Stereo->Mono

[M.R.T.-5]

Tere, on siis seine probleem et pleieri stereosignaal oleks vaja muundada mingi viisil monosignaaliks. Kuna erilised kaod ei ole soovitavad siis tahaks kuidagi mõlemad kanalid korraga kokku ühendada. L.Abo Raadiolülitused kirjeldas sisendkommutaatori teemas sarnast lülitust kus olid juhtmed lihtsalt "kokku keeratud", küsimus siis selline, et kas seesugune ühendusviis ei kipu mingilgi viisi pleierile halvasti mõjuma? Kas on mingid kindlad tingimused mil asi toimib? Leidub ka muid viise?



Ette tänades

[ilmar]

Ei soovita otsi kokku keerata,see on lühis ja võib pleierile liiga teha.Üks lihtsaim viis on läbi kodekate kokku lasta.

[martinj]

Originally posted by ilmar@Dec 16 2005, 19:30
Ei soovita otsi kokku keerata,see on lühis ja võib pleierile liiga teha.Üks lihtsaim viis on läbi kodekate kokku lasta.

Piisavalt suur kondekas ju vahelduvvoolu jaoks lühis.
Pigem takistid.

[Daddario]

Kui korralikumalt teha, siis juba opakaga. Sisendise mingi konde(~4.7uF(kui mälu ei peta)) ja väljundise takk. Kiviks ntx TL072.

[W@ldur]

2n3819 ja koos sellega guugillse FET audio mixer.

[Daddario]

EDIT:
R1, R3 2 10K Pot
R2, R4 2 100K 1/4 W Resistor
R5 1 6.8K 1/4 W Resistor
C1, C2, C3 3 0.1uF Capacitor
Q1 1 2N3819 Junction FET

[martinj]

Oh miks nii keeruliselt...
annaks see midagi juurde.
Kui võtad signaali klapiväljundust, liida need omavahel läbi 100 oomiste takistite ja kõik korras.

[M.R.T.-5]

Ok Tänud vastuste eest, vaatan mida annab korraldada.

[KaruTEC]

Paljudel klapivõimudel ongi takistid väljundis. Aga lisatakk ei tee paha.

[GU50]

Stereo monoks liitmisel on võimalus kasutada ka 1:1 audiotrafot, näiteks sellist:
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...-624-08&lng=est
Ühe poole mähised liidad järjestikku ja ongi mono, vajadusel saab nivood lihtsalt maha tõmmata pingejaguriga.
Tevalos oli hiljuti veel saada ka odavam variant sellisest trafost, hinnaga 180.- Audiotrafot annab kasutada mujalgi, kus vaja galvaanilist lahtisidestust, ground loopide vastu jmt.

[Daddario]

see on ju mingi maa eraldu trafo. Või olen ma valesti aru saanud.

[Pooljuht]

Vs: Stereo->Mono

Probleem sama, mis teemaalgatajal – on vaja muuta pleieri stereosignaal monosignaaliks. Takistite väärtused on aga erinevates teemades erinevad:
1. Käesolevas teemas 100 oomi;
2. http://www.tevalo.ee/foorum/showthre...highlight=mono 3,3 kilo-oomi;
3. http://www.tevalo.ee/foorum/showthre...highlight=mono 10 kilo-oomi.

Et erinevus on kuni sajakordne, tekib küsimus, kas erinevatel seadmetel on "väikseim ohutu takistite väärtus" erinev (3. teemas on tegemist arvutiga, käesolevas teemas aga pleieriga) või on mõni soovitus lihtsalt asjalikum?
Muidu paneks südamerahuga 10 k, kuid et sellele lülitusele järgneb võimendi, mille sisendiks on bipolaartransistor (loomulikult koos pingejaguriga eelpingestamiseks), kardan, et signaal jääb ilmaasjata liiga nõrgaks (osalt siiski kahtlen selles, kuna transistori baas saab voolu ka eelpingeahelast ning puhtalt baasipinge muutumine peaks põhjustama põhjustama voolutugevuse muutumist baasi ja emitteri vahel).
Juhul, kui eelnev mõttekäik oli õige (lisaks pingele on oluline ka voolutugevus), tekib küsimus ka antud teemas Daddario poolt soovitatud skeemis olevate R1 ja R3 kohta: mis eelised annab nende ühe otsa nullpotentsiaaliga ühendamine selle "õhkujätmise" ees?

Karta on, et mõttekäigu idee võis veidi segaseks jääda, kuna postituse kirjutamine käis käsikäes L. Abo raamatuga "Raadiolülitused", ohtrate aseskeemide joonistamisega ning lausete ümbersõnastamistega. Põhiküsimus (0,1 - 3,3 - 10 k) peaks siiski "normaalselt" väljendatud olema.

[maaalune]

Vs: Stereo->Mono

Probleem sama, mis teemaalgatajal – on vaja muuta pleieri stereosignaal monosignaaliks. Takistite väärtused on aga erinevates teemades erinevad:
1. Käesolevas teemas 100 oomi;
2. http://www.tevalo.ee/foorum/showthre...highlight=mono 3,3 kilo-oomi;
3. http://www.tevalo.ee/foorum/showthre...highlight=mono 10 kilo-oomi.

Et erinevus on kuni sajakordne, tekib küsimus, kas erinevatel seadmetel on "väikseim ohutu takistite väärtus" erinev (3. teemas on tegemist arvutiga, käesolevas teemas aga pleieriga) või on mõni soovitus lihtsalt asjalikum?
Muidu paneks südamerahuga 10 k, kuid et sellele lülitusele järgneb võimendi, mille sisendiks on bipolaartransistor (loomulikult koos pingejaguriga eelpingestamiseks), kardan, et signaal jääb ilmaasjata liiga nõrgaks (osalt siiski kahtlen selles, kuna transistori baas saab voolu ka eelpingeahelast ning puhtalt baasipinge muutumine peaks põhjustama põhjustama voolutugevuse muutumist baasi ja emitteri vahel).
Juhul, kui eelnev mõttekäik oli õige (lisaks pingele on oluline ka voolutugevus), tekib küsimus ka antud teemas Daddario poolt soovitatud skeemis olevate R1 ja R3 kohta: mis eelised annab nende ühe otsa nullpotentsiaaliga ühendamine selle "õhkujätmise" ees?

Karta on, et mõttekäigu idee võis veidi segaseks jääda, kuna postituse kirjutamine käis käsikäes L. Abo raamatuga "Raadiolülitused", ohtrate aseskeemide joonistamisega ning lausete ümbersõnastamistega. Põhiküsimus (0,1 - 3,3 - 10 k) peaks siiski "normaalselt" väljendatud olema.

100KOm stereo log pote ja asi klaar!Leiad "vajaliku" sisendtakistuse ja tundlikkuse enamikul võimudest...

[kalavana]

Vs: Stereo->Mono

100KOm stereo log pote ja asi klaar!Leiad "vajaliku" sisendtakistuse ja tundlikkuse enamikul võimudest...

ja liugurid ühendad omavahel kokku? Mis siis saab, kui keerad pote liugurid sisendkontaktide poole serva? Üks kanal saab teise kanali väljundtakistuse kaudu lühise (kui kaitsetakki väljundis pole) ja pole su sajast kilo-oomist miskit kasu.
Võta aluseks reegel, et kahekanalilise monosignaali liitmisel ei tohi signaali nivoo tõusta. Seega peab arvutatav atenuaator (just sellist nime kannab passiivne liitmist teostav viisklemm) kummagi kanali signaali nõrgestama, et liitmisel esialgne nivoo kätte saada. Siit esimene ülesanne koduseks tööks .

Kuna tegemist on tavalise pingejaguriga, siis ühe kanali väljundis on jaguri ülemise õla takistus (R1), alumine õlg moodustub järgmise tarbija sisendtakistuse (Rs), jaguri alumise õla (R3) ja teise kanali ülemise õla takistuse (R2) paralleelühendusest. Sama kehtib ka teise kanali kohta. Valemi saate suvalisest skeemitehnikat käsitlevast käsiraamatust.

Takistite väärtused sõltuvad võimendite lubatavatest väljundvooludest ja on hea võtta suured, et vähendada pleieri vms. patareitoitega asja voolutarvet. Samas liiga suureks minnes hakkab mõjule pääsema järgmise ahela sisendatakistus Rs.

Aga nüüd pingejagurit arvutama

[Pooljuht]

Vs: Stereo->Mono

Tänud, nüüd on vähemalt ots käes, kust läheneda probleemi teoreetilisele lahendamisele. Google'i abil on atenuaatori kohta käiv info täiesti leitav.