Teade

Collapse
No announcement yet.

Identifitseerimine (trafod vms?)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    heh, ei imesta et trafo suitsema läx:
    Trafo andmed
    + lisa
    ehk on sellest abi. Skeemi leiaks ka, kui raamatu üles leiaks, mida eriti ei viitci otsida hetkel.
    EDIT: loodan et trafoga puusse ei pannud.

    Comment


      #17
      ehk oleks keegi nii abivalmis ja seletaks mulle ka mis seal andmetes kirjas on
      Kaitse ei väldi lühist, vaid kaitseb lühise tagajärgede eest.

      Comment


        #18
        220v pinge anna siiski otstele 1 ja 6,otsad 2 ja 4 ühenda omavahel kokku.loodame et koos selle undamise ja suitsuga ei lahkunud ka trafo töövõime. lisamaterjali saad suvalise vene mustvalge teleka (III klass) skeemilt.
        Et kuhugi jôuda,tuleb sinna minema hakata.

        Comment


          #19
          hmm.. sai siis proovitud.. 1 ja 6 said 220v.. 2 ja 4 ühendasin kokku.. (enne puhastasin otsad korralikult ära..sellest lakist mis traadi peal)... ja ei midagi nagu... igatipidi testriga mõõtsin.. viskab numbreid ette aga ei midagi kindlat.. lõpuks jooksevad ikka nulli.. proovisin nii ac kui dc varianti testril.. ei midagi mõistlikku..
          vool on nagu trafos sees küll.. testri otsaga juhtmeid puudutada siis sädeleb korraks.. aga mingit kindlat pinget ei näitand.. (ma proovisin igatipidi nende juhtmetega)




          p.s. ühel neist väikestest trafodest tuleb kuni 36v vahelduvpinget.. see millel 3 väljatulevat juhet (pildid esimeses postituses).. kas qwerty lehel olevate tarkustega annab seda kuidagi ka kahepolaarseks teha.. või siis pinget tõsta 2x ?
          Kaitse ei väldi lühist, vaid kaitseb lühise tagajärgede eest.

          Comment


            #20
            Originally posted by Clemm@Mar 26 2005, 22:09
            hmm.. sai siis proovitud.. 1 ja 6 said 220v.. 2 ja 4 ühendasin kokku.. (enne puhastasin otsad korralikult ära..sellest lakist mis traadi peal)... ja ei midagi nagu... igatipidi testriga mõõtsin.. viskab numbreid ette aga ei midagi kindlat.. lõpuks jooksevad ikka nulli.. proovisin nii ac kui dc varianti testril.. ei midagi mõistlikku..
            vool on nagu trafos sees küll.. testri otsaga juhtmeid puudutada siis sädeleb korraks.. aga mingit kindlat pinget ei näitand.. (ma proovisin igatipidi nende juhtmetega)




            p.s. ühel neist väikestest trafodest tuleb kuni 36v vahelduvpinget.. see millel 3 väljatulevat juhet (pildid esimeses postituses).. kas qwerty lehel olevate tarkustega annab seda kuidagi ka kahepolaarseks teha.. või siis pinget tõsta 2x ?
            trafost peaks välja tulema alalis- mitte vahelduv&#33; <_<

            Comment


              #21
              Mis asja, trahvost tuleb välja alalisvool :blink: , no seda kuulevad mu vanad kõrvad küll esimest korda :lol:
              Egas muud, kui juhtmed külge ... ja seina

              Comment


                #22
                Originally posted by agent007+Mar 26 2005, 22:45--></div><table border='0' align='center' width='95%' cellpadding='3' cellspacing='1'><tr><td>QUOTE (agent007 &#064; Mar 26 2005, 22:45)</td></tr><tr><td id='QUOTE'> <!--QuoteBegin-Clemm@Mar 26 2005, 22:09
                ... proovisin nii ac kui dc varianti testril.. ei midagi mõistlikku.... ühel neist väikestest trafodest tuleb kuni 36v vahelduvpinget....annab seda kuidagi ka kahepolaarseks teha..
                trafost peaks välja tulema alalis- mitte vahelduv&#33; [/b][/quote]
                Trafost saab ikka vahelduvpinge, testril AC voltide asend...
                Samal põhjusel ei saa ka kahepolaarsest trafost rääkida, elektrivõrgust saadava vahelduvpinge puhul polaarsus vahetub 100 korda sekundis, sagedus on 50Hz. Küll aga räägitakse trafost, millel keskväljavõttega sekundaarmähis - sellisega on hea kahepolaarset toidet ehitada...
                Mis asja, trahvost tuleb välja alalisvool , no seda kuulevad mu vanad kõrvad küll esimest korda
                Muide, kunagi kuulsin lugu, et keegi Pärnu sidemees oli tõesti "alalisvoolutrafo" ehitanud. Targemad olid siis tükk aega päid murdnud, et kuidas see võimalik on, kuni avastasid et kavalpea oli mähiste vahele tillukese väljamaa jõudioodi ka "kerinud".
                Elektroonika töötab suitsu baasil.
                Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                Comment


                  #23
                  hmm...tegelt ma tagamõttega küsisin kas mu trafo veel töötab vms :P...mõni postitus tagasi..





                  ...
                  kuna ise elektroonikas veits ära veel...siis mina mõtlesin et kahepolaarne on kohe see trafo millel on sekundaarmähis vms?

                  et kui mul on sekundaarmähis, siis saan sellest alles teha kahepolaarse trafo vms ?(fre juttu lugedes)


                  (sry...paar liitrit koduõlut on sees...[hea asi (Y):P]..seega homme loen uuesti..ehk saan aru :P)
                  Kaitse ei väldi lühist, vaid kaitseb lühise tagajärgede eest.

                  Comment


                    #24
                    Ma ei tahaks ilkuda, aga kuidas selle viimase teooria järgi ühepolaarseid trafosid siis üldse kasutatakse? Neil ju järelikult sekundaarmähist pole?

                    Ühepolaarne on toiteallikas, millel on "kaks väljundit". 0V ja +V. Kahepolaarsel toiteallikal on -V, 0V ja +V.

                    Sekundaarmähisele lülitatakse tarbija (alaldi, skeem), primaamähis läheb seina. Kuna ühepolaarsel toiteallikal on eelneva põhjal "kaks väljundit", siis on mähisel lihtsalt vaid "algus ja lõpp". 0V ja +V (pelgalt trafo puhul ei saa polaarsusest küll rääkida, aga pärast alaldamist on see nii). Kahepolaarse trafo sekundaarmähisel peab olema eelneva põhjal 3 "väljundit". Mähise algus, lõpp ja keskväljavõte. "Algus" ja "lõpp" saavad pärast alaldamist miinuseks ja plussiks ning keskväljavõte on null ehk maa.

                    Loodetavasti sai asjasse selgust.

                    Comment


                      #25
                      irwwww :lol:

                      nüüd lugesin uuesti ja sain ka oma lolluste üle naerda :P

                      hmm.. kuidas sellest sekundaarmähisest üldiselt see keskväljavõte kätte saadakse ? muidu nagu keritud ühtepidi hunnik keerde.. et siis tuleb vastupidi ka kerida sama palju ja sealt keskelt juhe tuua ?
                      Kaitse ei väldi lühist, vaid kaitseb lühise tagajärgede eest.

                      Comment


                        #26
                        Originally posted by Clemm@Mar 28 2005, 19:36
                        ...kuidas sellest sekundaarmähisest üldiselt see keskväljavõte kätte saadakse ? muidu nagu keritud ühtepidi hunnik keerde.. et siis tuleb vastupidi ka kerida sama palju ja sealt keskelt juhe tuua ?
                        Väljavõtte tegemisest seletasin alles teemas
                        http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=15346
                        Peale väljavõtte tegemist jätkatakse kerimist samas suunas, et mähisepoolte pinged liituksid.
                        Kui see peab keskväljavõte olema, siis ka sama keerdude arvuga. Sellele harilikult tähelepanu ei pöörata, et pealmisele mähisepoolele saab natuke pikem traat ja seetõttu veidikese ka suurem aktiivtakistus.
                        Elektroonika töötab suitsu baasil.
                        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                        Comment


                          #27
                          Selline küsimus laiemale ringile,et kuidas antud trafo südamikku laiali saab?
                          Oleks nagu kokku pandud E kujulistest lehtedest,aga kõik lehed pandud vaheldumisi mõlemalt poolt. Et mis nipp on selle laiali võtmisel?

                          Comment


                            #28
                            Originally posted by erx@Apr 5 2005, 15:57
                            Selline küsimus laiemale ringile,et kuidas antud trafo südamikku laiali saab?
                            Oleks nagu kokku pandud E kujulistest lehtedest,aga kõik lehed pandud vaheldumisi mõlemalt poolt. Et mis nipp on selle laiali võtmisel?
                            Kui ikka kõvasti kokku kleepunud, siis pole muud teha, kui miski terav ese (nuga) pihku ja siis ükshaaval lahti nokkima seda pakki.

                            Edit:
                            Kõik trafod, millel ei pea jääma südamikku õhuvahet, toitetrafod näiteks, on koostatud sedasi (E ja I plekid vaheldumisi).

                            Comment


                              #29
                              Originally posted by Tony_T@Apr 5 2005, 16:06

                              Kui ikka kõvasti kokku kleepunud, siis pole muud teha, kui miski terav ese (nuga) pihku ja siis ükshaaval lahti nokkima seda pakki.

                              Edit:
                              Kõik trafod, millel ei pea jääma südamikku õhuvahet, toitetrafod näiteks, on koostatud sedasi (E ja I plekid vaheldumisi).
                              Täpselt nii ta oli. Peale oli lihtsalt pandud mitu E kujulist vaheldumisi, mis ajas segadusse.
                              Aga kui hiljem laen kokku tagasi, siis oleks fikseerida kah need plekid millegagi?

                              Comment


                                #30
                                Aga kui hiljem laen kokku tagasi, siis oleks fikseerida kah need plekid millegagi?
                                Lakk sobib selleks. Originaalis tõenäoliselt ongi kasutatud lakki. Määri pinsliga iga kihi vahele ja peale kokkuladumist oleks veel hea surve alla panna (pitskruvid näit.). Nii väldid olukorda, et hiljem miski pinisema-sumisema hakkab.

                                Comment

                                Working...
                                X