kontsentreeritult koos ja kuhu saaks enne seadme lahti kruvimist korraks pilgu heida, et mitte ise kõike avastada.

Jõulud on küll möödas aga rahulikku uut aastat siis vähemalt

[mcgangsta]

Originally posted by digital@Dec 26 2004, 23:08
Väga tore, et saime ühise lahenduse ja lõpuks selguse, mis U-101 tegelikult on ja mis ta ei ole.

Aga nüüd võiks ju keegi siia samasse teemasseühe ilusa kokkuvõtte teha, mis u101 on ja mis temast oodata. Ausaltõeldes jäi asi selle vaidluse käigus suht segaseks....

[Jyrka]

Originally posted by digital@Dec 26 2004, 23:08
Siit idee: teha mingi eraldi foorum eelmodereerimisega(vbolla teatud postituste arvust kasutajatele vms grupile ka ilma),

Eelmodereerimisega ei tule välja, markantsem näide vlab.netsys foorumis, kus
liitus uuema põlvkonna vaieldamatu tipp LYNX algaja staatuses, see pani
teadjamad protestima. Moderaator peaks lihtsalt üleliigse koos hoiatusega välja viskama, tööd muidugi rohkem.

[Ceed]

oot põhimõtteliselt annab u101 kerge modimisega tükimaad võimsamaks teha?

[Jyrka]

Originally posted by Rom@Dec 26 2004, 16:10
Kuna beetad valitakse sarnased kuid mitte võrdsed, siis võimsuse erinevust silutakse emitteris oleva takistiga. Number 1,5 ei ole laest võetud. TTÜ-s tegin kursuse tööd võimendi teemal, pidin looma võimendi, mis töötaks tõsi küll ainult paberil, kuid (peaaaegu) kõik arvutused tuli ära teha, ära näidata ja lõpuks ka töö kaitsta. Selle koef. 1,5 saingi teada oma juhendajalt. Hiljem olen leidnud kinnitust ka vene konstruktorite töid lugedes. Kui beetad oleksid täiesti võrdsed olnud poleks paljudel juhtudel E-takistit vaja olnud.

Ei ole tähtis kus kohast see 1,5 võetud, veel väiksemate moonutuste saamiseks,
võetakse vahel veel väiksem, selleks arusaamiseks vaadake parima lõputransi MJ21194/3 datasheedil ft ja hfe graafikuid, Ic proovitakse hoida sirgel osal, pnp
transse kahjuks veel ei osata npn-ga samaväärseid teha, vähestel tuuakse need
graafikud välja ja veel vähematel kõrvuti. Näiteks KT864/5 olevat ft erinevus
0,1A ja 8A juures langus 30 Xne.
Mingis staatilises reziimis mõõdetud identsete Beetadega transid vajavad ikkagi
E-takke eeltoodu tasakaalustamiseks.

[a1]

Originally posted by Ceed@Dec 27 2004, 10:03
oot põhimõtteliselt annab u101 kerge modimisega tükimaad võimsamaks teha?

jään nendes võimsamaks tegemise juttudes endiselt skeptiliseks.
sellest konkreetsest võimendi plaadist annab ilmselt jah põhimõtteliselt rohkem välja väänata, kuid kas eelmised astmed ja toide!! seda ka toetab - kahtlen.
tuletan siinkohal meelde, et U101 nimivõimsus 20W on mõõdetud harmooniliste koefitsendil -0,3% ja selle kontrollimiseks ei piisa suhtkohtkindlalt ossi ekraanilt paistvast (kurtidele kõrvadele saab jah võimsust juurde väänata).

kuskil teises teemas väideti, et mingi x võimu saab 100->300W käima panna.
ma tahaks selle lolli inseneri nime teada, kes projekteeris võimendisse 3x võimsama toite, mis maksab 3ruutus korda rohkem
(suhe on toodud meelevaldne, kuid põhimõtet ja suundumust näitav)

[aigo]

kle ma arvan et sul on küll kõrvad haiged..endal on taolised ja erinevus on kaugelt märgatav...
vb peaksid kõrvaarsti juurde minema
või on toiteblokid katki ühel...

[moi]

No mida annaks sulle see 50% lisa võimsust, mitte midagi. Isegi 2 korda suurem võisus toob ainult 3 dB helirõhku juurde.

Tegelikult varematele vaidlejatele küsimus. Misk te mõõdate võimsusi 1 kHz sagedusel?? See on ju kõige kergem võimalik variant võimendi jaoks. Hulka parema info võimendi headusest annaks võimuse mõõtmine näiteks 20Hz ja 20KHz juures. Esimesel puhul näeks ära kui hea toiteplokk koos silukondedega on, teisel juhul kui suure kasvukiirusega on lõputransid.