Filosoofiline vaidlus Y-101 väljundi teemal

[Jyrka]

Originally posted by Ceed@Dec 27 2004, 10:03
oot põhimõtteliselt annab u101 kerge modimisega tükimaad võimsamaks teha?

See variant ju sul on, millega võrdlesid Brigi, enda harimiseks vaata eelmist postitust, seal toodud transsidega poleks Brigil üldse voolupiirajat vaja, ainult
seda transiringi alla 1T kr ei saa.

[Jyrka]

Originally posted by moi@Dec 27 2004, 10:35
No mida annaks sulle see 50% lisa võimsust, mitte midagi. Isegi 2 korda suurem võisus toob ainult 3 dB helirõhku juurde.

Tegelikult varematele vaidlejatele küsimus. Misk te mõõdate võimsusi 1 kHz sagedusel?? See on ju kõige kergem võimalik variant võimendi jaoks. Hulka parema info võimendi headusest annaks võimuse mõõtmine näiteks 20Hz ja 20KHz juures. Esimesel puhul näeks ära kui hea toiteplokk koos silukondedega on, teisel juhul kui suure kasvukiirusega on lõputransid.

Omale tehtud või eritellimusel tehtud võimu piinan kindlasti rohkem, vaata kui
palju segadust tekitab ainult 1000Hz peal mõõdetu avaldamine.
Kui Digitali mõte teoks saab siis sinna sobiksid küll põhjalikumad analüüsid.

Seda helirõhu infot tuleks vist kord kuus audiofoorumites noortele meelde tuletada.

[digital]

Kui veel mõelda sellest andmebaasist, siis kõige parem oleks minu arvates wiki mootor selle jaoks. Wiki mootor on tehtud online-teatmeteoste jaoks ja seda saaks arendada nagu mingit raamatut ühise tööna... Kes ei tea veel wikist ega wikipediast midagi, see vaadaku www.wikipedia.org.

[Jyrka]

Originally posted by a1@Dec 27 2004, 10:31
jään nendes võimsamaks tegemise juttudes endiselt skeptiliseks.
sellest konkreetsest võimendi plaadist annab ilmselt jah põhimõtteliselt rohkem välja väänata, kuid kas eelmised astmed ja toide!! seda ka toetab - kahtlen.

Pole minu süü, et see inf pävavalgele tuli, kujutan ette kui palju nüüd U101-sid
enneaegselt hingusele lähevad.
Olen mitmeid ümber teinud, katsetanud mitmeid variante, ega ikka odavalt ei saa. Iseasi kui töökindlus teisejärguline.
Reaalselt kodus kuulamiseks on trafot paras jagu, lüüdid tuleb kõvasti suuremad
panna, kordan veel kord, keskmine(dünaamikat piiramata ) muusika võimsus
ei ületa tavaliselt 1/10 Pmax mis siinusega mõõdetud.

[ints0000]

Ma mõõtsin ka oma U 7101 võimsuse ära.
toitelüüdid-12000 mikrot ja toitepinge kogu lõpuosa jaoks +/-31 V
Plaadid on need,kus on 0,5 oomised takistid.
RMS on mõõdetud 60/200/1000Hz juures.koormatud mõlemad kanalid korraga.

tulemus 60Hz juures+/-31V: 4 Oomi 50W,54W juures hakkas järsult piirama.
8oomi 32W,34W pealt piir.
kõrgemate sagedustega oli ka sama tulemus.

[moi]

Aga 20 Hz ja 20 kHz juures?
Tegelikult ära 20kHz juures parem proovi, võid maagilise tossu välja lasta võimust.

[ints0000]

ei saa 20Hz proovida kahjuks-heli gene selle pöördkonde peal ja vene oma ja tahab pensionile minna-20 Hz ei saa sealt enam.
pole mõtet parandama ka hakata,liiga kolakas teine,kui uue ostan siis võib sellele võimule veel kuuma anda,kuid pole erilist mõtet asjal vist.

[humax]

Eriti sellel teemal ei hakka sõna võtma ja seda puht isiklikust seisukohast, sest jutt ei käi võimenditest ja seda sõna otseses mõttes, aga mis parata kui nad tehti ja kasutatakse ja eks tuleb ka neid remontida ja teen seda isegi praegu, kuid mitte forseerimise ja ümberehituse tasandil. See teema lõppes juba ammu minu jaoks.Kusjuures arutelu on huvitav ja teoreetiline ja kohati isegi tormiline ja nii sünnibki tõde. Oli tõepoolest ka minul aeg kui üritasin raadiotehnikast midagi paremat saada kuid...... vot seda ma kommima ei hakka, sest sellisena nagu nad on midagi nad teevad ja eks ka midagi ole.
Kunagi tegin sellise asja et, mõõtsin sageduskäigu 20-20000Hz ära erineval võimsusel ja erinevate ekivalentide puhul 4oomi;6oomi ja 8oomi ja seda ka potekate mad. kõrged. (erinevad asendid) ja toonkomp. erinevate asendite puhul, samas sai paraleelselt mõõdetud ka ebalineaar moonutused.Sai see kõik pedantselt kirja pandud ja pärast võrreldud.Kes seda teadis, et kunagi nüüd see veel huvi pakub oleks hea avaldada.Peale seda pikka ja korrektset laboritööd ma rohkem enam selle juurde pole tagasi tulnud ega tule ka ja kes öeldust aru saab see saab.Sai ka asja praktikas erinevate kastidega proovitud, kuid hea küll.Kõige talutavam oli nendest UKU-020 olgugi, et see esimene ots seal õiget päevavalgust ei kannata müra ja moonutuste ja ülekostvuse pärast.Imestan ainult seda, et nad nii kaua kasutuses on.
Paluks seda mitte eriti tähele panna ja ma ei taha kedagi solvata, kuid mis parata ,kui olen selles suhtes eriline. Minul on vanast ajast ainult kolm võimendit ja enamlevinud millega hea meelega tegelen ja lugu pean.Ehk on viga ka selles, et Raadiotehnika võime pidi lausa sundkorras parandama ja sellega palju higi valama, ehk on see allergia sealt pärit, kes teab.
Vabandus, kui mitte ei saanud vait olla.
Head aastalõppu ja Head uut aastat !!!
Ja seda eranditult kõigile.

[Jyrka]

Originally posted by ints0000@Dec 30 2004, 12:28
Ma mõõtsin ka oma U 7101 võimsuse ära.

Aga kuidas oli lugu selle lõputransside algvooluga, sul ju peale pinge tõstmist
läks radikas jahedamaks, talvine aeg pealegi.

[kalju]

xumax,ehk ütled siis välja ka millised Sinu lemmikvõimud on.

[KaruTEC]

Ma lugesin kah selle pika pada läbi. Ja lisaks võimendi väljundvõimsuse kohta paar tähelepanekut:
- siinusvõimsus on enamjaolt piiratud toitepingega. Kui moonutused on väikesed (alla 5%) siis on siinusvõimsus 1.41 korda väiksem kui maks. muusikaline võimsus
- muusikaline võimsus on piiratud transi rms vooluga. Valge müra rms läheneb piiramatult ideaalse ristküliku rmsile mis on võrdne toitepinge ruut / koormustakistusega
- reaalsel võimukäkil, millel pole pingestabikat kukub maks. võimsus igal juhul teatud aja jooksul, kuna konded lähevad tühjemaks ning toitepinge langeb - ilma koormuseta olekus on kondekatel alaldatud pinge tipuväärtus, koormuse korral rms. Seda omadust nimetavad vanad helimehed "võimu kandmiseks" ja olen oma kõrvaga selles veendunud peale 010 käkile kondekate lisamist. "Kannab" ikka palju ägedamalt.
Kui nüüd oleks pingestabikas, siis seda effekti ei oleks, aga asemele tuleksid huvitavad moonutused seoses pingestabika piiratud kiirusega. Nokk kinni saba lahti ja kõrv ütleb et kandmise võib ohverdada dünaamiliste moonutuste huvides.
Siinusvõimsus pidevas reziimis ei ütle otseselt midagi aga kui mõõta toitepinge langemist siis saab mõndagi teada.
- kui me nüüd lisame siia valjuka takistuse katastroofilise mittelineaarsuse ja ülikeerulised siirdeprotsessid, siis peaks olema selge et kogu see jama pole vaeva väärt ja kõige lihtsam on arvestada siinusvõimsust kuna selle alusel saab võimendeid võrrelda.
Oma kõrv ütles 25W(@8) ja 100W (@8, sillas) Estonia 010 kohta seda et teisel juhul oli heli puhtam, kuid sugugi mitte oluliselt tugevam.
Samamoodi on mu bassiruuporitel palju parem hääl 1kW võimu taga kui 100W korral, kuigi jällegi: klaasid klirisevad sama edukalt.

Jyrka kaitseks tsiteeriksin Stephen Hawkinsit: one cannot really argue with a mathematical theorem