Võimendi ja kõlarite sobitamine

[AntiV]

Võimalikel võimenditel sagedusalad vastavalt
1. 20Hz - 20kHz
2. 10Hz - 70kHz

Kvaliteetsed vanema kooli asjad, väljundvõimsused identsed.

Olemasolevad kõlarid:
Sagedusala 25Hz - 42kHz.

Kas saab neid näitajaid aluseks võttes nt öelda, et nr 2 võimendi on õige valik? Kuulamistestiks neid koju tassida ei saa, seega tunnetest lähtuda ei saa.

Segadust tekitavad lisaks hetkel kasutuseloleva ressiiveri Harman Kardon 3390 andmed, kus märge sagedusala kohta: "20Hz – 20kHz @ <0.07% THD, both channels driven into 8 ohms", ja järgmisel inforeal - freq.resp. 10Hz -110 kHz.

Mida siis ikkagi jälgida nende sagedusalade puhul ja mis on mis?

[Petz]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Miks need numbrid nii olulised on? Ma usaldaks rohkem tootja nime ja kõhutunnet!

[Martti_K.]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Ma ootaks ka targemate vastust AntiV küsimusele.

[AntiV]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Miks need numbrid nii olulised on? Ma usaldaks rohkem tootja nime ja kõhutunnet!

Eluaeg tunnete põhjal otsuseid teinuna otsustasin vanemas eas ikkagi hakata "etikette" ka läbi lugema Tavamõistus ütleb, et kui kõlarid võimaldaksid laiemat sagedusdiapasooni esitada aga võimendi kitsamas vahemikus toimetab, siis kõlarite headus ei saa maksimaalselt ära kasutatud (?).

[Radiool]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Soovitaks teooriast pihta hakata - google, wikipedia, raamatuklassika - Abo, Pedussaar jt. Kõik numbrid võivad olla statistika, tulemus sõltub mõõtmisest ja interpreteerimisest. Näiteks võib öelda, et pea kõik kõlarid esitavad sagedust 30Hz - mis siis , et osa kümneid kordi vaiksemalt kui tuhandet hertsi ja ainult vähesed samal tasemel. Teiselt poolt soovitaks oma kuulmisorganid üle testida - inimkõrvale kuuldavaks väidetud sageduspiirkond 20Hz - 20kHz on samuti üldistus. Kunagi TIPi laboris tehtud testid andsid rühmas üsna erinevaid tulemusi, kes kuulis 14kHz ja kes üle 18kHz, endal oli parim tulemus 16,5kHz. Aastakümnetega on see ära vajunud 13,5kHz peale...
Seega, kui inglise tehniline keel vähegi toeks, sukelduge internetti, audio parametes measureing alguseks sisse ja uurima. Nagu klassik ütleb, mõtelda on mõnus ja koos praktikaga tuleb arusaamine asjadest. Näiteks sellest, kuidas ussiõli ja kullatud volumenupp protsendise mittelineaarmoonutusega võimendi teistest paremaks teeb... Asi naljast kaugel, suur ehituspoodide kett võttis müüki karbikese, millega lubati elektrisäästu kümneid protsente - sees üks häirekondensaator ja LEdi toiteahel!
Jõudu!

[Jyrka]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Miks need numbrid nii olulised on? Ma usaldaks rohkem tootja nime ja kõhutunnet!

No ikka ei usalda tootjanime ja kõhutunne tekib siis kui olen näinud skeemi ja mis kõhus on ning kuidas kõhtu pandud.
Mul jäänud mulje, et enamasti tuuakse Eestise mujal prügikasti kõrvale tõstetud asju.
20Hz-20kHz tähendab normeeritud moonutustega sagedusala, transvõimude sagedusriba oluliselt suurem kui pole tarvitusele võetud spetsiaalseid skeemitehnilisi piiravaid lahendusi, Est UM010 näiteks 10Hz- 100kHz 50W juures -1db juures ilusa siinusega, just kontrollisin peale modimist.

[tartu pets]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

mina ei soovitaks kah mingit tootjanime ega kõhutunnet eriti vaadata, see sagedusala on pigem võimendit iseloomustav suurus. Tegeliku suutlikusega võiks pöörduda oma kuulmisorganite poole. Nt mina, 22 aastane inimene, tunnetan veel 18,2 kHz ära, 32 aastane vastavalt statiskika keskmisele peaks tunnetama vaid 16 kHz.

See et sul kõlarid suudavad fyysiliselt 42 kHz välja peksta, sellega võid loomulikult koeri ärritada õue peal, tydrukute ees uhkustada ja vanaisal kerget muhelust tekitada.

Praegu on mul üks saastavariant AF ehk 20-20000Hz Akai võim. 2x40W, THD 0,2%. Mina ytleks, et pole rohkem vajagi, kuigi S90 kõrge peaks 25000Hz välja mängima...

Mina vaataks võimendit THD ja võimususe järgi, samuti, kui skeem ees oleks, ka tolerantside järgi, mitte mingi sagedusala järgi...

[Jyrka]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Üks parameeter, mis näitab võimendi ja selle toite kvaliteeti on võimsuse numbrid erinevatel koormustel. Näiteks 50W 8 oomil, 100W 4 oomil on hea aga
50W 8 oomil, 75W 4 oomil näitab lahjemat toidet.
Kui peale tümpsu huvitab ka kvaliteet siis mõistlik soetada 8 oomised kõllid ja võim mis kindlasti kannatab ka 4 oomiseid ja veel parem kui kannatab väheke ka 2 oomi, kõlli mähis järgib siis täpsemini signaali.

[moi]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

suur ehituspoodide kett võttis müüki karbikese, millega lubati elektrisäästu kümneid protsente - sees üks häirekondensaator ja LEdi toiteahel!

OT: Avalda siis keti nimi ka, võib ka privas.

[AntiV]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Tänud, tarkust juba lisandub Selles, et olemasolev kaasaegsem Harman Kardon 3390 on laiatarbekaup, sellest annavad märku siis THD 0,07% kui ka 80W/8Ohm pc ja 100W/4Ohm pc.
Võimalikel vanematel võimendikandidaatidel:
1. THD 0,01% , 110W/8Ohm pc ja 140W/4Ohm pc
2. THD 0,005%, 120W/8Ohm pc ja 180W/4Ohm pc

Kas need andmed annavad ühele võimalikest võimendikandidaatidest selge eelise? Sellest, et kõlari andmed enam asjasse ei puutu, olen juba aru saanud

[moi]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Nii nagu "Kuulamistestiks neid koju tassida ei saa, seega tunnetest lähtuda ei saa", ei saa tegelikult mitte midagi (vähegi tehniliselt tasemelt võrdsete) võimendite kohta öelda ainult numbrite järgi. Kulamine on ikka põhiline, kui enda kõlaritega ei saa, siis vähemalt mõnede teistega.

[ray]

Vs: Võimendi ja kõlarite sobitamine

Andmeid ei soovitaks tõesti kõlaritega sobivuse üle otsustamisel peamiseks aluseks võtta. Näiteks kui võrrelda kasvõi kümmet sarnaste andmetega võimendit siis nad teevad ju kõik erinevat häält. Mõnikord on ka nii et kehvemate näitajatega aparaat võib esialgu kõrvale rohkem meeldida kui ülikorrektse speciga masin, aga andmed näitavad siiski suuna kätte kuhu poole liikuda.
Kõige kindlam oleks asjad ise üle kuulata ja otsida netist konkreetsete võimude kohta infot.
Kaasaegsemad H/K-d on kõik laiatarbekaup, mitte et nad nüüd kõige kehvemad asjad oleksid aga konkurentidele jäävad alla.