Eelvõimendi tugevuse reguleerimine

[humax]

Hi-Fi stereo eelvõimendi.

1. kas peetakse vajalikuks võimendi sisendis toonkompensataiooni vajadust, tugevuse reguleerimisel?
2. kas kasutatakse ühe või kahe väljavõttega potekat (arvamus?)
3. kas peaks olema RC ahelate väljalülimise võimalus?
4. millise firma potekaid kasutatakse ja kust on võimalik tellida?
5. kas keegi kasutab tavalisi ilma, väljavõtteta potekaid, kuid on RC ahel toonkompensatsiooniks?
6. huvitavad kõik kogemused 2x log. 100k-1Mom. väljavõttega potekate kasutamise kogemus,tellimine, firma, maksumus, vastupidavus ja potekate identsus omavahel.

Probleem olemas, äkki keegi oskab midagi öelda?Huvitavad tavapotekad kahekordsed ja mitte trükiplaadi jaoks.





.

[moi]

1. ei pea vajalikuks, ise ei kasuta. Pole tämbreid ka, tegelikult pole isegi eelvõimendit vaid on otse CD-lt potekas ja lõppvõim.
2. järeldus 1.-st: ühe väljavõttega.
3. järeldus 1.-st: ei pea
4. tevalost sai veel mitte väga ammu ühte ALPS-i tellida, nüüd vist enam mitte, aga otsi vanast kataloogist number ja küsi.
5. järeldus 1.-st: ei.
6. sama 50k tevalo kaudu ALPS. Hind oli vist <150 kr., miinimumi lähedal olid vägagi erinevad, sai korrigeeritud umbes 2,7k-ga ja enam vähem rahuldas. Mehaaniliselt on korralik.
Ei maksa selle takistuse suurusega (100k on üsnagi palju) üle pingutada, potekas peaks olema selle miinimumi lähedal millega eelmist astet moonutamata koormata saab.

PS. priboi takistite lüliti on näiteks päris korralik ja täpne kuigi natuke suurte astmete vahedega.

[digital]

alps&#39;i toodangut kiidetakse ka mikserpultide potekatena, eestis saab neid a-kaablist rs-kataloogist. profi-variandid liugurpotekatest on väga toredad asjad, väga kerge käiguga ja kindlad ka. Kuid hind ka vastav.

[martinj]

1. Soovitan kasutada (kui on olemas naised ,kassid ja muud loomad, kes tahavad vaikselt kuulata ). Muidu minnakse tämbrinuppe kruttima.
2. Kahe väljavõttega saab loomulikuma tulemuse.
3. Jah. Igal kvaliteetsel tükil see nii ju on. Keegi ei keela ju seda sisse lülitada.

[moi]

Originally posted by martinj@Feb 14 2005, 18:23
Muidu minnakse tämbrinuppe kruttima.

Kui tämbri nuppe ei ole kukub see kruttimise probleem ära. B-)

[humax]

no päris ilma täbrita ikka ka vist ei saa, mingit korrektsiooni on koduses tingimuses vaja. Kahtlen kas nii ideaalseid kaste on, mis ilma korrektsioonita käivad ja seda igasuguse helitugevuse juures või tuleb siis kõrvad ümberteha.Nii nagu kõrv kuuleb nii on ja ega looduse vastu ei saa. ega ka ei hakka vastu vaidlema eks ka see ole maitse küsimus.Eks foonikas ja stuudios kuulatud küllalt neid sirgeid kaste ilma korrigeerimatta või õigemini sirgeks korrigeeritud, kuid seal on eritingimused selleks. koduses kasutuses on erinevad heliallikad oma erinrvate ülekande karakteristikatega ja sellest ka küsimuse sisu, kuna antud probleemi annab lahendada mitmeti ja pealegi pole seda teemat foorumis konkreetselt lahatud.Minu arusaamade järgi on see üks tähtsamaid tegureid heli taasprodutseerimisel.Sellest ka minu küsimus, kuid tundub, et ega see eriti huvita, peale paari asjaliku kommi.

[Rom]

Omast kogemusest olen aru saanud, et mida viletsam süsteem seda suurem on tämbri reguleerimine vajalik. Olen tähele pannud veel sellist asja, et CD-deckist võttes signaali tämbri keeramine rikub asja ära ja kõige parem on kuulata tämbrid välja lülitades. Aga kui võtan signaali kasettdeckist või tuunerist, siis on tämbri keeramine vähesel määral siiski vajalik.
Ise pooldan passiiv eelvõimendit ja ilma toonkompensatsioonita, kui oled nii ära harjunud, siis teisiti ei kujuta enam ette.

[martinj]

Ro:moi & Rom

Miks arvate, et ei ole tämbrit reguleerida cd pealt vaja ? Regulaatori võib ju vajadusel välja lülitada. Ega cd pole ju mingi imeasi, et seal kõik kõrva järgi tuleb. Pigem saab vajadusel tämbriregulaatoriga veidi "tasandada" stuudio (toonimeistri) praaki. Või ehitate iga muusikastiili ja plaadi jaoks eraldi süsteemi ?

[humax]

Rom, kas tämbrid ikka on või pole neid ka?

[humax]

mis CD mängijatesse puutub siis oleneb täiesti kuidas on.Need on väga erinevad ja on neid jube küürakaid.




TO martinj küsimus polegi ehk stuudio praagis, rohkem kaldun arvama asi keeratakse p...se copide tegemisel ja raadio puhul ülekande traktides, sest kui meie leviprogramme kuulata siis on asjad väga erinevad, et sag. kar. peaks ju kõigile ühtse normi järgi olema.Ma ei hakka siinkohal üldse nivoodest rääkima asi on ikka väga pask.

Näit. kuulan juba aastaid sati pealt Austria raadioprogramme ja seal on tõesti nii, et eriti korrektsiooni vaja pole, nagu ühe hea CD mängija puhul. Asi on täiesti hea CD kvaliteediga ja digi ülekanne.

[moi]

Saab ilma tämbriteta, kuulamisharjumuse asi ilmselt. Mull küll keegi kodustest (naised, lapsed, kassid ja muud loomad, kes tahavad vaikselt kuulata) ei kaeba, et tämbreid pole võimalik kruttida. Kõlarid on võibolla jah natuke üle keskmise ja ilma tämbreid kruttimata kuulamiseks tehtud.
Lisaks CD-le käib samamoodi ka telekas, arvuti, kassetikas (väga harva) ja ühegagi pole probleeme.

Ma olen jõudnud arusaamisele, et need miinused mida toonkompensatsioon ja tämbriregulaatorid kaasa toovad, kaaluvad ülesse nende plussid. Suurim reegel mille vastu need asjad käivad on: mida vähem elektroonikakomponente signaal läbib seda parem. Ükski komponent ei PARANDA KUNAGI signaali kvaliteeti vaid saab seda ainult halvendada.
Oma praktikast: tänu toa kehvale akustikale kasutasin varem ekut (mite just väga tavaline, moditud riistapuu) normaalsema sageduskara saamiseks. Viimasel ajal olen aga loobunud. Tee mis tahad aga isegi vaatamata mitte parimale sageduskarakteristikule on heli ekuta kuidagi puhtam, konkreetsem ja elavam, helipildist ma ei räägigi.
Neid CD-sid, mis vajavad stuudio toonimeistri praagi "tasandamist" rohkem kui ühe korra kunagi ei kuula vabatahtlikult.

Need kõrva tundlikuse sagedussõltuvuse graafikud pole ka mingi absoluutne tõde. Kõrv koos tema taga oleva aju kuulmiskeskusega on palju keerulisem kui seda nende graafikutega esitada saab. Kõrv kuuleb ka toonkompensatsioonita vaga hästi, vaja on ainult harjuda last. Kui keegi viitsiks välja otsida ja uurida kõrva enda mittelineaarmoonutuste graafikuid, ei tekiks tal ilmselt enam tahtmist üle 80 dB muusikat üldse kuulata.

Olgem rohkem valivad ja ärgem kuulakem igasugust "saasta", nii helitehnilises kui muusikalises mõttes.

[arx33]

No eestis kantakse ka raadio ja teleprogrammid juba ammu digis üle. Küssa on raadio puhul rohkem signaali "pakkimises". Seal Austrias on väljastataval signaalil terve rack Behringer&#39;i signaalitöötlus seadmeid. Meie raadiotel ainult tämber/kompressor/limitter Ja vanasti edastati seda kõike eestis veel 128kbps digikanalis.

OK - tegelikult (saatjad, seadmed) on ikka paremaks läinud, kui 10a tagasi.

[reuter]

kui seda eestis levivat digisignaali ammuseks pidada, sis on ilmselt enamus foorumi kasutajaist eelajaloolised tegelased. raadiotest tulevad läbi õhu minu teada ainult mõned ER jaamad ja digivastuvõtjate arvu ei saa ilmselt ka meil veel tuhandetesse loendada...
kui interneti kaudu tulevat signaali arvesse võtta, siis on muidugi teine asi, aga see läheks teemast välja, sest selle korrigeerimine on siis juba arvutis lihtsam teha

[@ndres]

Kunagi - veidi rohkem kui veerand sajandit tagasi sattus esmakordselt minu kätte Lääne ajakiri (vist oli Stereoplay), kus oli artikkel High-End eelvõimenditest. Üks oli kindlalt firmalt Burmester. Kõige rohkem hämmastas mind tookord, et neil väga kallitel seadmetel puudus tämbri reguleerimise võimalus.

Tänasel päeval olen seisukohal, et piisab täiesti helitugevuse reguleerimise potekast signaaliallika ja lõppvõimu vahel. Toonkompensatsioonita. Ma ei arva sealjuures sugugi, et minu tehnika sellest rohkem High-Endiks muutub. Lihtsalt ei ole mingit vajadust sageduskarakteristikut väänata. Täpselt nii, nagu Moi paar postitust varem kirjeldas.

Kui keegi oskaks soovitada, kust saada korralik keeratav stereopote (täpne mark ja hankija Eestis), oleksin väga tänulik. Akaabli RS kataloogi uurisin, aga jäi veidi segaseks. Vaja oleks näpu vahele võtta ja proovida keerata. Kui tekib tunne, et pote tahab ise liikuda, siis on juba lootust

[arx33]

Originally posted by reuter@Feb 15 2005, 19:04
kui seda eestis levivat digisignaali ammuseks pidada, sis on ilmselt enamus foorumi kasutajaist eelajaloolised tegelased. raadiotest tulevad läbi õhu minu teada ainult mõned ER jaamad ja digivastuvõtjate arvu ei saa ilmselt ka meil veel tuhandetesse loendada...

Täpsustan. selle &#39;digisignaali&#39; all mõtlesin signaaliedastust stuudiost--&#62;saatjani. Õhus levib endiselt analoog ja DAB-i üleminekul läheb meil veel aega.