Kommentaarid modifikatsioonile oodatud

[andreie]

Juba mõnda aega ehitan tasapisi Renardsoni 7-transilise võimendi modifikatsiooni. Kasutab bootstrapi ja kallite lateral-mosfetite asemel on IRFP240/IRFP9140. Võimendit ennast hakkan kasutama aktiivkõlaris, kus toitepinge on 55 volti.

Sama võimendi variant ilma bootstrapita on mul juba mõnda aega ühes aktiivkõlaris häält teinud ja ausalt öeldes pole ühtegi halba sõna öelda tema kohta, aga kindlasti oskavad siinsed targad pead nii mõnegi minul kahe silma vahele jäänud apsu üles leida...

Skeem ja trükkplaat:
.

[Jyrka]

3,6V stabika asemel kasutaks mina kahte punast LEDi.

[Cheopps]

Lõpus siiski oleks kenam kasutada komplementaarpaare, nt. IRF540/9540, IRF640/9640, IRFP240/9240, jne.Punased LEDid ei muuda skeemi lihtsamaks

[Jyrka]

Originally posted by Cheopps@Jul 19 2005, 17:19
Punased LEDid ei muuda skeemi lihtsamaks

Kui tahetakse omale teha midagi head siis kasutatakse igat võimalust mis teeks asja paremaks, kasvõi teoreetiliselt.
LEDi omakohin väiksem kui stabikal, lisaks veel punastab.

[KaruTEC]

Kas jadamisi dioodidel ei ole veel väiksem omamüra ? Peaks vist olema, kuna tööpunkti tõus on väga väike versus Zeneri väga suurele langusele ?

[andreie]

Hee, stabilitroni suurt müra ma ei teadnudki. Aitäh

Minu jaoks on asjal teine iva ka - LED-ide või dioodide baasil tehtud skeemis võib kinnisilmi asendusi teha, jämedates piirides on pingelang nendel ikka sama.

LED-i ja bipolaartransistori temperatuuritegurid kompenseerivad teineteist täitsa täpselt, kuid antud rakenduses pole see oluline.

Teadlikult valisin mittekomplementaarid. Naised saunas rääkisid, et elektriliselt on IRFP9140 ja IRFP240 teineteisele palju lähedasemad kui IRFP240/IRFP9240 (peaks kontrollima, netis liigub igasugust imelist infot). Lisaks on IRFP9140-e Rds(On) palju väiksem, kui IRFP9240-l - varu, mida ma vist kunagi ära ei kasuta B-)

[Cheopps]

Rds(on) läheks tarvis pigem D-klassi võimendi tegemisel.Vajalikud oleks siis saada samasse klassi Ptot, Uds, Id ning Ugs(off).Ning antud juhul on jah tunduvalt lähemate andmetega IRFP9140, kuid toitepinge hoia sel juhul alla 75V.

[andreie]

Niisiis.

C11 on nii kihvtis kohas, et ma panen temaga ka ühe 0.1uF paralleeli.

Zeneri asemel panen LED-id.

Siis läheb tegemisele. Laagerdunud on juba rohkem kui tarvis.

[moi]

Miks sa ühepolaarset toidet kasutad? Kahepolaarsega saaks C16, 17 signaaliahelast vällja jätta.
Miks see bootstrap hea on, sisuliselt üks lisa elektrolüütkonde signaaliahelas juures?
Kui head võimu tahad ei tohiks signaal läbida elekrolüüte ja neid ei tohiks olla ka tagasiside ahelates nagu sul C 1, 7, 9, 12, 16.
Või ongi kogu selle võimu point nedned kondedes?

[andreie]

Tore, et küsitakse, miks see ja miks teine

N-Liidu aegsed ühepolaarse toitega võimendid olid jubedused, vähemalt need, mida mina kuulnud olin. See siin on hoopis teine tera.

Ühepolaarse toite puhul ei pea ma kasutama kaitselülitusi. Pikemas plaanis on aktiivkõlarisse ka crossover ja kolm võimendit sisse panna, mina küll ei viitsi kolme kaitselülitust ja releed sinna toppida.

Bootstrap-iga saan rail-to-rail väljundi. Kahe kondensaatori hind selle eest on üsna väike. Lisaks on mul plaanis toppida seda võimendit praegusest märksa võimsamasse kõlarisse ja ma ei näe põhjust, miks peaks võimsust laskma raisku minna.

Sisendis oleva kondensaator võiks moonutuste väiksuse huvides küll suurema mahtuvusega olla (47uF) või siis üldse mitteelektrolüüt. Ma olen ka seda mõelnud nii ja teistpidi ja lõpuks ikka leidnud, et kui signaaliahelas on olnud peoga elektrolüütkondensaatoreid enne mind, siis see üks minu poolt lisatud uus ja kuivamata kondekas ei ole eriline patt.

Signaaliahelas on ainult sisendkondensaator, ülejäänute moonutused kompenseerib tagasisideahel. Ausalt öeldes on mul tagasisideahelaga kaetud kondekate moonutustest üsna ükstaspuha, sest lõviosa kärinat tuleb ikka mosfet-ite baasil tehtud väljundastmest, mille sisendpinge-võimenduse karakteristikutel on jõhkrad sakid nulli ümbruses:

[andreie]

Kirjanduse lugemine on alati huvitav... Robert Pease ütleb (Troubleshooting Analog Circuits), et väiksema pingega stabilitronid on tõesti stabilitronid (zenerid) ja ka üsna suure müratasemega, aga kõrgema pingega stabilitronid on tagelikult laviindioodi (avalanche diode). Kiire pilk BXZ55C datasheet-i seda väidet ei kinnitanud.

[moi]

Originally posted by andreie@Jul 22 2005, 20:11
Ühepolaarse toite puhul ei pea ma kasutama kaitselülitusi.

Bootstrap-iga saan rail-to-railväljundi. Kahe kondensaatori hind selle eest on üsna väike. Lisaks on mul plaanis toppida seda võimendit praegusest märksa võimsamasse kõlarisse ja ma ei näe põhjust, miks peaks võimsust laskma raisku minna.

Sisendis oleva kondensaator võiks moonutuste väiksuse huvides küll suurema mahtuvusega olla (47uF) või siis üldse mitteelektrolüüt. Ma olen ka seda mõelnud nii ja teistpidi ja lõpuks ikka leidnud, et kui signaaliahelas on olnud peoga elektrolüütkondensaatoreid enne mind, siis see üks minu poolt lisatud uus ja kuivamata kondekas ei ole eriline patt.

Signaaliahelas on ainult sisendkondensaator, ülejäänute moonutused kompenseerib tagasisideahel. Ausalt öeldes on mul tagasisideahelaga kaetud kondekate moonutustest üsna ükstaspuha

Su arusaamised heast helist ja selle saamisest on vägagi "omapärased".
Hea heli esimene reegel minu jaoks on: mitte ühtegi elektrolüüti signaaliahelas või tagasisides. Ja ega mul neid ei ole ka ühtegi, alates CD-st kuni valjuka filtriteni välja.

Rail-to-rail väljund ei anna sulle mitte midagi sisulist, ainult saad kirjutada võimule maksimum võimsuse numbri mõne protsendi suurema, mis reaalsel muusika kuulamisel ei paista üldse välja.

[andreie]

Tead, uurin nädala jooksul järele, mis siis sellega on.

Ma olen lihtsalt elu aeg teadnud, et lüütidest ei ole vahet ja sestap pole uurinud, seda enam, et netis leiduv info on seda arvamust ainult süvendanud. Võib-olla ma usun ainult seda, mida ma tahan uskuda...