"Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

[Rom]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Vahepeal veel üks stereo lõpp kokku laotud ja mängima pandud. Trükkplaadi joonistasin spetsiaalselt olemas oleva radiaatori järgi. Plaan teha miniatuurne nelja sisendiga täisvõimendi. Kaitseplaat ja sisendi plaadid ka valmis, veel vaja eelvõimendi osa valmis teha ja lõpiks kest ümber.
Pildid: http://album.ee/album/286175/50266283

[wigo]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Millal siis lambi juurde lähed-transiga oled juba päris lõppu jõudnud.

[radiotehnika35]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Millal siis lambi juurde lähed-transiga oled juba päris lõppu jõudnud.

noh, vahepeal võib niisuguseid võime ka ehitada.
Samas, sealgi käia veel päris märkimisväärne etapp.
Näit. IR-i võimsad DirectFET transid (pisikeses SMD kestas), SMD montaažiga saaks selle skeemilahenduse võimendi pakkida 2/3 tikutoosi mõõtudest . Ja niisugune lahendus töötab hästi .

Mul endalgi taas üks U-101 varemeis doonor, sealt lendab kola välja ja FETid kolivad asemele, täisvõim samuti, koos kaitsete, sisendkommutaatorite ja eelvõimenusega (lülitatav, et saaks kasutadaka otselülitust lõppvõimu).

[marley]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Radiotehnika, diy stk-d hakkavad tulema? (-;

[Rom]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Millal siis lambi juurde lähed-transiga oled juba päris lõppu jõudnud.

Lamp ei paku pinget.

SMD montaažiga saaks selle skeemilahenduse võimendi pakkida 2/3 tikutoosi mõõtudest

Smd samuti ei paku pinget, võin ju nii väikseks ehitada, et ainult pintsettidega saaks kätte võtta, aga radika suurus sellest ei kahane, seega võitu eriti nagu polegi. Selleks on juba klass D ja säärane suund...

Siin teemas näitan vaid lihtsamaid võimendeid, on veel ka tõsisemaid asju tehtud, mis vajavad lõpetamist ja kesta paigutamist. Transidega ma kavatsen veel kaua möllata, korralikuma poolse transvõimendi heli on super.

[radiotehnika35]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Radiotehnika, diy stk-d hakkavad tulema? (-;

Mis mõttes? See etapp eriti ei huvita enam. Korralikke XI kive ei ole eriti saada enam.
Plaadijooniseid muidu on olemas - eagle failid/pdf-d millest kohe plaati võimalik teha.
STK40xx kohta on kohe jooniseid, mingisugused STK42xx olid ka olemas + aastate eest läbipõetud 2*mõnestkümnest W kuni 2*120W moodulitega võimudeni.
Pm. on igast tehtud moodulist olemas veel näidis ja kui need inimestele huvi pakuvad siis võin neist kirjutada.
THD parameetreid veel mõõta põhjalikult ei saa, see on teema mis pikka aega hinges kriipinud aga ei olnud tehnikat. Kui aparaat valmis saab siis saaks mõõta ja võrrelda.
Veel on nende juures genereerimine mis üheks suurimaks probleemiks STK puhul, see vajab mõningatel juhtudel individuaalset lähenemist iga kivi puhul erinevalt. Põhjused on kivi sees ja korras kivi sisse põhjuste likvideerimiseks nigel minna, peab väljastpoolt korrigeerima.

E: STK40xx seeriast saaks luua tema originaalskeemi abil n.ö. "oma hübriidi" mis siia teemasse paremini sobiks .

[otsija]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Aga seltsimehed, liikugem siis klassi võrra kõrgemale ja üritaks "rohelise" klass D võimendi ka kokku laduda. Olen ühega algust teinud, väga labane skeem, paraku ei saanud kuigi rahuldavat tulemust. Räägin siin juttu olevast klass D võimendist. Muidugi on seal selle skeemi kohta juba tugev arutelu käimas, aga tahaks ka eestimaistest saavutustest midagi kuulda. Minul selle skeemi järgi tehtu mängis küll, heli kvaliteet kusjuures iseenesest ei olnudki nii hull kui kartsin. Olen kuulnud D klassi kõrgetel sagedustel moonutusest jms, aga samas nii metsikut vahet ei tajunudki, täitsa kuulatav. Bassikõlari võimendiks oleks super, ei peaks megasuuri radikaid hankima, mis selle "rohelise" kohe ära solgib, vähemalt minul küll tagataskust niisama 100+W radikaid võtta ei ole. Minul ilmnes probleem selles, et +-40V toitepinge korral väljundis 4 ohm koormusel siinust sisse lastes väljundpinge ületamisel kusagil 10V pildus mingit jama ja praginat sisse. Seal räägitakse vist kusagil 20V väljundisse saamisest, selline oleks juba täitsa ok, kuna võib ju toitepinget ka +-80V peale ajada, saades väljundisse kasvõi paarsada W, siiski soojuseks ei köetaks suurt midagi. Samas palju ma selle skeemi kallal ei askeldanud, ladusin käepärastest pudinatest kokku, paar korda tegin loomkatseid ning viskasin nurka. Varsti kui viitsimine peale tuleb lükkan uuesti toite sappa ning üritan edasi asja paremaks saada. Või ehk on kellelegi veel midagi sellistest käepärastest pudinatest koosnevat klass D silma jäänud, kui nii siis linkige kohe, uuriks huviga.

[Rom]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Aga seltsimehed, liikugem siis klassi võrra kõrgemale ja üritaks "rohelise" klass D võimendi ka kokku laduda.

See ei ole kindlasti klassi võrra kõrgemale liikumine vaid head mitu sammu tagasi... kvaliteedis (täisriba jaoks).

[otsija]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

See ei ole kindlasti klassi võrra kõrgemale liikumine vaid head mitu sammu tagasi... kvaliteedis (täisriba jaoks).

See on muidugi kahe otsaga asi, kasutegurilt liiguks mitu sammu edasi. Eelkõige võiks D-klassi kasutada näiteks bassikõlari toiteks ja samas kõrval oleks täisriba stereo mingil korralikul A, AB, B.... vms peal. Selline lahendus oleks päris hea, või siis autovõimendina madalat otsa müdistama, üsna popp teatud nokkadega meeste seas.

[radiotehnika35]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

D klassiga see asi, et selle ülesehitus peab vastama oma kindlatele nõuetele.
Kuidas selle omal koostasid, et ehk saaks mingisugust aimu miks helikvaliteet ei rahuldanud?

Korralikke skeeme nende kohta naljalt ei leia. Enamus mis netis saadaval on nigela lõpptulemuse garantiiks sobivad.
Mõni nüanss neil on mis seotud juba komponentidega, samuti nagu juba märgitud on montaaž ülimalt oluline, juhtmejuppidega komponente omavahel ühendades, jumalteab kui kaugele "nurga taha" ei saa isegi häid komponente kasutades head tulemust.

Omaette teema on plaadi kujundus, teatud "nokkade" seas oleks bassiasjad muidugi huvipakkuvad kuid nagu elu näitab siis suur osa huvilisi ei ole suutelised isegi KIT stiilis asju nii kokku panema, et asi maha ei põleks.
Samuti on olulisel kohal nüanss, et asju tahetakse niisama saada, kohe päris ilma eest.
See on natuke jama, mingi tükiga võib ju omast vabast ajast ja eksperimenteerimise huvides (teha kõikvajalikud osad, et skeem töötaks) natuke aega tegeleda kuid kui oma huvipiirest asi välja jääb siis kui paljud oleksid huvitatud näit. niisuguse eksperimenteerimise jaoks omadest vahenditest komponente soetama?

Igaljuhul algatuseks oleks huvitav näha valminud lahendusest kasvõi udukogu stiilis pilti... Võimalik, et annab midagi väheste vahenditega muuta kuid lõpptulemus ei saa olema drastiline...

[marley]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

mina aru ei saa, mis teil selle klass d vastu on. autovõimenditega ainult kokku puutunud või?
ei ole minu jaoks mingi graal, aga ise on kokku pandud paar 41hz kitti, hinna /kvaliteedi suhe on 1/10
ükskõik millise sama võimsusega tööstusliku lamp, transs või kivivõimuga.

jah, maaaluse ja gu50 ja veel mõne võimudega ei hakka võrdlema --
aga radiotehnika, mõlemad hetkel tartu kandis, panen paari nädala jooksul ca 25 W kanal isendi kokku,
võrdleme. tegelikult ka, huvitav oleks.

muide, d-klaasi võimudega kahtlustan seda, et vanakooli käsitsijoonistatud plaadid
oleks paremad kui kaasaegsed freesitud väikse reavahega isendid. varjestuse läbimõtlemine
a la kesk- ja lühilainevastuvõtja sisendosa ei teeks ka paha.

[vuss]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

On kaks väga hea pealkirjaga ja poppi teemat siin: "Recycled AMP, ehk.." ja "Võimsuse tõstmine (minu tagasihoidlikud eksperimendid)". Miks peaks kogu võimenditega seonduva nüüd nendesse teemadesse mahutama? D-klass võiks rõõmsalt omaette teema olla ju. Eriti kui räägitakse siin sammudest edasi või tagasi.

[radiotehnika35]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

mina aru ei saa, mis teil selle klass d vastu on. autovõimenditega ainult kokku puutunud või?
ei ole minu jaoks mingi graal, aga ise on kokku pandud paar 41hz kitti, hinna /kvaliteedi suhe on 1/10
ükskõik millise sama võimsusega tööstusliku lamp, transs või kivivõimuga.

D klassi vastu ei ole midagi, mul isiklikult mitte. Aretamine on keerukam, korralike eksemplaride puhul. Nõuab korralikke seadmeid mille soetamisele teeb korrektiivid majanduslik vaatenurk. LCR mõõtja näit. jne, need on üsna olulisel kohal selles valdkonnas tegelemisel. Pean siinjuures silmas DIY, mitte KIT lahendusi.
Mul see loll kiiks, et iga suvalist pudinat valmistades ma ei tee enne kusagil protoplaadil maketti ega spets laual seda, hirmus kiiks on see, et istun arvuti ette ja kulutan päeva/paar, et jupid kohe saaks koha plaadile .
Plaadi tegemine on asja mõttest oluline osa (minu arvamus asjast mis ei pruugi [ja ei peagi!] kokku langema teiste inimeste omaga!).
Ka paberitöö, natuke joonistan ette umbkaudse paiknemise komponentidele ja seejärel hakkan skeemi järgi faili koostama, samuti käsitsi, ilma autorouterite/place-ta. Ma ei ole ainsat skeemi teinud programmiga, et enne skeem ja siis viin kokku brd failiga, leian, et manuaalne kontroll iga sammu järel on piisav (ajakulu jne...selle üle heietamine on neile kes seda kardavad, ma ei karda seda osa).

jah, maaaluse ja gu50 ja veel mõne võimudega ei hakka võrdlema --
aga radiotehnika, mõlemad hetkel tartu kandis, panen paari nädala jooksul ca 25 W kanal isendi kokku,
võrdleme. tegelikult ka, huvitav oleks.

Antud juhul võrdlus võrreldamatute vahel natuke kohatu - pean silmas lampvõimendit ja transs(pooljuhtvõimendit). Need on eri asjad.
Ma ei kavatse pretendeerida täielikule tõele, ei ole seda kunagi mõtelnud, ok - vahel mõne erandiga...vähem või rohkem. Kunagi sai vaieldud ja tülitsetud? asjade üle mida ise ei olnud proovinud, samas näitas edasine aeg, et ka paljud teised vaidlustes osalenud ei olnud vaidlusobjektiks olnud seadmeid isiklikult proovinud, oli vaid netist loetud jutt.
Siin aga jõuame tagasi punkti: "Lamp või transs (-pooljuht) võimendi" - ühele ema, teisele tütar. Neil erineva tehnoloogiaga seadmetel on oma koht, ei saa väita, et üks on parem kui teine. Sel teemal võibki jääda vaidlema ja mina seda ei tee, see on läbipõetud haigus. Mulle meeldivad mõlemad, nii pooljuht kui lampvõimendid, viimaseid ei ole palju õnnestunud kuulda kuid loodan peagi üht varemalt minule täielikult teadmatut (ei ole isiklikult ainsat selle lahenduse võimu kuulnud) skeemilahendust kuulda .
Samuti ei leia end olevat majanduslikult nii heal järjel, et ehk proovida mõnd tõesti head lahendust (no hea all pean silmas, et n.ö. kommenteerijaist oleks 9:10 vastanud, et tõesti on hea ).
Üks hoopiski huvitav peatükk pooljuhtvõimendite osas, diskreetelementidel peatudes...
on väljainduktsioontransistoridel baseeruv, põhimõtteliselt on tegemist trioodlülitusega, selle vähese materjali kohta (arvestatava!) on domineeriv osa arvamusi, et see lahendus töötab reaalses elus väga lähedal elektronlampidega lahendustele.
Seda oleks tarvis proovida igal pooljutvõimenditega tegeleval huvilisel, see peatükk on kui vahepealne osa lamp/transistor, pigem "üleminekuosa".

Mis puutub aga D-klassi ja näit. minu FET aretuste võrdlusesse siis see oleks tõenäoliselt mõeldav.

muide, d-klaasi võimudega kahtlustan seda, et vanakooli käsitsijoonistatud plaadid
oleks paremad kui kaasaegsed freesitud väikse reavahega isendid. varjestuse läbimõtlemine
a la kesk- ja lühilainevastuvõtja sisendosa ei teeks ka paha.

Sellest oleks huvitav saada otsija skeemile mõteldes ülevaade, märkisingi, et D klassi puhul on placement väga oluline, pole vahet siis kas programmiga (kasvõi käsitsi paigutades!) või pliiats-paber-kustutuskumm lahendust kasutades.
Siiski on siinjuures oluline, et plaadile käsitsi joonistades ei saa voolurajad nii ühtlaste mõõtudega kui failist tehtud joonisega (mina kasutan siiamaani kilele prinditud lahendust), UV on kauge tulevik, ei ole isegi plaaninud seda proovida lähemal ajal. Väga lähedal on toorikute eelnev töötlemine ideaalse lõpptulemuse saamiseks, varem oli olukordi kus suur osa joonisest oli tarvis käsitsi korrigeerida, nüüd on käes olukord, et triigin kogu joonise plaadile, söövitan ja niipalju kui kontrollida võimalik, ei ole märganud enam silmaganähtavaid pisikesi täpikesi mis varemalt kippusid plaadi vooluradadele tähelepanematuse korral tekkima(seda hea vastu valgust kontrollida - mul 500W lamp selleks). Korraliku läbivasetuseni jõudmine pigem oluline osa, kui need kõik OK siis tulevikus võib UV peale mõtelda kuid praegu on vajadused kaugel sellest...või...millised vajadused/nõudmised - mitmekihilisi BGAsid nagunii ei kasuta.

Freesimist isiklikult ei kasuta üldse, olen natuke skeptiline selles osas - frees kahjustab kindlasti ka plaadi pinda natuke ja visuaalselt ei meeldiks.


To: vuss
D-klassil on argumenteerimise seisukohast siin teemas täitsa oma osa, ka seda on võimalik koostada "Recycled" lähenemisel.
Kui leidub huvilisi ja nad tahavad ise proovida siis keelata ju ei saa, isiklikult arvan, et SMD asjad võiks kasutada niiaplju kui võimalik, uuel kujul. Nende Recyclimist ei soosi ajakulu.
Kui läheb konkreetseks ehitamiseks siis antud juhul ehituskäik/probleemide lahendamine siia teemasse enam päris kohane ilmselt ei oleks.
Isiklikult olen kahe käega (kui oleks kolmas siis ka sellega!) selle poolt, et huvitavaid ideid jätkuks, võimenditeemad pakuvad suures osas huvi .

[Jyrka]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

mina aru ei saa, mis teil selle klass d vastu on

Pole vastu aga lihtsalt ei paku pinget nagu ka igasugused TDA-d ja STK-d, see nagu teiste pooliku töö lõpetamine.

Samuti ei paku enam pinget lampvõimud, aastaid nendega tegelemise eest palka saanud, mis tänapäeval viga nendega tegeleda, peaasi, et mani jätkuks.

[otsija]

Vs: "Recycled AMP" ehk siis midagi päris rohelistele

Minul samasugune kiiks kohe plaat teha. Pindpaigaldatavaid komponente kasutades jääb seda puurimise jama tunduvalt vähemaks ja trükkplaati kulub ka vähe, ajaliselt ka suurt vahet pole tegelikult. Tegin sellise plaadi testimiseks. Üsna palju muutis olukorda paremaks/halvemaks gate vaheliste zener dioodidega mängimine. Heli kvaliteet ei olnudki sugugi häiriv, teatud helitugevusel viskas tugeva ragina sisse, väga võimalik et mul need transistorid(2sc945, 2sa733), mis FET-e tüürivad ei sobi sinna, lähevad parasjagu kuumaks ka. Nädalavahetusel ehk proovin uuesti asja kallal katsetada.