Võimendile uus elu

[vuss]

Skeemide uurimise käigus tuli välja, et mu kolahunnikus olev veneaegne võimukonstruktor "Elektronika 10" on peaaegu identne 1972 a Radio nr6 lk52 kirjeldatud Hi-Fi võimuga. (Olulisim erinevus, et termotakisti asemel on mul tavaline.) http://publ.lib.ru/ARCHIVES/R/%27%27....%5Bdjv%5D.zip Viimast soovitas proovida ühes vanemas jutulõngas autoriteetne kasutaja Humax. Sellest siis sai alguse mu idee proovida seda võimendit veidi täiustada. Asi on mõistlikus kestas, toitetrahvo 90W, jahutuseks 3mm alumiiniumist võimendi küljed. Toitepinge -+26V. Olemas ka kõlarite kaitselülitus. Detailidest siis hetkel: lõpud KT805A, sisendis KT315G, draiveri osas KT605BM,KT361D,KT315G. Dioodid KD521A. Eesmärk poleks mitte niivõrd võimsust suurendada, kui kvaliteetsemat häält kätte saada. Lisavõimsuse vastu pole ka muidugi midagi. Esimese liigutusena plaanisin eelvõimu välja visata. See sahiseb (k553ud1) nagu y101 ja üks kanal tõrgub ka. Pealegi pole CD taga eelvõimust lugu. Toitekondesid saaks ka üksjagu suurendada. Ootaksin ideid detailide kaasajastamise osas, kui see midagi juurde peaks andma.

[vuss]

Vs: Võimendile uus elu

KT361 asemele A733 või siis BC558?
KT315 asemele C945 või siis BC548?

[radiotehnika35]

Vs: Võimendile uus elu

Miks mitte näit. 2N5401 ja 2N5551. Need on ka täiesti saadaval (kontrollisin opood.ee otsingust), viidatuid ( 2SA733 ja 2SC945 ) ei märganud ei ELFA ega ka opood.ee lehel.

2N5401 ja 2N5551 on suurelt jaolt paremate parameetritega kui need 2SA733 ja 2SC945, ainult mõni erinevus, samas 2N seeriatel mürad väiksemad jne... Ei maksa nad ka midagi.

[Jyrka]

Vs: Võimendile uus elu

Eesmärk poleks mitte niivõrd võimsust suurendada, kui kvaliteetsemat häält kätte saada..

Nostalgia kõrval parema kvaliteedi saamiseks uuri natuke kaasaegsemaid skeeme enda oma edasiarendusi, näiteks kasvõi minu lemmikut C70-et ühe lõpupariga. Saad vähemalt teada milliseid transse vastavates astmetes kasutada, miks valid kõige kehvemad, sinu pakututest BC548/558 ju 546/556 oluliselt mõistlikumad sama hinna juures.

[vuss]

Pakkusin lihtsalt neid, mis mu romuplaatidelt esimesena vastu vaatasid ja googeldamisel vene KT315 ja KT3102 asenduseks pakutud on. Detailivalikus ei orienteeru eriti ja andmelehtede järgi ei oska ka väga valida. C70/C200 skeeme olen ka mõned korrad piilunud. Olemasoleva kesta sisse pole vist mõtet täisvõimsusega C70 ehitada. Ruumi jääks tiba väheks ja jahutuse peaks ümber mõtlema. Eelvõimu asemele mahuks 50Vx10000µF lüüdid ära küll ja 200W trafo punnitaks ka ära. (Laua peal olev TC180 tundub, et mahub.) Jahutus kõige suurem probleem. Vaata pilti. Aga esialgu siiski vist nostalgitseks ja koguks kogemusi. Viskasin minu versiooni skeemi ka üles. See on siin.

Tuli selline tore mõte veel, et esipaneelile tämbriploki asemele vene seieritega kellad aretada. Aga muus osas ootan veel asja paremaks tegemise ideid. Aitäh vastajatele.

[marley]

Vs: Võimendile uus elu

Kui endiselt nostalgialainel, vaata seda:

http://interlavka.narod.ru/stats/UMZ60.htm

Hea lihtne ja töötav skeem, endal ka ära proovitud.
Probleeme polnud ja heli oli väga korralik.

[vuss]

Vs: Võimendile uus elu

Tänase päevaga siis sai eelvõim lõplikult välja roogitud, aretatud ajutine toitelahendus 2x 6200µFx35V ja mässatud maandusega. Õnnestus võrgumüra fooni suhteliselt maha suruda. Päris kõrvulukustavat vaikust ei saanud. Peale kt315 asendamist difris NEC 2SC2785 vastu jäi ka sisin väljundis justkui vaiksemaks, aga samuti ei saanud n.ö. päris vait. Mõõtevahendiks siis kõrv. Proovikuulamisel üllatas basside rohkus. Karta on, et sageduskara pole väga lineaarne. Vähemalt mul on lineaarsest helist teistsugune ettekujutus. Väikse võimu võtab liigne bass muidugi kiirelt võhmale, aga vaikselt oli täitsa mõnus kuulata. Justkui toonkompensatsiooni nupp oleks sisse lülitatud. Poolel volüümil hakkasid juba kuuldavad moonutused. Sisend sai justkui 1V tundlikkuse peale seatud küll (R6 panin juhendi järgi 1k). Hulk aega kulus rauatööle: kelladele aukude paneeli viilimine ja uue toitejuhtme aretus jne. Tulemus esialgu siis selline, et mõtetust käkist saab veel asjagi, kui ajutised lahendused lõpuks fikseeritud saavad. Ja huvi suurenes muidugi tohutult. Mis krdi pärast võimudel see heli ikka nii erinev on? Projekteeritakse neid ju küll lineaarseteks. Nüüd pean kindlasti veel mõned "nostalgia" ajastu plaadid käima jooksma ja huvi pärast üle kuulama. Ehk jõuab ka C70/C200-ni kunagi.
Küsimus selline, et palju ma võin toitelüüte suurendada, enne kui sild КЦ410 ära põleb? Originaalis on 2x4000µF.

[fre]

Vs: Võimendile uus elu

.....
Küsimus selline, et palju ma võin toitelüüte suurendada, enne kui sild КЦ410 ära põleb? Originaalis on 2x4000mF.

Kuidagi ei taha uskuda, et 2x4000mF on, vast ikka 1000 korda vähem, 2x4000µF.
КЦ410 kohta ütleb üks tark raamat, et trükiplaadile ilma täiendava jahutuseta kinnitatuna talub ta keskmist alaldatud voolu kuni 3A. Ülekoormuslikku alaldatud voolu 50Hz ühe perioodi vältel talub ta kuni 45A. See on ühekordselt, mitte sagedamini kui üks kord tunnis. Siit edasi on juba raske midagi arvutada, aga mingi orientiiri see annab.

[vuss]

Vs: Võimendile uus elu

Kuidagi ei taha uskuda, et 2x4000mF on, vast ikka 1000 korda vähem, 2x4000µF.

Parandasin viimase postituse ära, aga kahjuks varasemate kallale ei lase.

Täna proovisin 1kHz siinust sööta. Väljundis 8,2 oomine 7w koormus. Pikalt polnud aega mõõta, koormus hakkas vaikselt suitsema.Tippe hakkas lõikama kui väljundis oli 13V. I=13/8,2=1,58A P=1,58x13=20W Radikas läks soojaks, aga mitte üleliia. Võimust pakub ajakiri Radio 20W 4 oomi korral toitepingega +-25V. Tõsi küll teisel kanalil olid kaitsmed mõõtmise ajal väljas ja mul on +-26V. Muud kohta, kust nii suur vahe tuleks ma ei näe. Aga vahe on ikka natuke liiga suur. Kuskil mingi kala? Proovikuulamise ajal sai helitugevuse potet juba tiba varem tagasi keerama asutud. Nii, et klippimise kuuleb kõrvga tegelt suht hästi ära.

[vuss]

Vs: Võimendile uus elu

Ühel kanalil kõik kt315 ja kt361 välja vahetatud NEC 2SC2785 ja SA1175 vastu. Tulemusena siis nagu öeldud ssss väljundis hulga vaiksem, aga päris ära ei jäänud. Ja väljund ON kõrvaga kuuldavalt lineaarsem. Liigne bass kadunud. Kas see nüüd hea või halb on muidugi iseküsimus. Trafo sai ka kummipadjale. Ees ootab sisendlüüdi vahetus kilekonde vastu ja ehk veel mõni kondekavahetus kui selgeks saan, millised on kriitilise tähtsusega. Plaanis on ka helipotedega miskit ette võtta, aga kuna "nostalgiale" ei raatsi korralikku külge osta, siis esialgu idee puudub.
Aga hetkel ilmnes probleem, millele ei oska läheneda. Nimelt parem kanal kostab vasakusse üle. Kui vasakul heli on maha keeratud ja vaikselt hakata paremat peale keerama, siis esialgu hakkab ka vasak tasakesi mängima, mis volüümi suurenemisel muutub kergeks praksumiseks vasakus kõlaris. Eraldi kuulates kanalid mingeid selliseid moonutusi ei anna ja teistpidi, ehk vasakust kanalist paremasse ka üle ei kosta. Milles probleem võib olla?

[andreie]

Vs: Võimendile uus elu

Sul on nii vana skeem, et seal on veel germaaniumtransistorid kasutusel. Lihtsam võib-olla mõni uuem võtta.

Tippe hakkas lõikama kui väljundis oli 13V.

....

ja mul on (toitepinge) +-26V.

Kas jõudeolekus on R2, R3 peal võrdsed pinged?

R8 võib ka vabalt 2x väiksem olla, kui mitte rohkemgi.

Sul on oss käepärast, vaata, mis astmest alates piirama hakkab. Kui ei saagi korda, vähemalt saad veidi rohkem tööpõhimõtte "käe sisse".

[vuss]

Vs: Võimendile uus elu

Mul on selle 1971 a skeemi uuem versioon tegelt. Põhimõtteliselt kõik sama, lihtsalt moodsamate juppidega. Skeem ise siin. Jõudeolekus ühel kanalil R2 peal 23V ja R5 peal 25V, teisel kanalil pinged võrdsed. Ma usun, et see arheoloogia, millega ma tegelen ei huvita kedagi ja keegi ei viitsi väga tähelepanelikult mu pikki sõnavõtte lugeda. Loomulik. Ehk ei oska ma ise piisavalt konkreetselt oma asju sõnastada. Aga kui tähelepanelikumalt lugeda, siistuleb mu võimust ligi kolmandiku võrra rohkem puhast siinust välja, kui 1971 aastal lubati. Selles pole probleem, et kuskilt piiraks liiga vara. Selles mõttes võim töötab. Hetkel vaevab see, et üks kanal kostab teise üle ja annab sinna raginat. Eraldi kuulates mõlemad kanalid justkui töökorras. Minu eelmises postituses kirjeldasin seda olukorda nii täpselt kui oskasin.

[fre]

Vs: Võimendile uus elu

Ega pole eksitud "tähtmaanduse" reegli vastu? Selline ühepoolse ülekostvuse nähtus võiks ehk tekkida siis kui mingi juhe ("maa" või toide) tuleb alguses ühe kanali plaadile ja sealt suundub edasi teise kanali plaadile. Eraldi juhtmed peavad kumbagile minema.

[andreie]

Vs: Võimendile uus elu

Jõudeolekus ühel kanalil R2 peal 23V ja R5 peal 25V

Siin on kindlasti 1 viga. Peavad olema võrdsed pinged, sest ainult siis on sisendastme transistorid identses töörezhiimis. Neid pingeid on lihtsam mõõta plusstoite suhtes.

Hetkel vaevab see, et üks kanal kostab teise üle ja annab sinna raginat.

Fre märkusele oskan vaid lisada, et asi on kindlasti maanduses.

Küllap selles on ka põhjus, miks paljud iseehitajad eelistavad monoplokke - nad pole aru saanud, kuidas maandusühendus võib mõjutada võimendi tööd.

Muide, loeme ikka tähelepanelikult.

[vuss]

Vs: Võimendile uus elu

Vahepealsetest töövõitudest siis. Ülekostvuse probleemist sain jagu. Loomulikult oligi viga tähtmaanduses. Olin tegelenud vaid ühe kanali putitamisega ja teine oli veel aastatetaguses ajas. Arvasin, et saan tähtmaandusele enam-vähem pihta. Millalgi 6F5P peal ehitatud võimendi läks tööle haudvaiksena. Siiski selgus, et õppida on palju ja kiired ümberjootmised kohe tööle ei läinud. Uued ideed siis DIY Audio foorumist: http://www.diyaudio.com/forums/chip-...grounding.html Tegin variandi, kus "common ground" on kahe võimuplaadi vaheline jäme juhe. Millelt siis viivad eraldi juhtmed kummagi kanali väljundisse, toiteploki kondedele, sisendite kokku ühendatud maapunkti ja kesta. Kesta ühenduspunkti on ühendatud ka seinapesast tulev maa. Hiljem lugesin, et seinapesast lähtuvat maad on veelgi parem ühendada sisendite kokkuühendatud maapunkti. Signaalikaablitel jäi siiski null ja varjestus mõlemad suka päralt. Kuna kogu kaabeldus sai ringi tehtud, siis juhtmed mõnevõrra eraldusid üksteisest. Tulemusena üllatas mind esialgu genereerimine suurema helitugevuse (tegelikult juba klippimise) alas. Mida kaugemal signaali, toite ja maa kaablid üksteisest paiknesid, seda madalam sagedus. Kimbuks kokku köidetuna genereerimine lakkas. Minu jaoks igatahes uus kogemus ja täit selgust asjas veel pole. Miks signaali ja toitekaablite eraldamine umbes 2cm võrra tekitas genereerimist?
Pean tunnistama, et mõni asi on veel kehvasti. Kaitselülituse maa jookseb trafo keskväljavõttelt ja toiteplokis peaks juhtmeid kohendama. Üldine tulemus mürafooni suhtes on hea. Siiski väike foon on väljundis olemas ja sellest tahaks ka lahti saada. Üllatav, kui palju kaabeldus võimendi tööd mõjutab. Iga ülejala laskmine tuleb kusagilt bumerangina tagasi.
Üks asi, millele ka head lahendust ei leidnud on jämeda juhtme (minu juhul painduva voolukaabli soon "common groundiks") kinnitamine plaadi külge. August läbi ja raja külge joodetuna kipub ikka raja lahti kangutama.