Toitelüüdid

[erx]

Vanemates teemades arutatud antud teemat, pole ühist vastust just täpselt tulnud.
Et kas antud lahendus on nõrgemapoolse toitetrafo korral parem lahendus?
Kui trafo kuskil 80W, toitelüüdid 2x15000uF. Põhimõtteliselt läheb nende täislaadimiseks vaja parajalt suurt voolu. Kas väikese lüüdi (näiteks 1000uF) lisamine on antud olukorras kasulik või kahjulik? Olen lugenud mitmetest teemadest erinevaid arvamusi ning mõtlesin teha ühe teema, kus avaldatakse arvamust antud teemal.

[KaruTEC]

Ei muuda suurt midagi. Mahtuvus suureneb, seega ka laadimisvoolu impulss.

Trafo väljundi lühistamisel piirab voolu mähiste induktiivsus ja takistus, südamik on küllastunud ja see omakorda muudab voolu kuju ning piirab veel voolu. Teatud võimsusteni, ütleme kuni 500W ei mängi see mingit rolli, dioodid võib võtta varuga. Suurematel võimsustel võib kasutada eeltakistit, mis hoiab dioodi impulssvoolu kontrolli all.
Probleem on suurem kõrge toitepinge korral, nt. 600V pealt laadida 1000u kondekat on päris keeruline, tükid kipuvad kergesti lendama.

[martinj]

Mingis võimus nägin sellist lahendust, et toitelüüte laeti läbi takisti. Kui pinge nendel piisavaks tõusis, lühistasid releekontaktid selle takisti ära.
Edit: selle meetodi eelis: piirab siirdeprotsesside äkilisust ja võimalkku ohtlikku mõju (ka võimu ahelates).

[reuter]

Sa kahjuks ei täpsustand väljundpinget. 5V korral pole see 15000µF mingi küsimus, trafo ei iitsatagi sellele, piisab lihtsalt suurematest dioodidest. +/-50V korral on see muidugi juba probleemiks ja trafo vihjab sulle: " ära enam nii tee", sellisel juhul võiks jah kasutada eeltakke ja neid lühistavat releed. pm see 1000µF ei mõjuta suurt miskit, see mahtuvus ei tee piget märgatavalt siledamaks ja reaalset vahet selle olemasolust Sa ilmselt ei tunneta.

[Jyrka]

Originally posted by erx@Apr 4 2005, 21:57

Kui trafo kuskil 80W, toitelüüdid 2x15000uF.

Kui juba nii põhjalikuks lähed siis tuleb kõigepealt vaadata milliseid lüüte kasutad,
kõvemad võimuehitajad soovitavad kasutada Rifa PEH200 seeria lüüte.

Sa võiksid mõelda silla vahetusele, Schottky dioodidel.

Suurte lüütidega võimsates võimudes kasutatakse nn. pehmet sisselülitust, takk on
trafo primaariga järjest, kui lüütidel jõuab pinge teatud tasemeni siis takk lühistatakse.

[Cheopps]

Kasutasin oma transsvõimendis lüüte mahtuvusega 15mF, toitepinge oli +-70V.No trafot oli ka seal pea 1kW eest ning ma ei näinud mingit põhjust kasutada eeltakke.Küll aga lampvõimendites olen kasutanud antud ideed eeltaki(ca. 680oomi) ja relee näol(relee lülitumise aeg ca. 4 sec.) ning seda siis toitepingetel üle 500V ning mahtuvustel 0,22mF ja üle.Samas ka kui on kasutusel jadadrossel toites enne lüüte, siis ka tema aktiivtakistus piirab voolutõuget.

[reuter]

uba selles ongi, et 1kW trafole pole probleemiks 10A laksakas, aga 80W-sele see ilmselt eriti ei meeldi

[elukaz]

Uba on hoopis vastupidine, kilovatine trafo suudab dioodid läbi lasta, 80W mitte. Ega trafost üle lühisvoolu kätte ei saa ju. Ja see millifaradite kasutamine võib paljusid eksitada ja tekitab mõttetut segadust.

[Tony_T]

Eeltaki ja relee asemel on ka lihtsam lahendus.
Kasutanud olen peamiselt suure võimsusega toroidide "käivitusvoolu" piiramiseks.

[KaruTEC]

NTC on hea, peab täpselt dimensioneerima ainult. Arvestama peab ka sellega et läheb soojaks ja jahutada ei maksa.

[Tony_T]

Jah, sellel on muidugi ka omad piirangud. Arvestada tuleb montaazi juures, et tema töötemperatuur ulatub 150 °C-ni.

[reuter]

Originally posted by Elukaz@Apr 5 2005, 12:27
Uba on hoopis vastupidine, kilovatine trafo suudab dioodid läbi lasta, 80W mitte. Ega trafost üle lühisvoolu kätte ei saa ju. Ja see millifaradite kasutamine võib paljusid eksitada ja tekitab mõttetut segadust.

kui kellelgi on millidega raskusi, siis tehku endale SI põhiüikud ja kordajad selgeks. vastasel juhul tuleb muidu foorumi reeglitesse kirja panna, milliseid ühikuid ja kordajaid võib kasutada
ma soovitasin suuremaid dioode ja Cheopps teab ilma soovitamattagi, kui palju suuremaid on vaja. 15mF ei tekita kilovatisele lühiskoormust, küll aga kaheksakümnesele. väiksed trafod on väiksema soojusinertsiga ja seetõttu kardavad nad "ehmatusi lühiajalisemalt". pealegi, kui tegu pole vana vene trafoga, mis lahkelt on nõus taluma sisendis 1,5x pinget või väljundis lühist, siis ma pole kindel, kui palju lülitusi see trafo talub. asi on põhiliselt pinges kinni, nagu ma ühes eelnevas postituses mainisin. pinge on ju pöördvõrdelises seoses vooluga: pinge tõuseb, vool väheneb, pinge kasvades sama mahtuvuse juures suureneb energiahulk, mis kondensaatoritesse mahub.

[Matis]

1 kW toroidiga on mõtet skeemi keerukamaks teha igasuguste softstartidega mis säästavad kaitsmeid ja trafot ennast. 80 w toroidile vms trafole ple kyll mõtet midagi aretada. Mida lihtsam 220 v osa on seda vähem asju saab valesti minna, siin ju ikka amatööridega tegu? 125 kraadini nüüd selle kondede laadimisega mähiste temp ei tõuse.

[KaruTEC]

Reuter, ämbris oled täiega. 15mF konde tekitab ilusti lühiskoormuse 1kW trafole.
Väiksemal trafol on sekundaari takistus hulga suurem, mis vähendab impulssi.
Kui pinge sekundaaris tõuseb siis kasvab ka laadimisimpulsi väärtus.
Soojuslikult on siiski efekt nii väike et trafoga ei juhtu mitte midagi.

Vaidlemise asemel võiksime võtta konkreetse mahtuvuse ja pinge ning siis ma tooks mõned võrdlevad arvud.

[martiini911]

tere mehed..
kui siin juba vaidlemiseks läks siis äkki võtate väärtused käsile mille üle oleks kasulik vaielda:
ntx kahe mähisega trafo millel pinget embkummal mähisel u. 50V , traadi läbimõõt umbes 1,5mm seega kannatab voolu u. 5-6A, max võimsus seega u. 250W (sry kui exin).
et äkki vaidlete siis selle üle kui suuri kondesi sinna panna ja millised dioodid sobiksid, et kätte saada +-50V
(trafolt väljuv pinge võib olla vist veiz väiksem, sest peale alaldamist ja silumist peax pinge väärtus ju veidi tõusma mingi teatud astme võrra)