2tda2050 s-50netele

[Starfish]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Pinged õiged olemas +- 22 V , kuid voolutugevust jääb väheks. +- 35 V palju jällegist aga saaks vajaliku voolutugevuse. +- 12 V jällegi toite pinget vähe.

Kas voolutugevuse tõus on pingega võrdeline või pöördvõrdeline ?

[plaaster]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Kas voolutugevuse tõus on pingega võrdeline või pöördvõrdeline ?

Kui nüüd õigesti arvutasin, siis võrdeline pingega. Kasutasin valemit I = U / R .
33 / 1 = 33
33 / 0,5 = 66
Trafo ei olnud võrku ühendatud.

[mikumaku]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Mis te mehed ometi jamate nende viimaste vattide väljapigistamisega. Ega võimsuse numbrist ei tule kaif (seda on ju veel mõõta kah vaja, kui asi valmis). Kaif tuleb ikka kvaliteedist ja hel juhul pisut ka valjusest, seda siis nooremas eas Olen (kõigest) S-90-nete taha pistnud võimuaretusi nii TDA 2050 kui ka lm3886-ga, toitepingetega vast 2/3 maksimumist, ja mõlematega elamus sama: maksimumvaljusel (enne kui moonutama hakkab) on pikemaajaline toas viibimine tervisele kahjulik. Muidugi on olemas erinevaid tubasid ja mõnel mehel on ka kõrvakuulmine tuimem äkki (ei tea miks küll ). PS. Vanaisa ma veel ei ole...

[plaaster]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Mis te mehed ometi jamate nende viimaste vattide väljapigistamisega. Ega võimsuse numbrist ei tule

Mul pole sinna sobivat trafot. Sellepärast ma sellisete pingetga trafo sinna sobitasin. Loomulikult ma ei kuula seda täisvõimsusel. Juba poole peale nuppu keerates mängib suht valjusti. Mind häiris see, et madalama voolutugevusega hakkab see võimendi plärisema.
Eks see kivi ole 1 katsealune kah mul.

[mikumaku]

Vs: 2tda2050 s-50netele

OK. Aga olgem siis täpsed. Voolutugevust tarbib iga kivi vastavalt sisendsignaali tugevusele ja talle rakendatud toitepingele. Kui me räägime toitepingest, siis datasheedis on peale maksimumi antud ka selle miinimum. Kui toitepinge on selles vahemikus ja sisendsignaaliga kivi üle ei tüürita, ei plärise ükski kivivõim. Vastasel korral on kivi läbi või ühendusskeem vale või mis iganes muu jama. Ikka helisagedusgene ja oss abiks. Muidu ei tea keegi, mis seal tegelikult pläriseb. Kui kahtled, kas jamad algavad kivist või toitest näiteks, siis lihtne moodus vanast ajast- ostad patareisid, mõned 9V kronad ja veel midagi 1,5 V-seid, paned järjestikku ja on sul ideaalne alalistoide koos regullivõimalusega. Peavad vastu piisavalt et asjale pihta saada. Aga toiteõlad hoia ikka võrdsed, muidu on jama.

[plaaster]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Kui kahtled, kas jamad algavad kivist või toitest näiteks, siis lihtne moodus vanast ajast- ostad patareisid, mõned 9V kronad ja veel midagi 1,5 V-seid, paned järjestikku ja on sul ideaalne alalistoide koos regullivõimalusega. Peavad vastu piisavalt et asjale pihta saada. Aga toiteõlad hoia ikka võrdsed, muidu on jama.

Tänan õpetuse eest.

Igaljuhul peale otste ringi tõstmist enam ei plärise. Alles nupu lõppu keeramisel hakkab natuke ragisema. Arvan, et kõlar jääb nõrgaks. Valjuhääldil on normaalne võimsus taluvus 35 W ning maxsimaalne 50 W. Ja kui võtan basse alla natuke muutub kõik normaalseks.

[erku]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Ma ei saa aru eriti sellest trendist, et katsetatakse või ehitatakse seadet ja sinna otsa "topitakse" ka miski trafo, mis kisutakse kusagilt seadmest välja.
Siiski; kui katseseade hakkas tööle, on kõik hästi- katse lõppes edukalt.

Aga siis üritatakse katset viia lõpptulemiks; miks?

Kui tahad asju ehitada, siis ehita endale algatuseks korralik toide; mitte ära osta seda, vaid ehita ise. Võimalusel ära kasuta tehaste trafosi, mis on KST skeemile välja arvutatud ja siis tootmisse juurutamiseks kärbitud igast otsast kus aga saab.
Otsi korralik raam, mille reaalne W-taluvus ületab reaalselt sinu soove; kisu see puhtaks

ja keri uus; varuga ja korralik, just täpselt selline mis oleks vaja.
Ja sinna otsa korralik alaldi ning silufilter, tulede-vilede ja vendiga või siis ilma

[Starfish]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Võibolla midagi sellist...

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2021830.JPG?t=3

http://mb1.live.hot.ee/rps/D/2021831.JPG?t=3

http://mb3.live.hot.ee/rps/D/2021832.JPG?t=3

http://mb1.live.hot.ee/rps/D/2021833.JPG?t=3

[plaaster]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Võiks muidugi proovida küll. Miskipärast arvan, et mul jääb veel teadmisi väheks. Kunagi alustasin ka teema nende ehitamise kohta http://www.elfafoorum.eu/threads/526...fo+m%E4hkimine Mõtlesin kohe hakata toroide valmistama. Aga võta näpust. Ma pole veel isegi nomogrammist aru saanud. Rääkimatta edaspidisest.

[erku]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Noh jah; see on toroidi ehk rõngas-lintsüdamiku teema. Need on need välimuselt ilusad ümmargused asjad. Kui suuri nõudmisi pole puistevoolude, kõikumiste jms suhtes, siis võib täitsa kasutada. Tõsi, helivõimude ehitajad (viimase ajastu mallid ja ise-ehitajad) panevad neid omaduste pärast kaks tükki sisse (kummagile kanalile oma, või siis seotult kahele kanalile).

Mantelsüdamikku või ka lint-mantelsüdamikku ei saa kerida nagu toroidi, juhul kui tahad asjast maksimumi saada; kuna ruum kuhu kerida on vägagi piiratud. Seega peab asi olema korrektne/täpne või paigas.

Kui netis "tuhnida", siis leiab igasugu kirjutusi ja arvutusviise erinevate trafode valmistamiseks. Kuna mul on enesel paar projekti käsil, siis olen üritanud ka moodsamate arvutusviisidega tutvust teha; aga seisukohta ei oska võtta. Seda selleks, et lähtutakse erinevast otstarbest ja kriteeriumitest, ning tulem tuleb erinev. Piisavalt erinev, et panna arvutaja pikemalt mõtlema

Ise olen kasutanud valemit aegade hämarusest, mantelsüdamikel, mille pärandas mulle 17 aastat tagasi vanaduspõle nautiv Hr. Täht, kes omakorda oli seda elu jooksul kasutanud.

Siis; kui trafo on mõeldud võrguvoolule 220-230V ja 50-60Hz...
Tore on, kui trafo on veel elus. Saad ühendada võrku ja mõõta ära ligikaudse omatarbe. See on nüüd see (võimsuse) osa, mida sulle ei anta ja mis ka tühijooksul "kulub ära" vaskmähisesse ja traforaami sees magnetvälja pööramiseks. (pärast saad oma kerimisoskusi ja traadivalikut võrrelda sellega mis oli, kui mõõdad enda valmistatud trafo tühijooksu) See annab ka mingi aimduse traforaami plekkide materjalist jms.

Esmane valem on lihtne, kui ei ole aimugi trafot iseloomustavatest muudest näitajatest; trafodele 20-100W (kuigi ka 6W isendi olen sama valemiga kerinud, lisades koefitsendi).
n (keerdude arv) = ((230 V x 39 pööret voldile) / S südamiku ristlõige cm2) x1.05 parandustegur
Näide: n=((230x39)/8,9)x1.05 >>= 1058,25 ; ehk, omades arvutuslikku 80W trafosüdamikku, sisemise südamiku ristlõikega 8,9cm2, kerime primaari 1058 pööret ja sekundaari tulevad pinged arvutame sealt alla koefitsendiga.
Nüüd sõltub asi juba traforaami materjalist, traadi läbimõõdust ja materjalist, õhupilu suurusest ja muust.
Kui on mantel lintsüdamik, või rõngas lintsüdamik, siis tuleb seonduvalt kadudest muuta suurust 1pööret voldile suurusjärgule, kus näiteks mantelsüdamik on 1, lint-mantelsüdamik on 0,8-0,9 ja lintsüdamik on 0,7-0,8. Sama asi siis kehtib ka võimsuse kohta.
Nüüd kõrvutades erinevaid andmeid saamegi keskmiselt väärtuseks, kus mantelsüdamikule on 1V kohta primaaris: 37-40 pööret, lint-mantelsüdamikule 38-42 ja rõngas-lintsüdamikule 42-46 pööret.
Reeglina aga, kui ka arvutustes tuleb välja, et näiteks on 70W raamile võimalik kerida 37 pööret 1 voldi kohta primaari, siis reaalses elus kipub saama ikkagi "kuuma" trafo, kus trafo tühijooksul läheb üsna soojaks.

"Palju panna primaari".. , oleneb mida ja mille jaoks kerida. Kui rääkida uuema malli trafodest, mis on sageli eraldustrafod, kahe sektsioonilised ja sektsioonide suurus on suhteliselt väike, siis "Power" trafol pannakse peasektsioon tavaliselt täis, et õhipilu jääks võimalikult väike. Sakslased panevad peasektsiooni veel suure võimsuse ahela lisaks, kus tuleb sektsioon nii või teisiti täis (näiteks lampvõimu toitetrafol, peaahel 6,3V lõpuastme kütte toiteks), monosüdamikul siis peab arvutama.

Võimsuste definitsioon on ka igal härral erinev. Mina aksepteerin seda kerget, keskmist ja rasket reziimi; kus trafo töötab kergel reziimil kuni 30% võimsusest (näiteks ümmarguselt/teoreetiliselt: koguvõimsus/raamivõimsus millest on lahutatud omatarve ja järgi jäänud võimsus korrutatakse 0,3), keskmine reziim 50% ja raske reziim kuni 80% (soovitavalt lühiajaline või impulssreziim). Reeglina keritakse arvestusega, et sekundaari traadiläbimõõdud ja muu arvutades pannes võimaliku maksimumi tööreziimile, siis saab sealt varuga raami korral kuni 80% võimsust kätte, kui aga raam on üsna täpne siis arvestatakse kuni 70% kasuliku võimsusega.
Selle võimsuse teema üle võib muidugi vaielda. Selge on et energiat ei teki kusagilt niisama juurde. Kui tahad et asi töötaks korralikult, ei kuumeneks ja ei peksaks silukondesi segi, peaks asi olema varuga.

[maaalune]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Noh jah; see on toroidi ehk rõngas-lintsüdamiku teema. Need on need välimuselt ilusad ümmargused asjad. Kui suuri nõudmisi pole puistevoolude, kõikumiste jms suhtes, siis võib täitsa kasutada. Tõsi, helivõimude ehitajad (viimase ajastu mallid ja ise-ehitajad) panevad neid omaduste pärast kaks tükki sisse (kummagile kanalile oma, või siis seotult kahele kanalile).

Ma nüüd ei saa kohe vaiki olla!
Küsimus :

Kui suuri nõudmisi pole puistevoolude, kõikumiste jms suhtes, siis võib täitsa kasutada. Tõsi, helivõimude ehitajad jne.jne

- Kas toroidide puisteväli on tõesti nii kehv?!
Loodan ,et sain tõlgendusest vääriti aru...või...?On jutt ikkagi toroidi kohta või siiski lintmantelsüdamiku ja E I tüüpi südamiku võrdluse põhjal toroidi suhtes?
Toroid peaks olema ikka väga minimaalsete puisteväljadega!

[radiotehnika35]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Ma nüüd ei saa kohe vaiki olla!
Küsimus : - Kas toroidide puisteväli on tõesti nii kehv?!
Loodan ,et sain tõlgendusest vääriti aru...või...?On jutt ikkagi toroidi kohta või siiski lintmantelsüdamiku ja E I tüüpi südamiku võrdluse põhjal toroidi suhtes?
Toroid peaks olema ikka väga minimaalsete puisteväljadega!

Jäin samades punktides mõttesse kuid ilmselt me valesti aru saanud vms.
Veel tekitas minus hämmelduse :...

Nüüd kõrvutades erinevaid andmeid saamegi keskmiselt väärtuseks, kus mantelsüdamikule on 1V kohta primaaris: 37-40 pööret, lint-mantelsüdamikule 38-42 ja rõngas-lintsüdamikule 42-46 pööret.
Reeglina aga, kui ka arvutustes tuleb välja, et näiteks on 70W raamile võimalik kerida 37 pööret 1 voldi kohta primaari...

Need andmed peaks üle vaatama, pigem ikka nii, et plaatmantelsüdamik on näit. ses mõttes kõige viletsam - traadikeerde tuleb kõige rohkem.
Tippkvaliteetsele lintsüdamikule võib kerida keerde sama vähe kui toroidile kuid uued toroidimaterjalid lasevad kasutada palju vähem keerde Voldi kohta.
Paari sõnaga asja väga keeruline seletada ja pole väga oluline ka - jutt ise toroidide "valmistamisest" viitab sellele, et mõte neid justkui hulgi toota, see on aga juba justkui äriline lähenemine ja sellest peaasjalikult hobitroonikutest koosnevas foorumis rääkida / abi küsida on juba teine teema. Samas seeriatootmine ei ole nii lihtne kui arvatakse. Ma mõtlen seeriatootmist kus räägiks kogustest 10 000tk või suurusjärkudes rohkem. Kui mina nüüd näit. tellin omale inglismaalt toroidi südamiku, niisuguse mis lubab mul mähkida trafo võimsusega u. 2500VA siis mina maksan selle südamiku eest u. 80€, isegi natuke enam (saatmine [selle maksumus] sõltub ooteajast jne.). Nüüd on mul tarvis veel ka traati mis samuti ei ole odav. 2500VA trafo käevahel kerimine ei ole teab mis lõbus töö, isegi kindaid kasutades (nendega ei ole eriti mugav töötada aga sõrmedel püsib nahk paremini!). Ajakuluks pakun ca. 6 tundi, keerd-keeru kõrvale mähituna, 230V primaarile, 2*60V sekundaarile (sekundaari kerimine 2 traadiga üheaegselt!). Isolatsioon PTFE (sobiv paks lint on samuti üsna kallis - 10-12€eest niisugusele trafole kulub seda). Juhtmete jootmisele kuluv aeg/ettevalmistus...
Lõpphind oleks sama mis poes, võimalik, et isegi kallim.
Eks inimesi on erinevaid, kes hindab oma sarnase töö maksumuseks näit. 30+€ tund, kes vähem aga ütlen, et alguses võib tunduda huvitav neid n.ö. "jõuluvana mängides" , tellija soovi kohaselt mähkida kuid hiljem hakkad mõtlema - aeg on kaduv nähtus ja selle kasutamiseks on erinevaid võimalusi.
Seega "valmistamisest" ei ole mõtet rääkida.
Anyway, hobitroonik helitehnika alal teeb ehk normaalse välimusega, lõpuni viimistletud seadmeid paar-kolm tk aastas, rohkemaks puudub vajadus lihtsalt. näiteks: Pole ju mõtet ehitada rippmontaažis, 100W/ch, üle keskmise võimu kingakarpi, toiteks toroid võimsusega 1000W ja silukondekaiks mingid vanad, toiteplokkidest välja roogitud, jumalteab kaua kasutuses olnud jubalakad - nonsens. See ei ole valmistamine, see on BS ja edasi ei arenda, teha siis kasvõi kauem aga korralikult!

[plaaster]

Vs: 2tda2050 s-50netele

"valmistamisest" viitab sellele, et mõte neid justkui hulgi toota, see on aga juba justkui äriline lähenemine ja sellest peaasjalikult hobitroonikutest koosnevas foorumis rääkida / abi küsida on juba teine teema.

Selle valmistamise all ikka mõtlesin oma projektide tarbeks.
Kas ma saan õigesti aru, et ise valmistamine võib sama kalliks minna kui endale uus tellida ?

[erku]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Siin tekkis jah nüüd väikene ebakõla, ehk teineteisest mööda rääkimine.
Toroidi sisemine magnetväli on korrektne, mitte aga näiteks mulle meelepärane tema välimine.
Selle tugevust võib hinnata mitmeti; ka kuulata kui on kaabliotsia pandud madalsagedusele ning võrrelda muuga.
Inimene küsis abi ja ma vastasin küsimusele.

Mis puutub jahutusse, indutseerimisvõimesse nii üht kui teistpidi, reaalsesse kasutegurisse, siis see on tõepoolest pikem teema. Igal asjal on omad head ja vead. Asi on lihtne tootjate seisukohalt; kui seadmed on olemas, on toroidi lihtsam ja odavam valmistada.

...
..jutt ise toroidide "valmistamisest" viitab sellele, et mõte neid justkui hulgi toota..
... See ei ole valmistamine, see on BS ja edasi ei arenda, teha siis kasvõi kauem aga korralikult!

Eksole. Juba lastele, maast madalast alates õpetatakse teles, lasteaias ja kõikjal asjade valmistamist. Näiteks teles: "lapsed, täna valmistame paberlennuki", on sulle vist väga võõras väljend?

plaaster; sa võid ka komplektse võimendi poest osta ja ei pea üldse jändama. See pole eesmärk. Kui juba alustasid isetegemist, siis tee rahulikult edasi ja tee kuni lõpuni.
Isetehtud asi on isetehtud, käsitöö või nii. Kuna käsitöö on kallis asi siis kulubki rohkem aega, nii see on. Mida rohkem vaeva näed, seda parem on tulemus

[Rom]

Vs: 2tda2050 s-50netele

Selle valmistamise all ikka mõtlesin oma projektide tarbeks.
Kas ma saan õigesti aru, et ise valmistamine võib sama kalliks minna kui endale uus tellida ?

Kui materjalid poolmuidu käes, siis on mõtet, aga kui traati ja muid materjale osta poest, siis võib ise valmistamine vabalt ka kallimaks minna. Ise ma pole toroidi otsast lõpuni teinud, aga kui tegelesin estonia toroidi juurde kerisimisega, siis tagant järgi kulud kokku lüies avastasin, et traadile kulutatud hind oli kordades suurem, kui ma üldse oletada alguses oskasin